Mihkel Lokki kaebus Tartu Vangla kohustamiseks teha vabanemistoetusest ülekanne vastavalt kaebaja taotlusele
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada Mihkel Loki kaebus.
2.Jätta taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Mihkel Lokk esitas 12.02.2020. a reg nr 6-24/1013-1 Tartu Vanglale taotluse, milles palus kanda tema vabanemisfondis hoiustatud vabanemistoetusest 700 eurot tema abikaasa arveldusarvele. Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et tema puhul ei täida vabanemisfond oma eesmärki, kuna tal on olemas elukoht ja vabanemisjärgsed esmased vajadused rahuldatakse lähedaste poolt. Kaebajal lasub seevastu ülalpidamiskohustus alaealise tütre ees. Kaebaja leiab, et vabanemisfondis on tema isiklik raha ja ta soovib seda kasutada ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
2.Tartu Vangla jättis 10.03.2020. a otsusega nr 6-24/1013-2 M. Loki taotluse rahuldamata. Tartu Vangla leidis, et kehtiv seadus ei näe ette teha ülekannet vabanemistoetuseks hoiustatud vahendite arvelt.
3.M. Lokk esitas 23.03.2020. a vaide, milles vaidlustas otsust nr 6-24/1013-2 ning taotles tema taotluse uuesti üle vaatamist seoses sooviga teha ülekanne oma elukaaslasele tema vabanemisfondis olevatest vahenditest.
4.Tartu Vangla jättis 21.04.2020. a vaideotsusega nr 1-11/201-2 M. Loki vaide rahuldamata. Vangla selgitas, et hetkel kehtiv seadusandlikest aktidest tulenev regulatsioon näeb ette, et vangistusseaduse § 44 lg 3 kohaselt hoiustatakse vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. Vaide esitaja puhul jääb arvel olev summa alla seaduses sätestatut. Seega kehtiva õiguskorra alusel ei ole M. Lokil õigust nõuda, et vangla teostaks tema poolt soovitud ülekande. Vangla nõustus, et vastuskirjas ära toodud järeldustes ei ole kajastatud vaide esitaja vabanemistoetusena hoiustatud vahendite seisu ning sellest lähtuvalt ka võimalust teha just nende vahendite arvelt M. Loki poolt soovitud ülekannet. Kuid seda kindlasti taotluse menetlemise käigus tehti, kuna tuli veenduda kinnipeetava poolt
üle kantava summa olemasolus. Kuid vangla andmetel ei ületanud see taotluse esitamise hetkel seaduses ette nähtud määra. Seega reaalselt oleks M. Lokk saanud ikkagi teha soovitud ülekande ainult enda vabade vahendite arvelt. Vaide esitaja puhul ei oleks tulnud kõne alla võimalus soovitud ülekande tegemiseks temale soovitud kujul. Seega on vangla tegevus olnud kooskõlas kehtiva seadusandlusega, kui jäeti M. Loki sooviavalduse järgselt tegemata tema vabanemisfondis olevate vahendite ülekanne elukaaslase arvele.
5.M. Lokk esitas 22.04.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse, nõudes Tartu Vangla kohustamist tegema ülekande vastavalt kaebuse esitaja taotlusele nr 6-24/1031-1. Kaebaja soovib vabanemisfondis kasutada eesmärgipärasemalt, st selleks, et oma ülalpidamiskohustust täita. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.
6.Kohus tegi 23.04.2020 Tartu Vangalale kohtunõude, paludes edastada kohtueelse menetluse materjalid.
7.Tartu Vangla vastas kohtule 24.04.2020, esitades asjakohased menetlusdokumendid. Kohtu seisukoht
8.Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Tartu Vangla kohustamist teha ülekanne vabanemistoetuses vastavalt kaebuse esitaja 12.02.2020. a taotlusele nr 6-24/1013-1.
9.Kohus nõustub Tartu vangla seisukohaga, et kehtiv õigus ei võimalda kaebaja taotluse rahuldamist.
10.Kaebaja on kinnipeetavana allutatud vanglas kehtivale korrale, sealhulgas piirangutele, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest.
11.VangS § 44 lg 2 kohaselt kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50% ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. VangS § 44 lg 3 järgi hoiustatakse vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. VangS § 44 lg 4 kohaselt kinnipeetava soovil võib vabanemistoetust hoiustada käeoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas.
12.VangS § 44 ei sätesta imperatiivselt, et kinnipeetaval puudub õigus omada vara ja käsutada seda väljaspool vanglat. Vastavalt on Riigikohus sedastanud ka 10.10.2013. a otsuses nr 3-3-138-13 (p 24). Kuid vanglal puudub õigus eirata VangS §-s 44 sätestatud regulatsiooni, mis näeb ette kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele kantud summade käsutamist ja sellest mahaarvamisi. Samuti ei saa vangla eirata sätet – VangS § 44 lg 3, mis kohustab hoiustama vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni.
13.Seega on vanglal kohustus hoiustada 20% kinnipeetava isikuarvel olevast summast vabanemistoetusena ja seda seni kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni.
14.2020. a aastal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrus nr 115, § 1). Seega kolmekordne kuutasu alammäär on 3*584, s.o 1752 eurot. Kui vabanemistoetust on kogunenud rohkem kui kolmekordne kuutasu alammäär, siis võib kinnipeetava taotlusel ülejäänud rahaliste vahendite arvel täita rahalisi nõudeid, sh teha ülekandeid ülalpeetavale. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt jääb kaebaja puhul arvel olev summa alla seaduses sätestatut.
15.Kuna Tartu Vanglal ei ole õigust suunata kinnipeetava isikuarvel olevaid summasid teisiti, kui VangS § 44 regulatsioon ette näeb, siis ei ole kaebajal õigust nõuda vangla kohustamist teha ülekandeid tema soovitud viisil.
16.Tartu Vangla keeldumisega ei ole piiratud ka kaebaja põhiõigusi. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on vaaginud analoogselt küsimust 23.06.2016. a otsuses nr 56419/15 Heigo Loog vs. Eesti ning teinud põhistatud vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse kaebuse põhjal, ilma seda valitsusele vastamiseks saatmata. EIK leidis, et Eesti riigile ei saa ette heita seda, et nad pidasid tähtsamaks hoiustada piiratud rahasumma kaebaja vabanemistoetusena. Lisaks märkis EIK, et riigil on õigus kasutada selliseid meetmeid viisil, mida ta peab kõige kohasemaks kinnipeetavate ühiskonnas kohanemiseks nende vanglast vabanemisel, sealhulgas neile teatud rahasumma tagamine. Lisaks märkis EIK, et vabanemistoetuse summa on üsna tagasihoidlik – vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni.
17.Kaebaja ei ole ka selgitanud, miks on ühtäkki vaja teha ühekordne ülekanne oma lapsele just vabanemistoetuse arvelt. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et tema laps vajaks kiiresti raha või esineksid muud tema laste heaolu mõjutavad olulised asjaolud.
18.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 alusel võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei rikutud Tartu Vangla 10.03.2020. a otsusega nr 6-24/1013-2 ega 21.04.2020. a vaideotsusega ning Tartu Vanglal puudub õiguslik alus kaebaja taotluse rahuldamiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Mihkel Lokki kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
19.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
20.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus vaadata sisuliselt läbi kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.