lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2243/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 15.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2243/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1059
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-2243

Määruse kuupäev

15. aprill 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Evgeny Petrusevi kaebus Tartu Vangla vastu avavanglasse paigutamiseks kohustamise ja kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Evgeny Petrusev Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Tartu Vangla kinnipeetav Evgeny Petrusev esitas 01.10.2019 vanglale taotluse nr 624/5573-1 (dtl 14), milles ta palus paigutada ennast Tallinna Vangla avavanglasse.
2.Tartu Vangla tagastas taotluse 22.10.2019.a otsusega nr 6-24/5573-2 (dtl 15-16). Vangla ei ole veendunud kaebaja ühiskonnaohutuses ja õiguskuulekas käitumises (täitmisplaani § 17 lg 2 р 1). Vangla märkis, et kaebajal on pikaajalise elaniku elamisluba ning selle kehtetuks tunnistamiseks algatatud menetlus lõpetati 16.10.2019 (dtl 24).
3.Kaebaja esitas 23.10.2019 vaide nr 1-11/353-1. Kaebaja taotles tema ümberpaigutamist avavanglasse. Tartu Vangla jättis 21.11.2019.a vaideotsusega nr 1-11/353-2 (dtl 21-22) vaide rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Kaebaja avaldas vaides, et ta taotleb ka kahju hüvitamist. Kaebaja esitas eraldi kahju hüvitamise taotlused 23.10.2019 nr 1-13/222-1 (dtl 44-47) ja 1-13/223-1 (dtl 48-51). Kaebaja väitel tekitati talle kahju esiteks sellega, et teda ei paigutatud ümber avavanglasse ja ta pidi viibima kinnise vangla tingimustes ning teiseks sellega, et üksuse juht J. Ruubel 18.10.2019 toimunud vestlusel saatis ta jämedas vormis uksest välja.
5.Tartu Vangla tegi määruse punktis 4 nimetatud kahju hüvitamise taotluste lahendamiseks ühtse otsuse 23.12.2019 nr 1-13/222-2 (dtl 53-54). Vastustaja leidis, et ainuüksi asjaolu, et kaebajat ei ole avavanglasse paigutatud, ei saa talle mittevaralist kahju põhjustada. Kaebajal oli õigus nõuetekohaseks menetluseks. Vangla on kaebaja taotluse läbi vaadanud ja teinud selle suhtes kaalutlusotsuse. Vangla ei ole tegutsenud õigusvastaselt.

18.10.2019 toimus vestlus, milles osales kaebaja ning vanglaametnikud M. Tiigivee, J. Ruubel ja M. Lillepõld. Ametnikud selgitasid kaebajale, miks ta ei ole sobilik avavanglasse. Kaebajat alandavat käitumist ei olnud. J. Ruubel küll ütles uksel midagi kaebajale, kuid mida, seda ei õnnestunud menetluses tuvastada. Kui üksuse juht tõepoolest ütles kaebajale „Tõmba minema siit“, siis käitus ametnik ebaviisakalt. Ebaviisakas suhtlus ühel korral ei täida väärikuse alandamise koosseisu.

6.Kaebaja esitas 27.11.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis sisaldas järgmisi nõudeid: - õigusvastasuse tuvastamine seoses keeldumisega alustada pärast 16.10.2019 (s.o pärast kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse lõpetamist) menetlust kaebaja avavanglasse üleviimiseks, - kohustada Tartu Vanglat lubama kaebaja üleviimist avavanglasse, - mittemateriaalse kahju hüvitamine kohtu äranägemisel. Kahju tekitati kaebajale sellega, et ta oli kinnise vangla tingimustes alates 24.05.2019 ehk alates kaebaja individuaalses täitmiskavas (ITK) märgitud avavanglasse paigutamise tähtajast. Tingimused kinnises vanglas on piiravamad, sh ei olnud kaebajal võimalik töötada väljaspool vanglat ja piiratud oli tema liikumisvabadus. See tähendab, et kinnipidamistingimused olid väärikust alandavad. Vangla oleks pidanud algatama kaebaja avavanglasse paigutamise ITK-s märgitud ajal. Vangla keeldus 22.10.2019 õigusvastaselt kaebaja ümberpaigutamisest. See, et kaebaja ei tunnistanud oma süüd, ei ole piisav põhjus avavanglasse paigutamisest keelduda. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohtu seisukoht
7.Kohus tagastab kaebuse tuvastamis- ja kohustamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Reeglina hindab kohus kaebeõiguse olemasolu kaebuse esitamise aja seisuga. Kohustamisnõude puhul on õigustatud kaebeõiguse hindamine ka pärast kaebuse esitamist muutunud asjaolude põhjal. Kohustamisnõue on suunatud tulevikku. Kui nõude rahuldamine ei ole muutunud asjaolude tõttu võimalik, siis ei ole kohtumenetluse läbiviimine põhjendatud. Eeltoodu kehtib ka preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõude puhul - kaebajal ei saa olla kaebeõigust, kui haldusorgani tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine enam kaebaja õiguste kaitsele kaasa ei aita.
8.Harju Maakohus vabastas 09.03.2020.a määrusega kohtuasjas 1-17-9861 kaebaja karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrus jõustus 25.03.2020. Kui kaebaja on vanglast vabanenud, siis ei ole tema ümberpaigutamine avavanglasse enam võimalik. See, kas vangla lahendas kaebaja taotluse õiguspäraselt või õigusvastaselt, ei oma enam mingit mõju kaebaja õigustele või kohustustele. Kaebaja kaebeõigus on ära langenud.
9.Kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.

10.Kaebaja tugineb kohtule esitatud hüvitamisnõude alusena sellele, et ta pidi viibima kinnise vangla tingimustes, kuigi tema hinnangul esines alus tema paigutamiseks avavanglasse, vangla ei algatanud ise sellekohast menetlust ja jättis kaebaja taotluse menetluse algatamiseks õigusvastaselt rahuldamata. Kaebaja leidis ka seda, et menetluse käigus alandas vastustaja tema väärikust. Kohtupraktikas leitakse, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse, kuid tal on õigus nõuda, et vangla hindaks, kas kinnipeetav vastab selleks sätestatud tingimustele ja tingimuste täidetuse korral kaaluks tema avavanglasse ümberpaigutamist (Riigikohtu 10.04.2019.a määrus asjas 3-18-111, p 18).
11.Kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks olulisemaid eeldusi on haldusorgani õigusvastane tegevus või tegevusetus. Kui kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda tema avavanglasse paigutamist, siis ei saa kaebaja viibimist kinnise vangla tingimustes kuidagi pidada õigusvastaseks. Kohtuasja materjalide põhjal menetles vastustaja kaebaja taotlust algatada menetlus kaebaja avavanglasse ümberpaigutamiseks, keeldus menetluse algatamisest ja põhjendas oma otsust mitmel korral, sh vaideotsuses. Vastustaja on põhjendanud ka seda, miks ta ei algatanud ITK-s märgitud ajal ise menetlust kaebaja ümberpaigutamise otsustamiseks - põhjuseks oli see, et kahtluse all oli kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtivus. Kohus nõustub määruse punktis 5 toodud vastustaja põhjendustega. Kohtule ei nähtu, et kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse käigus või menetluse tulemusena oleks rikutud mõnda RVastS § 9 lg 1 sätestatud põhiõigust määral, mis võiks kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamise kaebajale rahas. Eeltoodu tähendab, et kaebaja õiguste riive oli väheintensiivne ja kahju hüvitamise nõude rahuldamine on ebatõenäoline. Kuna ka hüvitamisnõue kuulub tagastamisele, siis tagastab kohus kaebuse tervikuna.
12.Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium