Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 7. aprill 2020, Tartu 3-18-1917
Haldusasi
Rünno Bruusi kaebus Maksu- ja Tolliameti 20. aprilli 2018. a vastutusotsuse nr 13-7/00777-10 tühistamiseks teda puudutavas osas
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2019. a otsus Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Rünno Bruus Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2019. a otsus osas, milles kaebus rahuldati. Teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata ning kaebaja poolt halduskohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 7. mai 2020).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti 17. juuni 2016. a maksuotsusega kohustati Eneffic System OÜ-d tasuma tekkinud maksuvõlgnevus. Äriühing seda maksuvõlga täielikult ei tasunud. Maksu- ja Tolliameti 20. aprilli 2018. a vastutusotsusega nr 13-7/00777-10 kohustati äriühingu juhatuse liikmeid Rünno Bruusi ja A. Pässi tasuma solidaarselt Eneffic System OÜ-ga selle äriühingu maksuvõlg. R. Bruusilt vastutusotsusega nõutava summa suurus oli 30 402,34 eurot. Vastutusotsuse kohaselt on R. Bruus rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult maksukohustuse täitmine.
2.R. Bruus esitas pärast edutut vaidemenetlust kaebuse, milles palus vastutusotsus teda puudutavas osas tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja õigusvastaselt käitunud ning tema väidetava rikkumise ja äriühingu maksuvõla vahel puudub põhjuslik seos.
3.Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2019. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning tühistati vastutusotsus osas, milles kaebajale oli määratud pärast 25. juulit 2016 tekkinud intressivõla tasumise kohustus. Otsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.OÜ-le Eneffic System koostatud maksuotsuse aluseks oli asjaolu, et see äriühing ei soetanud teenustöid ehitusobjektidel neilt äriühingutelt, kes olid arvetel näidatud. Seda on tunnistanud kaebaja ka ise väärteomenetluse raames. Samuti kandis kaebaja enda arvele üle äriühingu raha ning tõendatud pole selle kasutamine äriühingu ettevõtluse tarbeks. Halduskohus nõustus maksuotsuse põhjendustega. Kaebaja käitumist arvestades võib asuda seisukohale, et ta korraldas äriühingu majandustegevust teadlikult ja tahtlikult viisil, et äriühingul polnud võimalik oma maksukohustusi täita.
3.2.Kohus ei nõustunud maksuhalduriga aga selles, et vastutusotsusega oli kaebajat kohustatud ka intressivõla täies ulatuses tasumiseks. Kaebaja volitused juhatuse liikmena lõppesid 25. juulil 2016. Intressivõla eest saab kaebaja vastutada solidaarselt äriühinguga üksnes juhatuse liikme volituste lõppemise päevani. Põhjendusena viitas halduskohus ka Tallinna Ringkonnakohtu määrustele haldusasjades 3-19-276 ja 3-19-269, kus oli leitud, et solidaarne vastutus intressivõla eest saab järgneda vaid juhul, kui vastutav isik on intressi tasumise tähtaegse ja täieliku täitmise kohustuse jätnud süüliselt korraldamata. Isikul puudub reeglina võimalus korraldada maksuvõlalt arvestatava intressi tasumise kohustuse täitmist maksukohustuslase vara arvel, kui tal puuduvad volitused maksukohustuslase esindamiseks ning vara käsutamiseks, mistõttu ei saa tal olla ka kohustust, mille rikkumisele võiks järgneda solidaarvastutus tekkiva intressivõla eest.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Maksu- ja Tolliamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus täielikult rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.MKS § 40 lg-st 1, § 32 p-st 4, § 115 lg-st 1 ja § 31 lg-st 2 tulenevalt on maksuvõlg ka intress, mille eest äriühingu seaduslik esindaja vastutab. Neist sätetest tulenevalt algab intressiarvestus ajast, millal maksukohustuslane on kohustatud maksu tasuma. Intressikohustus on vahetult seotud asjaoluga, et juhatuse liige on jätnud maksusumma tähtpäevaks tasumata. Seetõttu vastutab ta intressi tasumise eest olenemata sellest, kas intress on tekkinud juhatuse liikmeks olemise ajal või sellest hiljem.
4.2.Maksuvõlalt tasumisele kuuluv intress on olemuslikult lahutamatult seotud põhivõlaga kui sellega automaatselt ja vältimatult kaasnev kõrvalkohustus. Isiku vastutust ei mõjuta asjaolu, et intressisumma tasumist nõutakse põhivõlaga seonduvalt väljaspool tema juhatuse liikmeks oleku aega. Kui isik oleks enda juhatuse liikmeks oleku ajal maksukohustused täitnud, ei oleks intressikohustust üldse tekkinud.
4.3.Kuna maksuvõlg ja intress on omavahel lahutamatult seotud, puudub juhul, kui on tuvastatud juhatuse liikme vastutuse eeldused põhivõla osas, vajadus kõrvalkohustuse osas eraldiseisvalt vastutuse aluste olemasolu hinnata.
4.4.Põhjendatud pole halduskohtu seisukoht, mille kohaselt saab isik vastutusmenetluses vastutada intressikohustuse täitmise eest vaid maksukohustuslase vara arvelt ja juhul, kui tal on vastava vara käsutus- ja äriühingu esindusõigus. Reeglina ei oma äriühing vastutusmenetluse läbiviimise hetkeks enam vara ja intressi tasumist pole võimalik nõuda ka uuelt juhatuse liikmelt, kuna praktikas on sageli uue juhatuse liikme määramine formaalne ning neilgi puudub vara.
4.5.Kui endine juhatuse liige kogu süüliselt tekitatud intressikohustuse eest ei vastuta ning äriühingul endal ja uuel juhatuse liikmel vara pole, jääbki õigeaegselt tasumata maksukohustuselt arvestatud intress osaliselt tasumata.
4.6.Intressi eesmärk on motiveerida maksukohustuslasi, sh ka äriühingu seaduslikke esindajaid korrektselt maksukohustusi täitma. Halduskohtu lähenemine võib motiveerida isikut võimalikult kiiresti juhatuse liikme staatusest vabanema, mitte aga maksukohustust täitma.
4.7.Vastutusmenetlust puudutav regulatsioon ei sätesta, et põhivõlalt arvestatud intressi saab nõuda isikult vaid juhatuse liikmeks oleku perioodi eest.
5.R. Bruusi vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendustes viidatakse halduskohtu otsuse põhjendustele, millele tuginedes halduskohus kaebuse intresside osas rahuldas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Vaidlus apellatsiooniastmes on üksnes küsimuses, kas vastutusotsusega saab endiselt juhatuse liikmelt nõuda intresse, mis tekkisid maksuvõlaga seoses pärast seda, kui isik enam äriühingu juhatuse liige ei olnud. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja volitused OÜ Eneffic System juhatuse liikmena lõppesid 25. juulil 2016, siis ei vastuta kaebaja enam pärast seda kuupäeva tekkinud intressivõla eest. Kesksete põhjendustena viitas halduskohus kahele Tallinna Ringkonnakohtu määrusele haldusasjades 3-19-276 ja 3-19-269. Käesolevaks ajaks on mõlemad viidatud määrused Riigikohtu poolt tühistatud. Neis asjades lahendati maksuhalduri taotlust loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ning vaidluse all oli just küsimus, kas vastutusotsuse täitmist tagava toiminguna on hüpoteegi seadmine põhjendatud ka ulatuses, mis peaks tagama maksuintressi aja eest, mil see isik ei olnud enam äriühingu juhatuse liige. Riigikohus leidis neis asjades kokkuvõtlikult järgmist: - tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi arvestamise ja tasumise kohustus on maksuvõlaga automaatselt ja vältimatult kaasnev kõrvalkohustus; - selgitamaks, kas maksukohustuslase seaduslik esindaja vastutab intressivõla eest, on esmajoones oluline vaadelda ajavahemikku, mil toimusid põhivõla põhjustanud sündmused, mitte ajavahemikku, mille eest intressi arvestatakse; - MKS võimaldab vastutusotsusega nõuda endiselt juhatuse liikmelt intressi tasumist aja eest, mil ta ei olnud enam juhatuse liige, kui põhivõlg on kindlaks määratud maksuotsusega; - kui juhatuse liige oleks maksupettusest hoidunud, ei oleks võlga tekkinud. Seega väide, et isikul ei ole üldjuhul võimalik korraldada maksuvõlalt arvestatava intressi tasumise kohustuse täitmist maksukohustuslase vara arvel, kui tal puudub volitus maksukohustuslast esindada ja käsutada tema vara, ei ole asjakohane (RKHKm 3-19-269, p-d 9-10; 3-19-276, p 9). Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud ka hiljem, asjas nr 3-19-1672, p 25. Neist põhjendustest tuleb lähtuda ka käesolevas asjas. Kui kaebaja ei oleks äriühingut juhtides käitunud ülal p-s 3.1 kirjeldatud viisil (kasutades teadlikult tegelikkusele mittevastavaid arveid ning kandes enda arvele äriühingu raha), ei oleks maksuvõlga tekkinud ning puudub põhjus kaebaja vabastamiseks intressi kui maksuvõlaga automaatselt kaasneva kõrvalkohustuse täitmisest.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ning veenev ka maksuhalduri apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ja arutluskäik. Õige on maksuhalduri seisukoht, et vastutusotsusega
pannakse juhatuse liikmele vastutus maksuvõla kui sellise eest (MKS § 40 lg 1) ning maksuvõlaks on ka intress (MKS § 32 p 4), mis tuleb tasuda, kui maks pole tähtpäevaks tasutud (MKS § 115 lg 1), ning et neist normidest tulenevalt on juhatuse liikmel kohustus intresside tasumiseks ka siis, kui intressid tekivad perioodi eest, mil isik enam juhatuse liige ei ole. Vastasel juhul avaneks isikul võimalus võrdlemisi hõlpsalt intresside tasumise kohustusest täielikult vabaneda ning tekitada olukord, kus intresse ei olegi võimalik kelleltki sisse nõuda. Olukorda, kus isik vastutab solidaarselt äriühinguga intressikohustuse eest, mis tekib ajal, mil ta ise äriühingu juhatuse liige enam ei ole, saab ta vältida õigeaegse maksukohustuse täitmisega.
9.Eeltoodust tulenevalt kuulub maksuhalduri apellatsioonkaebus rahuldamisele ning halduskohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kaebus rahuldati. Kaebaja kaebus jääb seega täielikult rahuldamata.
10.Menetluskulude väljamõistmise taotlusi ei ole apellatsioonimenetluses esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.