Rünno Bruusi kaebus Maksu- ja Tolliameti 20. aprilli 2018. a vastutusotsuse nr 13-7/00777-10 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas
Menetlusosalised
Kaebaja Rünno Bruus Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Indrek Lind Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rünno Bruusi kaebus osaliselt.
2.Tühistada Maksu- ja Tolliameti 20. aprilli 2018. a vastutusotsus nr 13-7/00777-10 osas, milles Rünno Bruusile on määratud pärast 25. juulit 2016 tekkinud intressivõla tasumise kohustus. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Maksu- ja Tolliametilt Rünno Bruusi kasuks välja menetluskulu 175 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. aprillil (k.a) 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA või vastustaja) tegi 20. aprillil 2018 Rünno Bruusi (edaspidi kaebaja) ja Aivo Pässi suhtes vastutusotsuse nr 13-7/00777-10, millega kohustas kaebajat tasuma solidaarselt Eneffic System OÜ-ga maksuvõla summas 30 402 eurot ja 34 senti ning hilisemat juhatuse liiget Aivo Pässi solidaarselt Eneffic System OÜ-ga maksuvõla summas 6 043 eurot ja 85 senti. Vastutusotsuse kohaselt vastutavad kaebaja ja A. Päss solidaarselt Eneffic System OÜ maksukohustuste eest kogusummas 6 043 eurot ja 85 senti (sh põhivõlg 5 810 eurot ning intress 233 eurot ja 85 senti). Vastutusotsuse põhjendused kaebajat puudutavas osas on kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.Eneffic System OÜ-l on tasumata 17. juuni 2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/036087-8 täiendavalt tasumisele määratud maksustamisperioodide september kuni detsember 2015 käibemaksukohustused kogusummas 16 080 eurot, maksustamisperioodi juuli 2016 käibedeklaratsioonil (vorm KMD) deklareeritud käibemaks summas 5 385 eurot ja 29 senti ning eeltoodud põhivõlalt arvestatud ja 17. jaanuaril 2018 koostatud intressinõudes nr 133/9307 välja toodud intress summas 8 937 eurot ja 5 senti.
1.2.Kaebaja on äriühingu juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava deklareerimiskohustuse täitmine summas 16 080 eurot (MKS § 85 lg 4 koostoimes käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1), tasumiskohustuse täitmine põhivõla osas summas 21 465 eurot ja 29 senti (MKS § 105 lg 1 koostoimes KMS § 38 lg-ga 2) ning intressi tasumiskohustuse täitmine summas 8 937 eurot ja 5 senti (MKS § 115 lg 1).
1.3.Perioodil september kuni detsember 2015 oli kaebaja Eneffic System OÜ juhatuse ainuliige. Maksumenetluse käigus tuvastati, et sel perioodil ei teinud Eneffic System OÜ tehinguid Ratsar OÜ-ga, PSC Marketing OÜ-ga ega Maatriks Pluss OÜ-ga, mistõttu on Eneffic System OÜ alusetult eeltoodud äriühingute rekvisiitidega arvete alusel maha arvanud ja deklareerinud sisendkäibemaksu 16 080 eurot. Kaebaja oli Eneffic System OÜ juhatuse liige kuni 25. juulini 2016, mistõttu oli ta kursis äriühingu majandustegevusega ning teadlik, et perioodi juuli 2016 osas tuleb samuti tasuda käibemaks, ent vaatamata sellele viis kaebaja äriühingust vahemikus 1. jaanuar kuni 25. juuli 2016 raha välja summas, mille arvelt oleks saanud tasuda ka nimetatud perioodi käibemaksu. Tõendamata on, et kaebaja kasutas raha 44 987 euro ja 77 sendi ulatuses Eneffic System OÜ ettevõtluse tarbeks.
1.4.Kaebaja omab pikaajalist kogemust ettevõtete juhtimises, mistõttu saab temalt eeldada piisavate äri- ja majandusalaste teadmiste omandamist ning nii äriühingul kui ka juhatuse liikmel lasuvate kohustustega kursis olemist.
1.5.Kaebaja käitumine oli kantud eesmärgist vältida vastutust Eneffic System OÜ tasumata maksukohustuste täitmise eest, kuivõrd peale kaebaja lahkumist juhatuse liikme kohalt ja oma osaluse võõrandamist lõpetas äriühing sisuliselt tegevuse.
1.6.Kaebaja süülise tegevuse ning Eneffic System OÜ maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos.
1.7.Vastutusotsus ei ole tehtud aegumistähtaega rikkudes. Vastavalt MKS § 96 lg-le 5 ja § 98 lg-le 1 algab vastutusotsuse tegemise aegumise tähtaeg varaseimast käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevast ehk antud juhul 20. oktoobrist 2015, sest vanim maksuotsusega määratud ning tasumata jäetud maksukohustus tuleneb perioodist september 2015. Kuivõrd kaebaja rikkus tahtlikult Eneffic System OÜ maksukohustusi, siis rakendub kaebajale vastutusotsuse väljastamisel viieaastane maksusumma määramise tähtaeg ning vanim maksusumma määramise tähtaeg aegub 20. oktoobril 2020.
2.Kaebaja esitas 7. juunil 2018 MTA vastutusotsuse nr 13-7/00777-10 peale vaide.
3-18-1917
3.MTA jättis 3. juuli 2018. a vaideotsusega nr 6-1/4128-2 kaebaja vaide rahuldamata. MTA leidis vaideotsuses, et kaebaja esitatud väited, mille kohaselt oli Eneffic System OÜ-l osa võõrandamise ajal piisavalt varalisi vahendeid maksuvõla tasumiseks, on paljasõnalised. Tõendatud ei ole ka Eneffic System OÜ pangakontolt kaebaja pangakontole kantud raha summas 44 987 euro ja 77 sendi kasutamine äriühingu ettevõtlusega seotud kuludeks ning vaidemenetluses sellega seoses kaebaja poolt esitatud tõendid tuleb jätta arvestamata. Kaebaja oli äritegevuses kogenud isikuna teadlik sellest, et äriühingu pangakontolt enda isiklikule pangakontole raha ülekandmine ning selle raha ettevõtlusega mitteseotud viisil kulutamine toob endaga kaasa tulumaksukohustuse tekkimise äriühingul, ent vaatamata sellele ei ole kaebaja vastavat tulumaksukohustust deklareerinud ega ka tulumaksu tasunud. Kaebaja on teadlikult kajastanud äriühingu raamatupidamises võltsarveid eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning selline tegevus saab olla üksnes tahtlik.
4.Kaebaja esitas 8. oktoobril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 20. aprilli 2018. a vastutusotsus nr 13-7/00777-10 tühistamiseks.
5.Tartu Halduskohus võttis 22. oktoobri 2018. a määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
6.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 11. novembril 2018, paludes jätta kaebus rahuldamata ning võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda.
7.Tartu Halduskohus määras 19. detsembri 2018. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja märgib, et ta ei ole rikkunud MKS § 8 lg-t 1 ega § 85 lg-t 4. Puudub põhjuslik seos kaebaja väidetava rikkumise ja Eneffic System OÜ maksuvõla vahel. MTA on ebaõigesti loonud kausaalseose kaebaja tegevuse, osaühingu osa võõrandamise ja maksuvõla tekkimise vahele. MTA etteheited kaebaja tahtluse osas on ebaõiged ning tahtluse tuvastamisel on tuginetud asjakohatutele argumentidele. Kaebaja ei ole tahtlikult rikkunud juhatuse liikmele kohaldatavat hoolsuskohustust. Vastutusotsus on olulises osas põhjendamata, ebaselge ja vastuoluline ning sisaldab asjasse mittepuutuvaid väiteid seoses vaidlusaluse ajaga, A. Pässi isikuga ning kaebaja tegevusega Eneffic System OÜ juhatuse liikmena. MTA on vastutusotsuse koostamisel ebaõigesti hinnanud tõendeid, mille tulemusena on maksuhaldur vastutusotsuses läbivalt lugenud tuvastatuks, et kaebaja tegevus Eneffic System OÜ juhatuse liikmena tekitas äriühingule maksuvõla ning et tema tegevuse/tegevusetuse tõttu jäi vastutusotsuses nimetatud maksusumma Eneffic System OÜ poolt tasumata. Kaebajale teadaolevalt ei ole maksumenetlusse sisuliselt Eneffic System OÜ praegust juhatuse liiget A. Pässi kaasatud. Seetõttu pole ka teada, millised kogutud tõendid on viinud MTA nimetatud ühingut puudutavate järeldusteni, s.h järeldusele, et ühingul puudusid osaühingu osade võõrandamisel (kaebaja poolt A. Pässile) ja selle järgselt rahalised vahendid. Maksuhalduril tuleb MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitada ühe isiku maksukohustusega automaatselt kaasnev teise isiku maksukohustuse vähenemine. Seda tuleb teha samas menetluses, kaasates asjasse puutuva isiku menetlusse. Maksuvõla sundtäitmise ajal oli ja on siiani Eneffic System OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks A. Päss ning kaebaja volitused juhatuse liikmena on lõppenud juba 25. juulil 2016. Eneffic System OÜ majanduslik seisund võimaldanuks tal maksukohustus täita, kuid selle täitmatajätmise põhjuste kohta saab anda selgitusi A. Päss. Isiku kaasamata jätmine on selline menetluslik rikkumine, mis toob kaasa vaidlustatud maksuotsuse
3-18-1917 tühistamise. Kaebaja ei nõustu MTA seisukohtadega, mille kohaselt puudub alus maksukohustust vähendamiseks, sest kaebaja ei esitanud vaides esitatud tõendeid õigeaegselt. Samuti leiab kaebaja, et täiendavalt tasumisele kuuluva maksu määramise põhjuseks oli hoopis asjaolu, et alltöövõtjad Ratsar OÜ, Maatriks Pluss OÜ ja PSC Marketing OÜ ei olnud oma majandustegevust ja raamatupidamist korraldanud vastavalt seaduses sätestatud nõuetele ning seega ei ole kaebaja hoolsuskohustuse tahtlik rikkumine tõendatud.
9.Vastustaja leiab, et vaidlustatud vastutusotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Maksuhaldur on vastutusotsuses toodud järeldusteni jõudmiseks hinnanud asjasse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis ning arvestanud seejuures ka elulise usutavuse kriteeriumit. Vastustaja jääb vaidlusaluses vastutusotsuses esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et kuivõrd maksu- ja vastutusmenetlustes tuvastatud asjaolud, uuritud tõendid ja nendest tehtud järeldused on vastutusotsuses mõistlikult jälgitavad ja kõnealune otsus on seetõttu ka kontrollitav, on otsus ka nõuetekohaselt ja piisavalt motiveeritud. Maksuhaldur on vastutusotsuse tegemisel piisava põhjalikkusega täitnud omapoolse põhjendamiskohustuse, tõendamiskoormus läks seetõttu üle maksukohustuslasele. Vastutusotsuses on täidetud kõik MKS-s sätestatust tulenevad ja kohtupraktikas piiritletud maksuhalduri poolt vastutusotsuse tegemise aluseks olevad eeltingimused. Kaebaja tahtlusega seonduvat on põhjalikult käsitletud vastutusotsuse punktis 2. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et olles Eneffic System OÜ seaduslik esindaja ja omades nimetatud äriühingus toimuva üle täielikku kontrolli, on kaebaja tahtlikult rikkunud kohustust korraldada esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine (MKS § 8 lg 1). Kui kaebaja oleks korrektselt täitnud MKS-st ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi, ei oleks Eneffic System OÜ-le kontrollimenetluse tulemusena tekkinud maksukohustust, mida ei suudeta tasuda. Maksuhaldur on õiguspäraselt leidnud, et kaebaja on oma tegevusega tekitanud äriühingule maksuvõla ning äriühingust rahaliste vahendite väljaviimisega on ta tekitanud olukorra, kus Eneffic System OÜ-l puudusid rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks. Kaebaja seisukoht, et Eneffic System OÜ-le koostatud maksuotsus kuulub tühistamisele menetlusnormide rikkumise tõttu, kuivõrd maksumenetlusse ei kaasatud äriühingu praegust juhatuse liiget Aivo Pässi, jääb vastustajale arusaamatuks.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kaebaja on vaidlustanud MTA 20. aprilli 2018. a vastutusotsuse nr 13-7/00777-10 osas, millega kohustati teda tasuma solidaarselt Eneffic System OÜ-ga maksuvõlg summas 30 402 eurot ja 34 senti. Maksuvõlg koosnes põhivõlast summas 21 465 eurot ja 29 senti ning intressivõlast (kõrvalkohustus) summas 8 937 eurot ja 5 senti. Asjas on vaidlus selle üle, kas vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud.
11.MKS § 96 lg 1 sätestab, et maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st, maksuseadusest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
3-18-1917
12.Kohus leiab, et vaidlustatud vastutusotsus on õiguspärane põhivõla osas, kuid kuulub osaliselt tühistamisele intressivõlga puudutavas osas. Otsuse tegemisel tugineb kohus 20. aprilli 2018. a vastutusotsuse nr 13-7/00777-10 ja 3. juuli 2018. a vaideotsuse nr 6-1/4128-2 põhjendustele ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 165 lg 2).
13.Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt äriühingu maksuvõla sissenõudmisel on kohtupraktika kohaselt järgmised (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi (RKHK) 19. novembri 2014. a otsus nr 3-3-1-43-14; 19. detsembri 2013. a otsus nr 3-3-1-37-13, p 12; 12. juuni 2013. a otsus nr 3-3-1-17-13, p-d 11-16; 12. detsembri 2012. a otsus nr 3-3-1-23-12, p-d 10-11, 14 ja 20; 28. jaanuari 2013. a määrus nr 3-3-1-16-12, p 10; Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 ap-d „e“-„i“, samuti Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2015. a otsus nr 3-13-1581, p 11 ja 19. septembri 2017. a otsus nr 3-16-926, p 8): 1) maksuvõlg on kehtiv ehk MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud (s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud) puuduvad; 2) vastutav isik on rikkunud kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi); 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. 4) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 5) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; 6) MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt; 7) vastutusotsus on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (vt ka RKHK lahend nr 3-3-1-37-13, p 28).
14.Praeguses asjas nõutakse kaebajalt kui Eneffic System OÜ endiselt juhatuse liikmelt sisse äriühingu maksuvõlg summas 16 080 eurot, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks olemise ajal. Samuti nõutakse kaebajalt Eneffic System OÜ perioodi juuli 2016 käibedeklaratsioonil kajastatud, kuid tasumata käibemaksukohustus summas 5 385 eurot ja 29 senti ning põhivõlalt arvestatud intressi kokku summas 8 937 eurot ja 5 senti. Perioodi juuli 2016 käibedeklaratsiooni esitamise ja käibemaksukohustuse tasumise kohustuse tekkimise ajal oli Eneffic System OÜ juhatuse liikmeks küll juba A. Päss, ent maksuhaldur on asunud seisukohale, et kuna kaebaja juhatuse liikmelisus lõppes alles 25. juulil 2016, siis pidi kaebaja olema teadlik ka selle perioodi osas käibemaksukohustuse tekkimisest. Kohus nõustub selle seisukohaga.
15.Eneffic System OÜ poolt tasumata maksuvõlg summas 16 080 eurot on tuvastatud 17. juuni 2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/036087-8 (I kd, tl-d 195-202). Lisaks on Eneffic System OÜ deklareerinud maksustamisperioodi juuli 2016 kohta augustis 2016 esitatud käibedeklaratsioonil käibemaksu summas 5 385 eurot ja 29 senti ning jätnud selle summa tasumata. Kohus märgib, et olemuslikult ei erine maksuvõla sissenõudmine MKS § 40 alusel juhatuse liikmelt sellest, kas maksuvõlg on tekkinud maksuotsuse või maksudeklaratsiooni alusel. Vaidlust pole selles, et vastutusotsuse tegemise seisuga ei olnud Eneffic System OÜ põhivõla osas maksuvõla sissenõudmine aegunud (MKS § 96 lg 6 p 2) ega selles, et maksuvõlga ei ole kustutatud (MKS § 96 lg 6 p 3). Seega eelnevat arvestades on Eneffic System OÜ-l kehtiv maksuvõlg.
3-18-1917
16.Seonduvalt Eneffic System OÜ suhtes läbiviidud maksumenetlusega leiab kaebaja, et täiendavalt tasumisele kuuluva maksu määramise põhjuseks oli asjaolu, et alltöövõtjad Ratsar OÜ, Maatriks Pluss OÜ ja PSC Marketing OÜ ei olnud oma majandustegevust ja raamatupidamist korraldanud vastavalt seaduses sätestatud nõuetele ning seetõttu ei ole kaebaja hoolsuskohustuse tahtlik rikkumine tõendatud. Riigikohus on 12. detsembri 2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-23-12 leidnud, et kui vastutusotsuse adressaat ei nõustu maksuotsuses tuvastatud äriühingu maksuvõla suurusega, siis ei pea ta vaidlustama maksuotsust, vaid tal on õigus vaidlustada selles osas vastutusotsus. Sellest tuleneb, et vastutusotsuse adressaat võib esitada vastutusotsusele kõiki neid vastuväiteid mida maksuotsuselegi. Kohus märgib, et Eneffic System OÜ maksukohustuse suurenemise kaasa toonud tööd olid ehitusobjektidel küll reaalselt teostatud, ent maksumenetluses tuvastati, et Eneffic System OÜ ei soetanud kõnealuseid teenustöid Ratsar OÜ-lt, Maatriks Pluss OÜ-lt ega PSC Marketing OÜ-le, vaid tundmatult kolmandalt isikult, kelle osas ei saa olla veendunud, et tegemist on käibemaksukohustuslasega. Samuti võisid tööd olla teostatud Eneffic System OÜ enda töötajate poolt. Vaideotsuse nr 61/4128-2 kohaselt on kaebaja ka ise väärteomenetluse nr 930016001399 raames 14. novembril 2016 toimunud ülekuulamisel tunnistanud, et tegelikult nimetatud äriühingud teenuseid ei osutanud ning arved tõi üks vahemees. Seetõttu ei olnud Eneffic System OÜ-l õigust tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata Ratsar OÜ, Maatriks Pluss OÜ ja PSC Marketing OÜ nimel väljastatud arvetel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna. Kuna maksuhaldur on maksuotsuses ja ka vastutusotsuses tuginenud asjakohastele tõenditele ja mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust, et maksukohustuslane ei ole nõuetekohaselt täitnud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, läks tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 kohaselt üle kaebajale ( vt ka RKHK 21. novembri 2018. a otsus asjas 3-12-1360, p 19 ja 20. veebruari 2018. a otsus asjas nr 3-15-706, p 14.1.). Kaebaja ei ole käesolevas asjas kohtule esitanud täiendavaid selgitusi ega asjakohaseid tõendeid, mis kõnealuses maksumenetluses tuvastatu ümber lükkaks.
17.Kaebaja kandis vahemikus 1. jaanuar kuni 25. juuli 2016 oma isiklikule pangakontole äriühingu raha (II kd, tl 193), millest 44 987 euro ja 77 sendi ulatuses luges maksuhaldur, et raha kasutamine Eneffic System OÜ ettevõtluse tarbeks ei ole tõendatud. Kohus nõustub vastustajaga, et raha väljaviimine ajal, mil kaebajale oli teada, et perioodide september kuni detsember 2015 käibemaksukohustused võivad suureneda tema poolt käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tõttu, on käsitatav teadliku tegevusena, mis vähendas maksukohustuse täitmise võimalusi. Nimetatud ajavahemikul toimus ka maksumenetlus, millest oli kaebaja teadlik. Maksukontrolli alustati 11. veebruaril 2016 (vt maksuotsuse p 1 – I kd, tl 195 pöördel). Kaebaja ei ole suutnud tõendada, et kasutas raha äriühingu kohustuste täitmiseks. Kohus nõustub vastutusotsuse põhjendustega raha väljaviimise kohta ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Maksuotsuse tegemise ajal oli kaebaja äriühingu ainus juhatuse liige ja jättis täitmata tasumiskohustuse. Maksustamisperioodi juuli 2016 kohta kaebaja käibemaksu deklaratsiooni küll ei esitanud, sest tema juhatuse liikme volitused lõppesid 25. juulil 2016, kuid kaebaja tegutses äriühingu juhtimisega nimetatud kuupäevani ning oli teadlik käibemaksukohustuse tekkimisest ja selle tasumise kohustusest.
18.Seejuures on vastustaja kohtu hinnangul õiguspäraselt jätnud arvestamata kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendid, mis väidetavalt kinnitavad ettevõtlusega seotud kulutuste tegemist suurema summa ulatuses. Maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavatele tõenditele saab kaebaja vaide- või kohtumenetluses tugineda üksnes juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mai 2009. a otsus nr 3-3-1-32-09, p 27 ja seal viidatud kohtupraktika, vt ka sama kohtu 15. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-56-16, p 21 jj). Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, miks ta esitas kõnealused tõendid alles vaidemenetluses. Tegemist oli
3-18-1917 raamatupidamisarvestuses oluliste dokumentidega, mis tulnuks esitada vastutusmenetluses ning nende esitamise kohustus oli kaebajale vastutusmenetluses teada. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajal antud juhul olla mingeid objektiivseid takistusi enda pangakonto väljavõtte ning maksekorralduse esitamiseks juba vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluses. Vastustaja on põhjendatult viidanud MKS § 102 lg 1 p-le 2 ning märkinud, et kaebaja tegevus eelnimetatud dokumentide esitamisel alles vaidemenetluses viitab, et kaebaja oli vähemalt hooletu. Kohtu hinnangul on vastustaja seetõttu põhjendatult jätnud need väidetavalt maksukohustust vähendamist tõendavad tõendid vaideotsusega arvestamata.
19.Asjaolu, et maksuvõlgnevused muutusid sissenõutavaks alles pärast seda, kui kaebaja ei olnud enam äriühingu juhatuse liikmeks, ei vabasta teda vastutusest. Kaebaja käitumist arvestades võib asuda seisukohale, et enne maksuvõla sissenõudmist korraldas ta Eneffic System OÜ majandustegevust teadlikult ja tahtlikult viisil, et äriühingul polnud võimalik oma maksukohustusi täita. Maksuhaldur on kohtu arvates õigustatult leidnud, et kaebaja käitumine võis olla kantud eesmärgist vältida vastutust äriühingu tasumata maksukohustuste täitmise eest ning võimalik, et ka vastutusmenetluse läbiviimist tema suhtes.
20.Kaebaja väitel oli osaühingu vara koosseisu jäänud masinate ja seadmete ning kassas olnud sularahaga võimalik maksuvõlgnevus tasuda. Koos kaebusega on kaebaja oma väidete kinnitamiseks esitanud koopia väidetavalt Eneffic System OÜ-le kuulunud roomikekskavaatori
26.juulil 2016 sõlmitud müügilepingu (I kd, tl 27-28). Samuti on kaebaja kohtule esitanud väidetavalt Eneffic System OÜ-le varasemalt kuulunud sõiduki Renault Master registreerimistunnistuse koopia (I kd, tl 29). Vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluses kaebaja neid tõendeid ei esitanud. Kaebaja avaldas vastutusmenetluses üksnes, et Eneffic System OÜ varade hulka kuulusid operatiivbuss, korvtõstuk ning ekskavaator, mis peaks olema kajastatud majandusaasta aruandes. Kui suur oli sularaha kassa jääk juhatuse liikme kohalt lahkumise ajal, seda kaebaja ei mäletanud, märkides, et vastavat teavet on võimalik vaadata uue juhatuse liikme käes olevast kassaraamatust. Pangakonto jääk oli kaebaja sõnul tema juhatuse liikme kohalt lahkumise ajal pigem minimaalne (II kd, tl 7). Eneffic System OÜ uus juhatuse liige A Päss ei ole vastutusmenetluse vältel olnud maksuhaldurile kättesaadav. Äriühingu viimane majandusaasta aruanne esitati 2015. a kohta. Seega ei olnud maksuhalduril maksumenetluses võimalik kontrollida seda, kas Eneffic System OÜ-l oli osa võõrandamise ajal piisavalt varalisi vahendeid maksuvõla tasumiseks või mitte ning kaebaja sellekohased väited on paljasõnalised. Kohtu hinnangul on kaheldav, et äriühingusse jäid pärast osa võõrandamist kaebaja märgitud varalised vahendid, mille olemasolu ei saa tagantjärele enam kindlaks teha. Kaudselt viitab ka asjaolu, et kaebaja võõrandas maksuvõlgades äriühingu isikule, keda maksuhalduril maksumenetluses tabada ei õnnestunud, sellele, et võõrandamine oligi kavandatud eesmärgiga jätta võlgadega äriühing maha ning lõpetada selle tegevus. Samuti on oluline, et kaebaja viis eelnevalt äriühingust osa rahalisi vahendeid välja, mis raskendas oluliselt maksuvõlgade tasumise võimalust.
21.Kaebaja heidab vastustajale ette ka seda, et A. Pässi ei ole maksumenetlusse kaasatud. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna A. Päss sai juhatuse liikmeks alles 25. juulil 2016, siis ei olnud alust teda 17. juuni 2016. a maksuotsusega päädinud maksumenetlusse kaasata. Vastutusmenetlusse oli aga kaasatud ka A. Päss, ent isik ei ole maksuhalduri 23. jaanuari 2018. a korraldusega nr 13-7/00777-7 nõutud teavet ega dokumente esitanud (II kd, tl 49-56). Seega ei ole kaebaja etteheited A. Pässi maksumenetlusse kaasamata jätmise osas asjakohased.
22.Vastutusotsuse tegemine on põhjendatud üksnes selle juhatuse liikme osas, kelle käitumises on tuvastatud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud rikkumine, süü vastutuse kohaldamiseks nõutavas
3-18-1917 vormis ning põhjuslik seos selle teo ja tekkinud tagajärje (maksude maksmata jätmine) vahel (vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 27). Vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et põhivõla tekkimise ja tasumise kohustuse rikkumise eest on vastutav kaebaja ning tema tegevus oli tahtlik. Kaebaja on teadlikkult esitanud võltsarveid ning deklareerinud ebaõigesti käibemaksu ning samuti oluliselt raskendanud oma tegevusega (raha väljaviimine äriühingust) maksuvõla tasumise võimalusi. Kaebaja on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine. Kaebaja pidi mõistma, et rikub MKS §s 8 nimetatud kohustusi. Kohus on seega seisukohal, et põhivõla tekkimise ja tasumise eest vastutab kaebaja solidaarselt maksukohustuslasega ja vastutusotsus on selles osas õiguspärane.
23.Kohus ei nõustu aga vastutusotsusega osas, millega määrati kaebajale solidaarselt maksukohustuslasega tasumisele ka intressivõlg (kõrvalkohustus) täies ulatuses. Kohtupraktikas on leitud, et solidaarne vastutus intressivõla eest saab MKS § 8 lg 1 ning § 40 lg 1 alusel järgneda vaid juhul, kui vastutav isik on intressi tasumise tähtaegse ja täieliku täitmise kohustuse jätnud süüliselt korraldamata. Isikul puudub reeglina võimalus korraldada maksuvõlalt arvestatava intressi tasumise kohustuse täitmist maksukohustuslase vara arvel, kui tal puuduvad volitused maksukohutuslase esindamiseks ning vara käsutamiseks, mistõttu ei saa isikul olla ka vastavat kohustust, mille rikkumisele võiks järgneda solidaarvastutus tekkiva intressivõla eest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19276, p-d 7-10, ning 20. märtsi 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-269, p 13 jj). Rünno Bruusi juhatuse liikme volitused lõppesid äriregistri andmete kohaselt 25. juulil 2016 ning samal päeval müüs kaebaja äriühingu osad uuele juhatuse liikmele. Intressivõla eest saab kaebaja vastutada solidaarselt maksukohustuslasega seega üksnes juhatuse liikme volituste lõppemise päevani (25. juuli 2016). Ka maksustamisperioodil juuli 2016 tekkinud maksukohustuse täitmata jätmisest tingitud intressivõla eest ei saa kaebaja vastutada. Käibemaksu puhul langevad käibedeklaratsiooni esitamise ja käibemaksu tasumise tähtpäevad kokku, s.t käibedeklaratsioon tuleb esitada ja käibemaks tasuda maksustamisperioodi lõpule järgneva kuu
20.kuupäevaks (KMS § 27 lg 1 ja § 38 lg 1). Käibemaksukohustus tekkis nimetatud perioodi eest alles 20. augustil 2016 ning intressivõlga ei olnud selles osas kaebaja juhatuse liikme volituste lõppemise päevaks tekkinud. Seega ei saa Rünno Bruus vastutada intressivõla eest osas, mis tekkis pärast 25. juulit 2016.
24.Vastutusotsuse tegemise päeval ei kehtinud ka MKS § 40 lg 11, mis võimaldaks intressinõude esitada hilisema perioodi osas ka isikule, kes pärast juhatuse liikme volituste lõppemist omas MKS § 8 nimetatud kohustuste täitmise üle tegelikku võimu. Nimetatud norm jõustus alles 1. jaanuaril 2019 ega ole kaebaja suhtes kohaldatav.
25.Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Maksu- ja Tolliameti 20. aprilli 2018. a vastutusotsuse nr 13-7/00777-10 osas, millega on Rünno Bruusile määratud pärast 25. juulit 2016 tekkinud intressivõla tasumise kohustus. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. Kuna intressinõude arvutuskäik on esitatud üsna üldsõnaliselt ning sellest ei selgu täpselt intressivähenduse põhjendused, mis lisaks intressivõla eest vastutamise päevade arvu muutusele mõjutavad kaebajalt nõutava intressi täpset suurust, siis ei arvuta kohus ise välja täpset intressisummat. Tuleb arvestada, et maksukohustuslase poolt makstavat intressi arvestatakse maksukohustuse koondsaldolt ning intressivõla arvestamise ja tasumise kohustus on maksuvõlgnikul. Pärast otsuse jõustumist saab Maksu- ja Tolliamet esitada kaebajale intressinõude täpse arvutuskäigu ja nõutava intressi suuruse arvestusega et kaebaja vastutab üksnes kuni 25. juulini 2016 tekkinud intressivõla eest.
3-18-1917
26.HKMS § 108 lg 1 ja 2 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja menetluskuludeks on kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 765 eurot. Kaebus rahuldatakse vastutusotsuses kajastatud intressivõlga puudutavas osas osaliselt, põhivõla osas jääb vastutusotsus täies ulatuses muutmata. Kohtu hinnangul tuleb kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades mõista Maksu- ja Tolliametilt kaebaja kasuks välja 175 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2020. a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2020. a otsus Resolutsioon
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2019. a otsus osas, milles kaebus rahuldati. Teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata ning kaebaja poolt halduskohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.