Vladimir Fartõgini ja Evgeny Petrusevi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses tasu nõudmisega koopiate eest
Menetlusosalised
Kaebaja Vladimir Fartõgin Kaebaja Evgeny Petrusev Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebajate taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajatele.
Asjaolud
1.Vladimir Fartõgin ja Evgeny Petrusev esitasid 29.10.2019 Tartu Vanglale ühise kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks vangla äranägemisel (dtl 23-24). Kaebajad tuginesid sellele, et neid on pikaajaliselt, vastavalt alates 2017. või 2018. aastast sunnitud kirjutama avaldustes, et nad nõustuvad tasuma koopiate eest. Vangla rikastub kaebajate arvel. Vangla ei tohiks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 25 lg 2 ja § 26 p 3 kohaselt nõuda tasu koopiate valmistamise eest, kuid on seda pikka aega teinud. Tegemist on inimõiguste rikkumisega, mis tuleb kompenseerida rahalise hüvitisega.
2.Tartu Vangla jättis 29.11.2019.a otsusega nr 1-13/234-2 (dtl 16-17) Evgeny Petrusevi taotluse läbi vaatamata ja 29.11.2019.a otsusega nr 1-13/228-5 (dtl 18-19) Vladimir Fartõgini taotluse läbi vaatamata. Vangla käsitles taotlust kummagi kaebaja esitatud eraldi kahju hüvitamise taotlusena. Vangla leidis, et taotlusest ei selgu, millisel alusel kaebajad mittevaralise kahju hüvitamist nõuavad. Vangla selgitas kummalegi kaebajale, millistel alustel on võimalik mittevaralise kahju hüvitamist nõuda, ning määras tähtaja taotluse täpsustamiseks ja kummalgi kaebajal tekkinud kahjuliku tagajärje kirjeldamiseks (dtl 25-26). Kaebajad esitasid puuduste kõrvaldamiseks
avaldused, kuid ei selgitanud, milline kahjulik tagajärg on saabunud. Kahjuliku tagajärje saab välja tuua üksnes taotluse esitaja. Kuna vanglal ei ole teada, milline kahjulik tagajärg tekkis, siis ei ole taotluse sisuline lahendamine võimalik.
3.Kaebajad esitasid 06.12.2019 Tartu Halduskohtule ühise kaebuse, milles nad palusid tühistada Tartu Vangla 29.11.2019.a vastuse nr 1-13/228-5 ja 29.11.2019.a vastuse nr 1-13/2342 ning hüvitada neile kahju. Kaebajate seisukohad kattusid kohtueelses menetluses esitatud seisukohtadega. Kaebajad esitas koos kaebusega taotlused vabastada neid riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
4.Kaebajad lisasid kaebusele muuhulgas: - Vladimir Fartõgini teabenõude 29.10.2019 nr 6-24/6117-1 (dtl 30), milles ta palus väljastada endale tasuta koopiad tema taotlusest 24.10.2019, kaebusest 24.10.2019 ja teabenõudest 28.10.2019; - Tartu Vangla 08.11.2019.a vastuse nr 6-24/6117-2 (dtl 20), millega vangla jättis Vladimir Fartõgini taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et pöördumistest koopiate väljastamist käsitletakse kui teenust ning selle eest tuleb tasuda Tartu Vangla kodukorra punktis 11.9 sisalduva hinnakirja alusel. Vangla selgitas võimalust teha pöördumisest enne selle vanglale üleandmist omakäeline ärakiri; - Tartu Vangla vastuse 28.10.2019 nr 2-5/984-2 (dtl 31-32), millega vangla jättis rahuldamata Evgeny Petrusevi 23.10.2019.a teabenõude saada tasuta koopiad dokumentidest, mis puudutavad tema paigutamist avavanglasse. Vangla põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et kaebaja ei ole andnud nõusolekut koopiate eest tasuda. Vangla väitel on kaebaja avavanglasse paigutamisega seotud dokumentideks kolm kaebaja pöördumist ja vangla vastused neile, vastused on kaebaja kätte saanud. Vangla märkis, et kahe pöördumise ja neile antud vastuse koopiad on kaebajale varem juba väljastatud tasu eest. Kohtu seisukoht
5.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. See tähendab, et kohus saab lahendada ainult seda nõuet ja sellel alusel, mille kaebaja on esitanud kohtueelses menetluses. Kaebajad taotlesid kohtueelses menetluses kahju hüvitamist, mis on tekitatud nende inimõiguste rikkumisega. Vangla määras kaebajatele tähtaja taotluste puuduste kõrvaldamiseks ning märkis selles, et vangla hinnangul taotlevad kaebajad mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebajad sellele vastu ei vaielnud. Kaebuses viitasid kaebajad kohtueelse menetluse seisukohtadele. Eeltoodu tähendab, et kaebajad taotlevad mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuses on öeldud, et kaebajad soovivad ka vastustaja kohustamist. Kohus mõistab seda nii, et kaebajad soovivad saavutada, et vastustajal oleks kohustus hüvitada neile kahju. Kaebust ei saa tõlgendada nii, et kaebajad soovisid esitada ka kohustamisnõude, kuna kaebusest ega kohtueelse menetluse dokumentidest ei nähtu sellise nõude võimalik sisu ning kaebajate kirjeldatud kohtueelsest menetlusest ei tulene, et kaebajatel oleks võimalus esitada kohustamisnõue. Kohus tõlgendab eeltoodust lähtudes kaebust nii, et kaebajad on esitanud liitkaebuse, mis
sisaldab väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ja kohtueelses menetluses kaebajate kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tehtud otsuste tühistamise nõuet.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.
7.Kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajate hinnangul alandas nende väärikust see, et nad pidid vastavalt alates 2017. ja 2018. aastast tasuma koopiate eest. Rahasumma, mille kaebajad sel viisil kaotasid, on väike. Kaebajad on esitanud oma vanglasisese isikukonto väljavõtted (Fartõgin dtl 13-15, 45-67, Petrusev dtl 79, 33-42, 43-44). Kohus arvutas kokku esimesena nimetatud väljavõtetel märgitud summad, mis kajastavad neljakuulisi ajavahemikke august - detsember 2019. Sellel perioodil tasus Vladimir Fartõgin koopiate eest 0,13+0,25+0,39+0,38+0,38+0,32+0,31+0,19 = 2,35 eurot ja Evgeny Petrusev 0,06+0,06+0,18+0,06+0,38+0,64+1,86+0,24+0,12+0,12+0,13+0,58+0,24 = 4,67 eurot. Seda arvestades ei saa summad ka alates 2017 või 2018. aastast olla kuigi suured. Väikeste rahasummade kaotamine ja vaidluse pidamine vanglaga selle üle, kas kaebajatel on õigus saada koopiaid tasuta, ei kujuta endast ühegi RVastS § 9 lg 1 nimetatud põhiõiguse riivet. Sh ei saanud eeltoodu põhjustada kaebajatele sellise intensiivsusega kannatusi, mida saaks käsitleda väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 tähenduses.
8.Kohtule esitatud dokumentide põhjal on vaidluse all olevate koopiate puhul tegemist koopiatega kaebajate endi esitatud avaldustest ja vangla vastustest neile, mis on kaebajatele varem juba kätte toimetatud. Kohtupraktikas leitakse, et riigiasutused võivad, kuid ei ole kohustatud väljastama isikule koopiaid tema enese pöördumistest (Tartu Halduskohtu 07.12.2017.a otsus asjas 3-17-704 p 16, Tallinna Halduskohtu 20.12.2016.a otsus asjas 3-16994 p 19.2-19.3), kohtud on seejuures viidanud õiguskantsleri samasugusele seisukohale. Isikule juba väljastatud dokumendist korduva koopia saamine on AvTS § 23 lg 2 p 1 alusel ette nähtud ainult põhjendatud vajaduse korral, kohtuasja koosseisus olevate dokumentide põhjal kaebajad koopiaid taotledes sellist vajadust põhistanud ei ole. Kaebajatel on vähe võimalusi saavutada seda, et vastustaja tegevus koopiate taotluste lahendamisel tunnistatakse õigusvastaseks. Sel juhul ei ole võimalik ka hüvitamisnõude rahuldamine. Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ja hüvitamisnõue kuulub tagastamisele.
9.Kohus ei tee kaebajatele ettepanekut muuta kaebust ja minna üle varalise kahju ehk koopiate eest tasutud summa hüvitamise nõudele. Esiteks ei ole kaebajatel selle nõude osas läbitud
kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus leidis eespool, et vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlustes nõudsid kaebajad mittevaralise kahju hüvitamist. Teiseks esinevad määruse punktides 7-8 toodud põhjendustel HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestatud kaebuse tagastamise eeldused ka varalise kahju hüvitamise nõude korral.
10.Kohus tagastab kaebuse tühistamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajad esitasid tühistamisnõude kohtueelses menetluses kaebajate kahju hüvitamise taotluste suhtes tehtud otsuse suhtes. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse või muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebajad ei ole esitanud vaidlustatud otsustele vastuväiteid, mis seisaksid väljaspool põhivaidluse eset ehk seda, et kaebajad ei saavutanud nende taotletud kahju hüvitamist. See tähendab, et kui kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõudes, siis langeb ära ka kaebeõigus kohtueelse menetluse otsuste vaidlustamiseks. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.
11.Kaebajad leidsid, et olukord, kus nad ei saa nende soovitud ärakirju tasuta, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kuna kohus kaebust sisuliselt läbi ei vaata, siis ei saa kohus algatada ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust (Riigikohtu lahend 5-17-41 p 10). Kohus märgib, et kaebajate viidatud vastuolu põhiseadusega kohtu hinnangul ei ole.
12.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebajate taotlusi riigilõivust vabastamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.