2-15-17544/20 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hageja esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, mis 28.10.2015 otsusega rahuldati osaliselt. TVK tuvastas poolte vahel 27.04.2015 sõlmitud töölepingu nr 1/15 erakorralise ülesütlemise (TLS § 88 lg 1 p 5 alusel) tühisuse; lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 24.08.2015; mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 721,50 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitise 9.19 eurot ning jättis rahuldamata tööga kindlustamata aja eest keskmise töötasu väljamõistmise nõude. Hageja esitas kohtule hagiavalduse nõuete osas, mille TVK jättis rahuldamata – töötasu 750,32 eurot, puhkuse hüvitise 60,78 eurot (s. o 9.19 eurot ületav osa), TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise 1956,60 euro saamiseks. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Pooled sõlmisid hagiavalduse kohaselt 27.04.2015tähtajatu töölepingu nr 1/15, hageja asus tööle laadur-ekskavaatori operaatori ametikohale. Leping sõlmiti osalise tööajaga ja 6 eurose (neto) tunnitasuga, kuid mitte vähem kui 500 eurot (neto) palka kuus. Katseaega kohaldati kuni 26.06.2015. 24.08.2015 edastas kostja hagejale elektronkirja töölepingu lõpetamise kohta 07.08.2015 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, ehk töötaja poolt varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse, toimepanemise tõttu. Ülesütlemise tühisuse üle vaidlust pole TVK otsus on jõustunud (kostja seda ei vaidlustanud). 18.09.2015 esitas kostja hagejale palgalehed ja lõpparve, kostja tasus hagejale töötasu kuni 07.08.2015. TVK lõpetas töölepingu 24.08.2015. Hageja taotleb töötasu perioodi 08.08.-24.08.2015 eest 750,32 eurot (bruto). Vaidlust ei ole selles, et nimetatud perioodi eest ei ole kostja hagejale töötasu maksnud. TLS § 84 lg 1 kohaselt on töötasunõue muutunud sissenõutavaks töölepingu lõppemisega. TVK seisukoht, et hageja justkui ei soovinud tööd teha, on arusaamatu. Ülesandeid andsid hagejale töölepingu p 2.5 ja ametijuhendi p 2.2 kohaselt juhatuse liikmed, xxxx seda pole ja pole olnud. Pole tõendatud, et kostja oleks hagejale üldse korraldusi andnud. Sellekohaseid tõendeid pole esitatud. Pole tõendatud, et kostja soovis anda hagejale perioodil 08.08.2015-24.08.2015 tööd ja oleks andnud hagejale korraldusi töö tegemiseks. Töölepingus märgitud töötasu mitte vähem kui 500 eurot kalendrikuus tähendab, et kostja kohustus seda maksma sõltumata sellest, kas tal oli hagejale tööd anda (TLS § 35). Seoses osalise tööajaga, puudus hagejal konkreetne tööaeg ja töötegemise koht. Hagejal puudus kohustus ilmuda igal tööpäeval konkreetsesse kohta selleks, et saada kostjalt töökorraldusi. Riigikohtu seisukoha kohaselt asjades 3-2-1-136-07,p 12 ja 3-2-1-176-12, p 11 vabaneb tööandja TLS § 35 alusel töötasu maksmise kohustusest kui tõendab, et tal oleks olnud hagejale tööd anda kui hageja oleks tööle tulnud. Hagejal puudus kohustus iga päev tööle ilmuda, mistõttu raha maksmise kohustusest vabanemiseks peab kostja tõendama, et tal oli perioodil 08.08.-24.08.2015 hagejale tööd anda ning ta andis hagejale korraldusi ning hageja jättis korraldused täitmata. Hageja ei ole kostjalt korraldusi saanud. Hagejal on õigus saada põhipuhkuse hüvitist perioodi 08.08.-24.08.2015 eest 60,78 eurot. TVK mõistis välja puhkusetasu 9,19 eurot. Kust see tuleneb, ei saa hageja aru. perioodi 08.08.24.08.2015 eest oli hagejal õigus 2-le puhkusepäevale, ehk kompensatsioonile 69,97 eurot (keskmine päevatasu 34,98 eurot). Kuna TVK rahuldas hageja nõude oma otsusega 9,19 euro suuruses, palub hageja täiendavalt välja mõista 60,78 eurot.

suurusega ei nõustu, see on vastuolus Riigikohtu juhiste ja seisukohtadega (3-2-1-79-13, p 32.2, 32.3, 32.4, 32.5). Keskmise töötasu osas vaidlust ei ole. Käesoleval juhul puuduvad alused ja asjaolud TLS § 109 lg-s1 sätestatud hüvitise vähendamiseks alla 3 kalendrikuu keskmise töötasu määra. Töölepingu ebaseadusliku ülesütlemine põhjustas hagejal ilmajäämise töötasu teenimiseks perioodil 25.08.-29.11.2015. Kostja on ise vastuses tunnistanud, et ülesütlemisavaldus on formaalselt kehtiva seadusega vastuolus (ülesütlemine tagasiulatuvalt). Ka on ülesütlemisavaldus sisuliselt õigusvastane, kostja ei ole tõendanud ühtegi tema väidetud asjaolu. Isegi kui eeldada kostja väidete õigsust, ei saa need olla ülasütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Hageja taotleb hüvitise väljamõistmist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 2687,10 (3x895,70) eurot. VÕS § 113 lg 1 alusel taotleb hageja viivist 0,022% päevas ehk 8,05 % aastas väljamõistetavalt põhisummalt alates 20.11.2015 (hagi esitamisest) kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi samas määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hageja taotleb kõigi menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu. Töötasu nõue 08.08.-24.08.2015 perioodi eest tuleb jätta rahuldamata. Hagejat teavitati, et tööalased korraldused annab hagejale lisaks juhatuse liikmele ka töödejuht Xxxx. Igakordsed töökorraldused edastati suuliselt, mh telefonitsi. Hageja oli sellest teadlik ja aktsepteeris seda töökorraldusi täites. Seega pole õige hageja väide, et Xxxx oleks olnud töösuhtes asjakohatu isik. 06.08.2015 andis kostja hagejale korralduse minna 07.08.2015 tööobjektile. Algul hageja keeldus ( kuna temal olid selleks päevaks isiklikud plaanid), kuid hiljem nõustus. Kostja kinnitas kliendile, et töötaja on 07.08.2015 objektil. Seega oli hagejale korraldus antud ja klient oli ootel. Hageja objektile 07.08.2015 ei läinud, kostja kõnedele ei vastanud. 17.08.2015 saatis kostja hagejale sõnumi, vastust ei saanud. Kontakt hagejaga saadi 19.08.2015 õhtul ja lepiti kokku 21.08.2015 kohtumine, kus kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles. Seega ei olnud tegemist tööandja passiivsusega või töökorralduste andmata jätmisega, vaid töötaja poolt otseselt töökorralduste täitmata jätmisega ja hilisemate kontaktide vältimisega. Töötaja selline käitumine koosmõjus teiste rikkumistega viiski töösuhte lõppemiseni. TLS § 35 kohaselt ei pea tööandja maksma töötajale töötasu kui töö andmata jätmise põhjustas töötaja süü – käesoleval juhul tööandja korralduste täitmata jätmine ja hiljem tööandja kõnedele mittevastamine. Kostja arvates tuleb töötasu nõue jätta rahuldamata. Hagejal puudub õigus saada põhipuhkuse kompensatsiooni perioodi 08.08.-24.08.2015 eest, kuna ta ei töötanud sel perioodil jättes täitmata tööandja seaduslikud korraldused. Kostja arvates on TVK poolt TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetud hüvitis kostjale piisavaks nn koolirahaks selle eest, et ta ei lõpetanud töösuhet hagejaga korrektselt, tegi seda tagasiulatuvalt. Kostja on 721,50 eurot hagejale tasunud. Suurema hüvitise väljamõistmise näol oleks tegemist mitte kahjuhüvitisega vaid karistusliku hüvitisega, mis viiks töötaja põhjendamatu rikastumiseni. Arvestades töötaja käitumist ja toimepandud rikkumisi, lõpetaks kostja hagejaga töölepingu erakorraliselt ka täna. Kostja poolt töölepingu lõpetamine hagejaga on paratamatult tühine formaalsete tingimuste rikkumise tõttu. See aga ei muuda olematuks hageja toimepandud rikkumisi. Hüvitise määramisel arvestab kohus TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Asjaolud on järgmised. 02.07.2015 leppis kostja hagejaga kokku, et järgmise päeva hommikul peab hageja olema suurkliendi XxxxOÜ objektil. 03.07.3015 hommikul helistas kostja üle ja täpsustas, kus töötaja peaks kliendiga kohtuma (tõendab seda kõne väljavõte). Klient helistas kl 08:26 ja teatas, et hageja käitus temaga ülbelt, oli ebakompetentne ning keeldus tööd tegemast (tõendab kõne

väljavõte). Peale kõne saamist helistas kostja hagejale ja nõudis, et viimane objektilt ei lahkuks (kõne väljavõte). Hageja jättis korralduse täitmata. 09.07.2015 kl 9 hommikul sai kostja tellimuse samaks päevaks kopateenuse saamiseks. Kostja püüdis hagejaga korduvalt kontakti saada helistades viimasele ca 15 korda. Kontakti hagejaga kostja ei saanud, mistõttu helistas kl 12:36 hageja elukasalasele numbril xxxx. Viimane väitis, et hageja on olnud kogu päeva kodus (kõne väljavõte). Peale seda saatis kostja hagejale lühisõnumi (kõne väljavõte) sisuga „???“: Hageja sel päeval tööle ei ilmunud, helistas õhtul ja selgitas, et oli magama jäänud. 24.07.2015 kl 11 ajal avastas kostja, et garaažis puuduv kostja sõiduk Nissan Pick-Up registrinumbriga xxxx. Kostja hakkas autot otsima, kohapeal olnud teised töötajad ei teadnud autost midagi. Kostja võttis ühendust hagejaga (kõne väljavõte), kes selgitas, et temal oli autot vaja isikliku mööbli transportimiseks. Auto kasutamiseks hageja luba ei küsinud. 06.08.2015 töökorraldust hageja ei täitnud ning vältis kuni 19.08.2015-ni igasuguseid kostja kontakte. Pooled kohtusid 21.08.2015 kostja juures, kus kostja selgitas töölepingu ülesütlemise põhjuseid ja palus tööandja vara (kütusekaart, tööriided, võtmed jms) tagastada. Hageja tagastas vara. Seega oli töölepingu erakorraline ülesütlemine mõistetav ja oli hagejale vähemalt 21.08.2015 arusaadav. Kostja eksis töölepingu erakorralise ülesütlemise vorminõuete vastu, mistõttu TVK tuvastas ülesütlemise tühisuse. Töötaja täiendav hüvitise nõue on põhjendamatu arvestades toimepandud rikkumisi. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kirjalike ja suuliste seisukohtadega, tõenditega, jätab hagi rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 27.04.2015 töölepingu; hageja töötas kostja juures osalise tööajaga; töötasu suuruseks oli kokkulepitud 6 eurot tunnis, kuid mitte vähem kui 500 eurot kuus; objektid, kus hageja pidi tööülesandeid täitma, määras kostja igakordse eelneva suulise korraldusega. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on omaks võtnud, et tal ei olnud 08.08.201524.08.2015 perioodil hagejale tööd anda (hageja poolt 25.10.2016 kohtuistungil esitatud menetlusdokumendi lk 2). 30.08.2016 eelistungil selgitas kostja, et ei saanud hagejale korraldusi anda alates 07.08.2015, kuna hageja ei vastanud. Kostja ütlust ei saa tõlgendada selliselt nagu hageja seda on väitnud. Kostja kinnitas 30.08.2016 eelistungil, et tal oleks olnud hagejale tööd anda perioodil 08.08.2015-24.08.2015, kui ta oleks saanud hagejaga kontakti. Hageja etteheide, et kostja oleks pidanud püüdma hagejaga kontakti saada e-posti kaudu, ei ole kohtu arvates asjakaohane. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt oli poolte tavapäraseks suhtlusviisiks suhtlus telefoni teel (kohtuistungi protokolli lk 2, 3). Asjaolu, et kostja püüdis hagejaga kontakti saada, on tõendatud ka kostja juhatuse liikme ja töödejuhataja kõnede väljatrükkidega (lk 63-64, 65-66). Töölepingu p 2.5 ei saa tõlgendada selliselt, et hagejale arvestades tema ametikohta, pidid tööülesanded andma isiklikult juhatuse liikmed. Tööülesannete andmiseks pädevaks isikuks oli ka töödejuhataja (Xxxx). Hageja, kes töötas laadur-ekskavaatori operaatorina, pidi aru saama, et töödejuhataja on pädev isik talle tööülesannete andmiseks ning kui töödejuhataja talle töötegemiseks korralduse annab, on see võrdustatav juhatuse liikme korraldusega. Kostja seaduslik esindaja pole väitnud, et töödejuhataja R. Mitt andis hagejale korraldusi töö tegemiseks kostja seadusliku isiku tahte vastaselt. Hageja pole ümberlükanud kostja väidet, et hageja varasemalt oli täitnud töödejuhataja korraldusi. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hagejal pole õigust saada töötasu 08.08.2015-24.08.2015 perioodi eest, kuna hagejat tulenevatel asjaoludel ei saanud kostja talle tööd anda. Alusetu on sellest tulenevalt ka hageja nõue puhkuse hüvitise saamiseks 08.08.2015-24.08.2015 perioodi eest.

Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 sätestab töölepingu mõiste – töötaja teeb tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Hageja soovib tasu väljamõistmist perioodi 08.08.-24.08.2015 eest. Sel perioodil hageja tööd ei teinud. Hageja väitel kostja talle töö tegemiseks korraldusi ei andnud. Kostja väitel oleks tal olnud hagejale tööd anda, kuid ta ei saanud anda hagejale korraldusi töö tegemiseks, sest ei saanud hagejaga ühendust. Vaidlus puudub selles, et töökorraldused pidi kostja hagejale andma suuliselt. Hageja on ka väitnud, et Xxxx ei olnud isik, kes oleks võinud hagejale töökorraldusi anda. Hageja väitele on kohus vastanud eespool. Tulenevalt asjaolust, et töövaidluskomisjon (TVK) tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse ning kostja seda vaidlustanud ei ole, oli hagejal õigus esitada kohtule hagi kostja vastu TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks suuremas osas kui seda tegi TVK (721,50 eurot). TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Käesoleval juhul lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel töövaidluskomisjon, milline hüvitist välja mõistes muutis hüvitise suurust seda vähendades. Hageja soovib hüvitist kolme kalendrikuu keskmise töötasu ulatuses ehk 2687,10 eurot. Oma otsustust põhjendab hageja Riigikohtu juhiste ja selgitustega asjas 3-2-1-79-13. Kostja on hagejale TVK poolt väljamõistetud hüvitise tasunud ning peab hüvitise suurust õigeks arvestades kostja rikkumist töölepingu erakorralisel ülesütlemisel ning hageja rikkumisi kostja seaduslikke korraldusi täitmata jättes ning loata kostja sõiduki võtmist isiklikuks otstarbeks. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks teha järelduse sellest, et TVK poolt väljamõistetud hüvitise suurus ei vasta asjaoludele ja mõlema poole huvidele. Riigikohtu üldkogu 14.05.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 on sedastatud töövaidlusorgani õigus kalduda kõrvale töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurusest hüvitise osas hüvitist kas vähendades või suurendades (p 32.2); TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõude kahju hüvitamise nõudeks lugemist, mille puhul kohaldatakse VÕS 7.peatüki sätteid (p 32.3); töövaidluse kestvuse arvestamisega hüvitise suuruse määramisel (p 32.4); hüvitise maksmise kohustuse eelduseks olemise TLS § 107 lg 2 kohaldamisele (p 32.5). Otsuse punktis 32.5 on Riigikohus sedastanud, et töövaidlusorgan peab TLS § 109 lg 1 teist lauset kohaldama töötaja kasuks juhul, kui töötaja esitatud asjaolud ja tõendid annavad selleks alust ning töötaja peab selle sätte kohaldamist vajalikuks. Tõendatud on hageja poolt töökohustuste täitmata jätmine tunnistajana ülekuulatud Xxxx ́i ütlustega ning kostja seadusliku esindaja Xxxxvande all antud ütlustega. Kuigi kohus määras ka hagejalt vande all ütluste võtmise, keeldus hageja sellest (kohtuistungi protokoll). Seega loobus hageja võimalusest esitada asjas oma ütlused tõendina. Nii tunnistaja kui kostja seadusliku esindaja ütlustest järeldub hageja poolt korduvalt tööülesannete (kostja korralduste alusel) täitmata jätmine, mistõttu kostja jäi ilma mitmest kliendist (kohtuistungi protokolli lk 2). Hageja ei ole tõendanud tulu saamata jäämist pärast, kahju tekkimist ja saamata jäänud tulu suurenemist seoses töövaidluse kestmisega. Ka arvestab kohus, et hageja töötas kostja juures alla veidi üle 3 kuu. Puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse VÕS 7.peatüki sätete kohaldamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks suuremas ulatuses kui seda tegi TVK. Ülaltoodust tulenevalt puudub alus viivise väljamõistmiseks. Hagihind on TsMS § 133 lg-te 1, 2 alusel 2990,50 eurot. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.