Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.03.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2324
Haldusasi
OÜ Vilde Maja kaebus nõudega kohustada Tallinna linna esitama täiteasjas nr 026/2018/1749 täitemenetluse lõpetamise avaldus ja keelama sunniraha rakendamine
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Vilde Maja, esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Meeli Malve
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.11.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.11.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-2324 muutmata.
2.Mõista Tallinna linnalt OÜ Vilde Maja kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 580 eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.04.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-18-2324 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Vilde Maja on Tallinnas asuva E. Vilde tee 71 kinnistu omanik. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (TMPA) pani 26.06.2018 ettekirjutusega nr MPEK 18000087 OÜ-le Vilde Maja järgmised E. Vilde tee 71 kinnistuga seotud kohustused: 1) koristada krundilt jäätmed; 2) kinnitada metallist piirdeaia konstruktsioon; 3) kõrvaldada katuselt varisemisohtlikud ja mädanenud lauad ning kruvid; 4) kõrvaldada aknaraamides olevad purunenud aknaklaasid ja sulgeda aknad; 5) parandada hoone fassaad ja kõrvaldada grafiti; 6) remonditööde ajaks piirata kinnistu ajutise piirdeaiaga ning paigaldada nähtavale kohale infotahvel, millele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimise eest vastutava isiku nimi ja telefon, tööde algus- ja lõpptähtaeg. Kohustused tuli täita 45 päeva jooksul ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus rakendada ettekirjutuse mittetäitmise korral sunniraha: 1) kinnistult jäätmete koristamata jätmisel 1000 eurot; 2) piirdeaia metallist konstruktsiooni kinnitamata jätmisel 1000 eurot; 3) hoone katusel lahtise laua ja kruvi kõrvaldamata/kinnitamata jätmisel 1000 eurot; 4) hoone aknaraamides olevate purunenud aknaklaaside kõrvaldamata jätmisel 1000 eurot; 5) hoone fassaadi parandamata ja grafiti eemaldamata jätmisel 1500 eurot; 6) remonditööde ajaks kinnistu piirdeaiaga piiramata jätmisel ning infotahvli paigaldamata jätmisel 1000 eurot.
2.OÜ Vilde Maja küsis 28.06.2018 e-kirjaga ettekirjutuse koostanud TMPA peainspektorilt kohustuste kohta selgitust. TMPA ei vastanud sellele e-kirjale. OÜ Vilde Maja teavitas peainspektorit 31.07.2018 e-kirjaga, et korrastas kinnistu oma äranägemist mööda.
3.TMPA peainspektor teostas 10.08.2018 järelkontrolli. Sama kuupäeva paikvaatluse protokolli kohaselt olid ehitusjäätmed endiselt kinnistult ära viimata, grafiti eemaldamata ja hoone fassaad korrastamata. Peainspektor koostas 16.08.2018 teatise selgitusega, et kui OÜ Vilde Maja ei kõrvalda nimetatud puudusi 7 päeva jooksul arvates teatise kättesaamisest ega anna menetlejale selle kohta tagasisidet, kohaldatakse sunniraha kokku 2500 eurot ning materjalid suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. TMPA saatis teatise e-kirjaga aadressile XXX.
4.TMPA peainspektor koostas 23.08.2018 TMPA registriosakonnale esildise, mille järgi kontrolliti 23.08.2018 veel kord 26.06.2018 ettekirjutusega pandud kohustuste täitmist ja tuvastati, et ehitusjäätmed on territooriumilt ära viimata ning eemaldamata on grafiti ja korrastamata hoone fassaad. Esildise järgi tuleb kohaldada OÜ-le Vilde Maja sunniraha jäätmete koristamata jätmise eest (1000 eurot) ning hoone fassaadi parandamata ja graffiti eemaldamata jätmise eest (1500 eurot). Esildist ei saadetud OÜ-le Vilde Maja.
5.TMPA esitas 13.11.2018 kohtutäiturile avalduse OÜ-le Vilde Maja ettekirjutusega määratud sunniraha 2500 eurot sissenõudmiseks. Tallinna kohtutäitur Mati Roodes edastas 23.11.2018 OÜ-le Vilde Maja täitmisteate täiteasjas nr 026/2018/1749 sunniraha sissenõudmiseks. Teates oli täitedokumendiks märgitud TMPA 26.06.2018 ettekirjutus nr MPEK 18000087.
2(6)
3-18-2324
6.OÜ Vilde Maja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 26.06.2018 ettekirjutuse nr MPEK 18000087 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks ning vastustaja kohustamiseks esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 026/2018/1749. Kuna kaebaja oli ettekirjutuse täitnud, siis ei saanud tal tekkida sunniraha maksmise kohustust (vt asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1). Isegi kui kaebaja jättis ettekirjutuse täitmata, on sunniraha rakendamine õigusvastane, sest kaebajat ei teavitatud sunniraha rakendamisest ja talle ei tagatud võimalust olla ära kuulatud. Kaebaja pöördus 28.06.2018 TMPA poole ettekirjutusega pandud kohustuste kohta selgituste saamiseks, kuid sellele ei vastatud. Vastustaja ei kutsunud kaebajat ka 10.08.2018 paikvaatlusele, kuigi kaebaja 28.06.2018 ja 31.07.2018 e-kirjade põhjal oli mõistetav, et poolte arusaamad ettekirjutuse sisust (kohustuste ulatusest) on erinevad. TMPA ei ole tõendanud, et 16.08.2018 teatis on kaebajale edastatud ja kaebaja on selle kätte saanud. TMPA 23.08.2018 järelkontrolli kohta pole muid tõendeid peale TMPA ametniku esildise, millest pole aru saada, kellele see on adresseeritud ja millised tõendid kinnitavad esildises toodud asjaolusid. Teavitamiskohustuse rikkumise tõttu ei olnud kaebajal võimalust tasuda sunniraha vabatahtlikult ilma täitemenetluse ja sellega kaasnevate kuludeta (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 2 ja § 40 lg 2; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14).
Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.
Kaebaja ei täitnud kõiki 26.06.2018 ettekirjutusega pandud kohustusi tähtaegselt, sh 16.08.2018 teatisega täiendavalt antud tähtaja jooksul. Seega oli sunniraha rakendamine põhjendatud. Väide kaebaja ära kuulamata jätmisest ei vasta tõele. Kaebajal oli korduvalt võimalik anda seletusi enne 26.06.2018 ettekirjutuse tegemist. Kaebaja esindaja oli haldusmenetluse käigus üleolev, ei andnud sisulisi selgitusi ja tema tegevusest saab järeldada, et ta ei olnud kinnistu olukorraga kursis ega hoolinud sellest. TMPA saatis 16.08.2018 teatise samal kuupäeval kaebaja ametlikule e-posti aadressile XXX. Menetleja 23.08.2018 esildis oli koostatud vastustaja registriosakonnale täitemenetluse algatamiseks. Vastustaja ei pidanud kaasama kaebajat ettekirjutuse täitmise kontrolli.
8.Tallinna Halduskohus keelas 29.11.2019 otsusega Tallinna linnal 26.06.2018 ettekirjutuse alusel sunniraha rakendamise, kohustas Tallinna linna esitama täiteasjas nr 026/2018/1749 täitemenetluse lõpetamise avalduse ja mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 950 eurot. HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 tulenevalt peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS §-s 15 sätestatud korras sissenõudmise alustamist. Selline teavitus annab isikule võimaluse esitada sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist, samuti võimaluse vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus. Ühtlasi annab see isikule sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmise ja kohtutäituri tasuta (vt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 19). TMPA ei teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja (pikendatud TMPA 16.08.2018 teatisega) möödumist, kuid enne kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamist. Seega puudus kaebajal võimalus tasuda sunniraha ilma sissenõudmise ja kohtutäituri tasuta, mistõttu rikub sunniraha rakendamine kaebaja õigusi. Sunniraha rakendamine tuleb keelata ja kohustada vastustajat esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(6)
3-18-2324
9.Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta OÜ Vilde Maja kaebus rahuldamata. Halduskohus jättis olulised faktilised asjaolud tähelepanuta. TMPA edastas kaebajale 05.02.2018 tähitud kirjaga kutse ilmuda menetleja juurde haldusmenetluse läbiviimiseks. Väljastusteate järgi sai kaebaja kutse kätte 20.02.2018 ning samal päeval kinnitas kaebaja kutse kättesaamist ka e-posti aadressilt XXX. Kuna kaebaja alustas vastustajaga suhtlemist e-posti teel aadressilt XXX, pidas vastustaja õiguspäraseks jätkata kirjavahetust elektrooniliselt, eeldades, et just seda aadressi kasutab kaebaja igapäevaselt. Kõik teised vastustaja kirjad peale 16.08.2018 teatise on kaebajale kohale jõudnud. Eelneva tõttu on usutav, et kaebaja lihtsalt eiras 16.08.2018 teatist. 16.08.2018 teatis põhines 10.08.2018 toimunud järelkontrolli käigus tuvastatud asjaoludel ja kogutud tõenditel. Vastustaja andis 16.08.2018 kaebajale täiendava võimaluse ettekirjutusega pandud kohustuste täitmiseks, kuid kaebaja ei võtnud selle aja jooksul kordagi vastustajaga ühendust. Vastustaja on täitnud kõik sunniraha määramise eeldused (ATSS § 8). Vastustaja esitas täiteavalduse alles 13.11.2018. ATSS-st ei tulene kohustust anda lisaks ettekirjutusele ja hoiatusele veel mingit täitedokumendiks olevat haldusakti. Kaebajat teavitati sunniraha rakendamisest 16.08.2018 teatega.
10.OÜ Vilde Maja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäädes varasemate selgituste juurde. Seaduse ja kohtupraktika järgi peab isikut teavitama sunniraha määramisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15 alusel sissenõudmise alustamist. Sellel, mis toimus enne ettekirjutuse tegemist, ei ole tähtsust. Vastustaja ei reageerinud kaebaja 28.06.2018 ja 31.07.2018 e-kirjadele. TMPA 16.08.2018 teatis ei ole käsitatav nõuetekohase teavitamisena, sest sellega muudeti 26.06.2018 ettekirjutuse sisu ja anti kohustuste täitmiseks uus tähtaeg. Lisaks ei ole vastustaja tõendanud, et kaebaja on 16.08.2018 teatise kätte saanud. Seda ei saadetud kaebaja äriregistrisse märgitud aadressile, mis annaks aluse lugeda see HMS § 27 lg 2 p 3 alusel kaebajale kättetoimetatuks. Seega kannab kättetoimetamise riski vastustaja. Vastustaja ei ole tõendanud teatise kättetoimetamist. Halduskohus on kaebaja teavitamise kohta vastustajalt spetsiaalselt küsinud, seega ei saa halduskohtule ette heita uurimiskohustuse rikkumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Vaidlus käib selle üle, kas TMPA võis rakendada kaebaja suhtes sunniraha selle eest, et kaebaja jättis tähtaegselt täitmata kaks 26.06.2018 ettekirjutusega temale pandud kohustust: ei koristanud kinnistu territooriumilt jäätmeid ning ei parandanud hoone fassaadi ega eemaldanud sealt grafitit.
12.Kaebaja peab sunniraha rakendamist õigusvastaseks esiteks põhjusel, et ta täitis kõik 26.06.2018 ettekirjutusega pandud kohustused juba 31.07.2018, ning teiseks seetõttu, et ta jäeti enne sunniraha rakendamisele pööramist ära kuulamata ning seetõttu ei olnud tal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult (kohtutäituri tasuta).
13.Halduskohus ei võtnud seisukohta, kas 26.06.2018 ettekirjutus oli tähtaegselt täidetud, kuid leidis, et sunniraha rakendamine tuleb keelata ja vastustajat tuleb kohustada esitama täitemenetluse avaldus ainuüksi põhjusel, et TMPA jättis kaebaja enne sunniraha sissenõudmise alustamist ära kuulamata.
4(6)
3-18-2324
14.Sunniraha rakendamise üks sisulistest eeldustest on see, et ettekirjutuse adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitmata (ATSS § 2 lg 1, § 7 lg 1 p 3, § 8 lg 1).
15.Ringkonnakohtu hinnangul on see eeldus praegusel juhul täidetud. Kaebaja väitel täitis ta kõik 26.06.2018 ettekirjutusega pandud kohustused 31.07.2018. TMPA 10.08.2018 järelkontrolli kohta koostatud paikvaatluse protokollist (tl 31) selgub aga, et kaks kohustust olid endiselt täitmata. Protokolli järgi olid kinnistul 10.08.2018 seisuga puit- ja ehitusjäätmed (lauad, paletid, telliskivid, plokid, plaadid) ning maja seina ääres olid klaasikillud, telliskivide tükid ja hallid betoonitükid. Telliskivist vaheseintel olid mõned telliskivid lagunenud ja välja kukkunud. Üksik telliskivist sein (suunaga E. Vilde tee 67 poole) oli pooleldi lagunenud ning seina otsas oli metallist L-kujuline karkass, mis liikus vabalt, ja liikumisel kukkusid seinast maha telliskivid. E. Vilde tee poolt vaadatuna oli hoone seinal näha grafitit. Protokolli märgitud asjaolusid kinnitavad paikvaatluse käigus tehtud fotod (tl 51–56). Kaebaja ei väida, et on E. Vilde tee 71 kinnistul pärast 31.07.2018 mingeid heakorratöid teinud ning ei ole 10.08.2018 protokollis toodud asjaolude ümberlükkamiseks esitanud ka ühtki tõendit. Kuna kaebaja ei vaidlustanud 26.06.2018 ettekirjutust ja see on kehtiv haldusakt, ei saa praeguses asjas enam vaielda selle üle, kas ettekirjutusega pandud kohustused olid õiguspärased (nt kas ehitusmaterjal oli kaebajale vajalik või oli tegemist ehitusjäätmetega).
16.TMPA peainspektor koostas 16.08.2018 teatise (tl 32), milles on märgitud järgmised asjaolud: TMPA peainspektor koostas 26.06.2018 ettekirjutuse nr MPEK18000087, mille täitmise tähtaeg oli 10.08.2018; kui OÜ Vilde Maja ei kõrvalda seitsme päeva jooksul alates teatise kättesaamisest ettekirjutuses välja toodud puudusi ega anna menetlejale selle kohta tagasisidet, kohaldatakse sunniraha (kinnistu territooriumilt jäätmete koristamata jätmise eest 1000 eurot ning hoone fassaadi parandamata ja grafiti eemaldamata jätmise eest 1500 eurot) ning materjalid suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Ringkonnakohtu hinnangul ei tehtud selle teatisega kaebajale kahe 26.06.2018 ettekirjutuse esemeks oleva kohustuse osas uut ettekirjutust ega uut sunniraha määramise hoiatust. Teatises on selgesõnaliselt viidatud 26.06.2018 ettekirjutusele ning sellega pandud kohustustele. TMPA andis kaebajale 16.08.2018 teatisega täiendava tähtaja 26.06.2018 ettekirjutusega pandud kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks (ATSS § 7 lg 3), kuid täiendava täitmistähtaja andmine ei muuda ettekirjutuse algset tähtaega ega kõrvalda tagantjärele adressaadi kohustust täita ettekirjutus selle tähtaja jooksul. Täiendav täitmistähtaeg on üksnes informatiivne teade selle kohta, millistel tingimustel kavatseb asutus sunniraha sisse nõuda, kui ettekirjutust jätkuvalt eiratakse (vt Riigikohtu 19.06.2019 otsus nr 3-17-1059, p 13). Uue tähtaja määramise tagajärg on see, et TMPA ei tohtinud enne selle möödumist sunniraha rakendada (ATSS § 8 lg 3 p 3). Kuna vastustaja pöördus kohtutäituri poole alles 13.11.2018, ei ole seda keeldu rikutud.
17.Riigikohtu suuniste kohaselt peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne kohtutäituri poole pöördumist. Teavitamise vormi ja üksikasjad määrab haldusorgan, kuid see peab tagama info reaalse liikumise adressaadini, v.a seaduses sätestatud erandid. Teatest peab nähtuma rakendatava sunniraha suurus. Teavitamise eesmärk on anda sunniraha adressaadile võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 2, nt ATSS § 8); taotleda sunniraha põhjendamist (HMS § 108 lg 1); taotleda põhjendatud taotluse alusel sunniraha rakendamise edasilükkamist (ATSS § 8 lg 2); tasuda sunniraha vabatahtlikult (sellisel juhul ei kaasne kohtutäituri tasu ega kulusid); vaidlustada sunniraha rakendamine halduskohtus (22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 19).
18.Ringkonnakohtu hinnangul saab sunniraha rakendamisest teavitamisena käsitada TMPA 16.08.2018 teatist, mille peainspektor saatis e-posti aadressile XXX(tl 66–68). Puudub vaidlus, 5(6)
3-18-2324 et tegemist ei ole kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressiga. Kaebaja ei kinnitanud ka 16.08.2018 e-kirja kättesaamist. Seega HMS § 27 lg 2 järgi ei saa 16.08.2018 teatist lugeda kaebajale kättetoimetatuks. Samas seadusest ega ka Riigikohtu viidatud lahendist ei tulenenud TMPA-le kohustust 16.08.2018 teatist kaebajale kätte toimetada, vaid ta võis valida kaebaja teavitamiseks ka mõne muu viisi, mis tagas info reaalse jõudmise kaebajani. TMPA saatis 16.08.2018 teatise e-posti aadressile, mille vahendusel oli kaebaja ainuke juhatuse liige MV varem korduvalt TMPA-ga 26.06.2018 ettekirjutusele eelnenud haldusmenetluses suhelnud. Tõendid kinnitavad vastustaja seisukohta, et kaebaja asus kasutama e-posti aadressi XXX omal algatusel pärast seda, kui TMPA oli 05.02.2018 saatnud kaebajale tähitud kirjaga kutse ilmuda TMPA-sse heakorranõuete rikkumise kohta selgitusi andma. MV kinnitas kutse kättesaamist muu hulgas 20.02.2018 e-kirjaga ja taotles uue seletuste andmise tähtaja määramist (tl 29–31). 26.06.2018 ettekirjutus toimetati kaebajale samuti kätte e-posti aadressil XXX(tl 5p). Kaebaja kasutas seda aadressi ka siis, kui küsis TMPA-lt 28.06.2018 ettekirjutuse kohta selgitusi ja teavitas peainspektorit 31.07.2018 ettekirjutuse täitmisest (tl 5). Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras võis TMPA eeldada, et kaebaja kasutab oma majandustegevuses eposti aadressi XXX ja sinna saadetud teave jõuab kõige efektiivsemal viisil kaebajani. Seda, et teave ka tegelikult kaebajani jõudis, peab siiski tõendama TMPA. Praegusel juhul eitab kaebaja 16.08.2018 e-kirja kättesaamist. Toimikust ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et kaebaja oli 16.08.2018 teatisest teadlik. Kaebaja arvates oli ta 31.07.2018 kõik ettekirjutusega pandud kohustused täitnud ning ta pöördus halduskohtusse alles siis, kui oli saanud kohtutäiturilt täitmisteate. Kohtutäituriga suhtles kaebaja oma äriregistri järgse e-posti aadressi XXX vahendusel (tl 6). Eelnevast tuleb järeldada, et kaebaja jäi enne sunniraha rakendamisele pööramist nõuetekohaselt ära kuulamata.
19.Sunniraha rakendamine on kaalutlusotsus ja selle tegemisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Kaebaja ei ole kohtumenetluses välja toonud selliseid sisulisi asjaolusid, mis annaks aluse pidada sunniraha rakendamist ebaproportsionaalseks. Küll aga võttis kaebaja nõuetekohane ära kuulamata jätmine temalt võimaluse tasuda sunniraha vabatahtlikult, st ilma kohtutäituri tasuta (vt täitmisteade tl 10).
20.Eelnevat arvestades tuleb jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
21.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda. Kaebaja õigusabikulud on 580 eurot ilma käibemaksuta (4 tundi 50 minutit, tunnihind 120 eurot). Kulude tekkimise kohta on esitatud arve ja maksukorraldus. Asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Viivise väljamõistmist menetluskuludelt ei näe HKMS ette (vt Riigikohtu 06.06.2019 otsus nr 3-18-842, p 37).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.