Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2020, Tallinn Haldusasja number
3-19-2316
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti tegevusetuse peale, mis väljendub selles, et Sotsiaalkindlustusamet saatis täitmata tagasi vormid ja dokumendid, mille Venemaa Föderatsiooni Pensionifondi juhatus esitas eesmärgiga lahendada kaebajale Eesti Vabariigi poolt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepinguga kooskõlas Eesti riikliku vanaduspensioni määramise küsimus ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit väljastama haldusakt kaebajale Eesti riikliku vanaduspensioni määramiseks ja maksmiseks kooskõlas Eesti Vabariigi poolt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepinguga.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.
Tallinna Halduskohus sai 10.12.2019 XX võõrkeelse kaebuse. Kaebuse alusel võis järeldada, et kaebaja sooviks võib olla pensioniõigusliku staaži tuvastamine (töötamine Dvigateli tehases), kaebaja taotles menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. Kuna kohtule esitatud dokumentidest nähtus, et kaebaja ei ela Eesti Vabariigis, siis kaebeõiguse realiseerimise võimaldamiseks kohus andis kaebajale menetlusabi ja vabastas ta kohtule esitatud dokumentide eesti keelde tõlkimise ja menetlusdokumentide eesti keelest vene keelde tõlkimise kulude kandmisest. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Sotsiaalkindlustusameti. Pärast kaebuse eestikeelse tõlke saamist selgus, et kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks Sotsiaalkindlustusameti tegevusetus, mis väljendub selles, et Sotsiaalkindlustusamet saatis
täitmata tagasi vormid ja dokumendid, mille Venemaa Föderatsiooni Pensionifondi juhatus esitas eesmärgiga lahendada kaebajale Eesti Vabariigi poolt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepinguga kooskõlas Eesti riikliku vanaduspensioni määramise küsimus ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit väljastama haldusakt kaebajale Eesti riikliku vanaduspensioni määramiseks ja maksmiseks kooskõlas Eesti Vabariigi poolt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepinguga, arvestades kaebaja esmase pöördumise kuupäeva ehk 01.09.2017. Kohus küsis vastustajalt seletust kaebuse kohta. Vastustaja on vastuses kohtule juhtinud tähelepanu asjaolule, et kaebuses on XX märkinud oma aadressiks xxxxxxx Krimmi Vabariik, Venemaa Föderatsioon. Kohus on viidanud, et kaebaja elab Venemaal. Kaebusest nähtuvalt elab XX Krimmis. Eesti Vabariik ei ole sarnaselt enamusega rahvusvahelisest kogukonnast tunnustanud Venemaa Föderatsiooni poolt õigusvastaselt Ukraina Vabariigilt annekteeritud Krimmi Venemaa Föderatsiooni osana. XX taotleb pensioni määramist Eesti Vabariigi poolt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu alusel (edaspidi koostööleping). Koostöölepingu subjektid on määratletud artiklis 3, mille kohaselt kohaldatakse koostöölepingut isikutele, kes elavad lepingupoolte territooriumitel ja kes on lepingupoolte kodanikud või kodakondsuseta isikud. XX elab Krimmis ja seetõttu ei ole koostöölepingu subjekt. Tulenevalt eeltoodust jäeti XX taotlus pensioni määramiseks vastavalt koostöölepingule läbi vaatamata ja tagastati koos lisadokumentidega Venemaa Föderatsiooni Pensionifondile. Eeltoodud seisukohal on olnud kohtud ka varasemalt analoogilisi taotlusi lahendades (nt haldusasjas 3-17-2804). Kohus on analoogsed kaebused jätnud läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 151 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Sotsiaalkindlustusamet on õigesti osundanud asjaolule, et XX elab Krimmis. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud oma elukohaks Venemaa Föderatsioon, Krimmi Vabariik ja ümbrikul Venemaa, Krimmi Vabariik. Kohus möönab, et kohtu esmane seisukoht, et kaebaja elab Venemaal, oli kohtule algselt esitatud võõrkeelsete dokumentide alusel ekslik. Ukraina riigipiiri määrab Ukraina konstitutsioon, Ukraina seadused ja rahvusvahelised lepingud (https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/1777-12?lang=uk). Ukraina konstitutsiooni kohaselt on Krimmi Autonoomne Vabariik Ukraina lahutamatu osa (https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/254%D0%BA/96-%D0%B2%D1%80). Krimmi Autonoomset Vabariiki ei ole Ukraina seadusandluse ega rahvusvahelise lepinguga Ukraina koosseisust välja arvatud, s.o Krimmi Autonoomne Vabariik on Ukraina territoorium. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu artikkel 3 sätestab, et lepingut kohaldatakse isikutele, kes elavad lepingupoolte territooriumitel ja kes on lepingupoolte kodanikud või kodakondsuseta isikud ning kelle suhtes kehtivad või on kehtinud lepingupoolte õigusaktid, millele kohaldatakse lepingu artiklit 2. Eelviidatud lepingu artiklis 3 nimetatud tingimused peavad täidetud olema üheaegselt, s.o juba ühe tingimuse täitmata jätmisel ei saa isiku suhtes lepingut kohaldada. Kaebaja taotleb nii Sotsiaalkindlustusameti toimingu (formularide ja dokumentide tagastamine) õigusvastasuse tuvastamist kui ka Sotsiaalkindlustusameti kohustamist teha talle otsus pensioni määramise kohta. Õigusvastasuse
tuvastamise nõue on hõlmatud kohustamisnõudega, kuivõrd kohustamisnõude rahuldamine eeldaks niikuinii kontrolli, kas formularide ja dokumentide tagastamine põhjusel, et kaebaja ei ole lepingu subjektiks, oli õiguspärane. Kohus märgib, et Eesti Vabariik ei ole sarnaselt enamusega rahvusvahelisest kogukonnast tunnustanud Venemaa Föderatsiooni poolt õigusvastaselt Ukraina Vabariigilt annekteeritud Krimmi kui Venemaa Föderatsiooni osa. Seega ei ole võimalik kaebaja suhtes kohaldada ka eelpool viidatud koostöölepingut. Kuivõrd kaebaja ei ole vastava koostöölepingu subjektiks, siis puudub tal nimetatud koostöölepingu alusel ka õigus pensioni saamiseks, samuti puudub tal subjektiivne õigus nõuda koostöölepingus sätestatud haldusmenetluse läbiviimist. Sellest tulenevalt puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda tema suhtes koostöölepingu kohaldamist, mille subjektiks ta ei ole ja kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 44 lg 1, § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.