Korrakaitse › Vanglad

ning polnud arusaadav kaebetähtaja arvutamine (Riigikohtu lahend 3-3-1-18-16 p 13). Käskkirjas pole märgitud vaide esitamise viimast kuupäeva. Tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks (Riigikohtu lahend 3-3-1-30-13 p 12). Kaebaja viitab veel HMS § 63 lg 4 ja leiab, et Tallinna Vanglal on samuti kohustus tühistada vaidlustatud käskkiri omal algatusel, kui vangla ei ennista kaebetähtaega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

VangS § 11 lg-s 5 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud kohustuslikuna. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 18. märtsi 2013. a määrus nr 3-3-2-2-12, p 12 ning 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 7). Varasemas praktikas on kolleegium rõhutanud, et kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 29. mai 2012. a otsus asjas nr 16563/08 Julin vs. Eesti, p 177; halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-2-2-12 ning haldus-kolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8-9).“

objektiivseid temast sõltumatuid mõjuvaid põhjuseid, miks tuleks vaide esitamise tähtaeg ennistada, siis ennistamise alus puudub. Selliseks mõjuvaks põhjuseks ei ole iseenesest ka asjaolu, et vaide esitajal puuduvad õigusteadmised. 30-ni lugemini kalendris ei eelda õigusteadmisi, vaid elementaarset arusaama arvudest. Kaebaja ei ole väitnud, et tal see mingil objektiivsetele põhjustel puudub. Isikul on endal hoolsuskohustus selgitada välja haldusakti vaidlustamise kord ja tähtajad juhul kui isik vaidlustamise viitest aru ei saa. Vangla on põhjendatult välja toonud, et vajadusel oleks vaide esitaja saanud pöörduda vastava küsimusega inspektor-kontaktisiku poole. Vaide esitaja seda ei teinud, samuti ei ole ta palunud tähtaja pikendamist vaide esitamiseks. Kohus märgib, et tähtaeg on tähtaeg ainult siis, kui seda täpselt järgitakse. Seaduses toodud tähtaja muutmiseks puudub nii haldusorganil kui kohtul õigus. Tähtaja ennistamiseks annab seadus alused ja eksimus tähtaja arvutamises või õigusteadmiste puudumine nende hulka ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla on jätnud vaide esitamise tähtaja õiguspäraselt ennistamata. Sellest tulenevalt on kaebuse esitajal 09.12.2019 käskkirja nr 5-2/19/826 tühistamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus tuleb sel põhjusel tagastada. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.