X kaebus Tallinna Vangla 09.12.2019 käskkirja nr 52/19/826 tühistamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale ja Tallinna Vanglale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.
Edasikaebamise kord
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 09.12.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/826 karistati kinnipeetav X distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 11 ja § 64 lg 4 alusel isikliku televiisori keelamisega 30 päevaks, selle eest, et ta rikkus 09.11.2019 Tallinna Vangla kodukorra (Kodukord) p 5.6 (tl 10-12p). Käskkiri tehti X teatavaks ja anti kätte 09.12.2019 (tl 12p).
2.09.01.2020 esitas X Tallinna Vanglale vaide 09.12.2019 käskkirjale nr 5-2/19/826, mis registreeriti 10.01.2020 (tl 28-30).
Tallinna Vangla 20.01.2020 kirjaga jäeti X vaie läbi vaatamata põhjusel, et vaide esitamise tähtaeg on mööda lastud. Ühtlasi anti X võimalus esitada kahe nädala jooksul põhjendatud taotlus menetlustähtaja ennistamiseks (tl 30p-31).
4.27.01.2020 esitas X Tallinna Vanglale taotluse ennistada distsiplinaarkaristuse määramise peale esitatud vaide esitamise tähtaeg (tl 32). X palub ennistada vaide esitamise tähtaeg, kuna vaie esitati ühe päevase hilinemisega, mis on äärmiselt lühike aeg. Haldusaktis on märgitud, et vaie tuleb esitada Tallinna Vangla üksuse juhile, mis ei ole õige. Vangistusseadus näeb ette, et vaie tuleb esitada vangla direktorile. Selline vaidlustamisviide oli eksitav ning segadust tekitav ning viis vaide esitaja eksitusse. Vaide esitaja ei ole professionaalsete õigusteadmistega isik
ning polnud arusaadav kaebetähtaja arvutamine (Riigikohtu lahend 3-3-1-18-16 p 13). Käskkirjas pole märgitud vaide esitamise viimast kuupäeva. Tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks (Riigikohtu lahend 3-3-1-30-13 p 12). Kaebaja viitab veel HMS § 63 lg 4 ja leiab, et Tallinna Vanglal on samuti kohustus tühistada vaidlustatud käskkiri omal algatusel, kui vangla ei ennista kaebetähtaega.
5.Tallinna Vangla 12.02.2020 otsusega nr 5-15/20/4-4 otsustas vangla, et vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluses märgitud põhjustel vaide esitamise tähtaeg ennistamisele ei kuulu, sest vaide esitajal ei ole esinenud mõjuvat põhjust. Tallinna Vangla tagastas vaide läbivaatamatult HMS § 79 lg 1 p 3 alusel (tl 32p-33).
6.13.03.2020 saabus Tallinna Halduskohtule X kaebus Tallinna Vangla 09.12.2019 käskkirjale nr 5-2/19/826. Kaebuse esitaja palub ennistada ka vaide esitamise tähtaeg. Kaebaja leiab, et distsiplinaarkaristuse käskkiri on tühine või juhul kui kohus sellega ei nõustu, siis tuleb käskkiri õigusvastaseks tunnistada, kuna karistus ei ole proportsionaalne.
7.20.03.2020 edastas Tallinna Vangla vastuseks kohtunõudele kohtule haldusasja materjalid.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus tõlgendab esmalt kaebuse esitaja kaebust lähtudes selle eesmärgist vabaneda käskkirja mõjudest ja leiab, et kaebuse esitaja soovib esitada kohtule tühistamisnõude Tallinna Vangla 09.12.2019 käskkirjale nr 5-2/19/826.
9.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kaebus viidatud alusel tagastada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Riigikohus on oma 29.04.2014 määruses haldusasjas 3-3-1-78-13 leidnud, et: „Tõlgendades VangS § 11 lg‐s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg‐s 1 ja § 121 lg 1 p‐s 4 sätestatuga, tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. /.../
VangS § 11 lg-s 5 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud kohustuslikuna. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 18. märtsi 2013. a määrus nr 3-3-2-2-12, p 12 ning 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 7). Varasemas praktikas on kolleegium rõhutanud, et kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 29. mai 2012. a otsus asjas nr 16563/08 Julin vs. Eesti, p 177; halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-2-2-12 ning haldus-kolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8-9).“
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul alljärgnevalt kontrollida, kas Tallinna Vangla jättis kaebuse esitaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse õiguspäraselt rahuldamata.
10.1.Kohus leiab, et Tallinna Vangla on õigesti jätnud kaebuse esitaja vaide esitamise tähtaja ennistamata ja vaide tagastanud. Vangla on põhjendatult märkinud, et HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. HMS § 34 lg 1 sätestab, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Kohus leiab, et vangla on õigustatult jõudnud järeldusele, et käesoleval juhul ei esine mõjuvat põhjust, mis võiks kaasa tuua vaide esitamise tähtaja ennistamise. Vaide esitaja väide, et distsiplinaarkäskkirja vaidlustamise viide oli eksitav ei ole õige. Distsiplinaarkäskkirjas on märgitud korrektselt, et: „Kui distsiplinaarmenetluse käigus või karistuse määramise käskkirjas on rikutud teie õigusi võib 30 päeva jooksul Tallinna Vangla üksuse juhile esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. /.../“ (vt tl 12) Tallinna Vangla toob õigesti välja, et vastav vaidlustamise viide ei ole eksitav, kuivõrd tulenevalt vangla sisekorraeeskirja § 12 lg 21 on üksuse juht pädev vaiet läbi vaatama, mis on esitatud inspektor-kontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või toimingu peale. Samuti ei ole eksitav see, et vaidlustamisviites puudub vaide esitamise viimane kuupäev. Nimelt sõltub see haldusakti kättetoimetamisest ja kättetoimetamise päeva teab kindlasti täpselt ka isik, kellele see kätte toimetati. Vaidlust ei ole käesoleval juhul selles, et kaebuse esitaja sai vaidlustatud haldusakti kätte 09.12.2019 (tl 12p). Eeltoodust tulenevalt tuli vaie esitada hiljemalt 08.01.2020 (Tallinna Vangla on ekslikult märkinud vaide tagastamise otsuse põhjendustes selleks kuupäevaks 08.12.2019). Küll aga on vangla jõudunud õigele järeldusele, et ka ühe päevase hilinemisega esitatud vaie ei ole esitatud tähtaegselt ning kuivõrd vaide esitaja ei ole välja toonud selliseid
objektiivseid temast sõltumatuid mõjuvaid põhjuseid, miks tuleks vaide esitamise tähtaeg ennistada, siis ennistamise alus puudub. Selliseks mõjuvaks põhjuseks ei ole iseenesest ka asjaolu, et vaide esitajal puuduvad õigusteadmised. 30-ni lugemini kalendris ei eelda õigusteadmisi, vaid elementaarset arusaama arvudest. Kaebaja ei ole väitnud, et tal see mingil objektiivsetele põhjustel puudub. Isikul on endal hoolsuskohustus selgitada välja haldusakti vaidlustamise kord ja tähtajad juhul kui isik vaidlustamise viitest aru ei saa. Vangla on põhjendatult välja toonud, et vajadusel oleks vaide esitaja saanud pöörduda vastava küsimusega inspektor-kontaktisiku poole. Vaide esitaja seda ei teinud, samuti ei ole ta palunud tähtaja pikendamist vaide esitamiseks. Kohus märgib, et tähtaeg on tähtaeg ainult siis, kui seda täpselt järgitakse. Seaduses toodud tähtaja muutmiseks puudub nii haldusorganil kui kohtul õigus. Tähtaja ennistamiseks annab seadus alused ja eksimus tähtaja arvutamises või õigusteadmiste puudumine nende hulka ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla on jätnud vaide esitamise tähtaja õiguspäraselt ennistamata. Sellest tulenevalt on kaebuse esitajal 09.12.2019 käskkirja nr 5-2/19/826 tühistamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus tuleb sel põhjusel tagastada. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.