Majandushaldusõigus › PRIA asjad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-19-1424/20
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Majandushaldusõigus › PRIA asjad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 20.03.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 9594

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1424

Haldusasi

MTÜ Eesti Metsaühistu kaebus SA Erametsakeskus 26.03.2019 otsuse nr 5-1/19/39, 27.03.2019 otsuse nr 51/19/40 ja 03.06.2019 vaideotsuse nr 5-6/18/11-8 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tegema uue otsuse

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Eesti Metsaühistu, seaduslik esindaja juhatuse liige Rünno Viir Vastustaja – SA Erametsakeskus, volitatud esindaja Tiina Mitt

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda kaebuse muutmise vastuvõtmisest osas, milles MTÜ Eesti Metsaühistu taotleb SA Erametsakeskus keelamist kuulutada 2020. a nõustamistoetuse taotlusvooru välja enne, kui on välja töötatud protseduurireeglid, mis on tehtud kõigile kättesaadavaks.

2.Võtta vastu kaebuse muutmine osas, milles MTÜ Eesti Metsaühistu taotleb SA Erametsakeskus kohustamist tegema metsaühistute nõustamistoetuse taotluste osas uue otsuse.

Jätta MTÜ Eesti Metsaühistu täiendavate tõendite kogumise taotlused rahuldamata.

Jätta MTÜ Eesti Metsaühistu kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.04.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus

14.Põhjendamatu on kaebaja väide, et vastustajal puudus pädevus toetuse taotluse esitamise tähtaja määramiseks. MS § 6 lg 3 järgi võib Keskkonnaministeerium MS-is sätestatud erametsanduse toetuste haldamise ülesande volitada erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele, kellel on metsanduse valdkonna toetuste menetlemisel küllaldane kogemus, ja sõlmida temaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Nimetatud sätte alusel on Keskkonnaministeerium sõlminud vastustajaga 10.01.2014 metsanduse valdkonna toetuste menetlemise halduslepingu nr 4-1.1/14/42, mis kehtis 01.01.2014–02.03.2019. Alates 03.03.2019 kehtib Keskkonnaministeeriumi ja vastustaja vahel 27.02.2019 sõlmitud haldusleping nr 1-6/19/33. Kuna 03.12.2018 taotlusvooru väljakuulutamise ajal kehtis 2014. a sõlmitud haldusleping, siis lähtub kohus vastustaja pädevuse kontrollimisel sellest. Viidatud lepingu kohaselt oli lepingu eesmärgiks anda vastustajale täitmiseks haldusülesanne, mis seisneb MS § 10 alusel erametsanduse toetuste menetlemises lähtudes MS-i ja MS § 10 lg 11 alusel kehtestatud määruse nr 10 nõuetest. Viidatud lepingu p-ga 2.1 anti vastustaja ülesandeks MS-i alusel esitatud erametsanduse toetuse taotluste menetlemine. Nimetatud ülesanne hõlmab ka toetuse taotluse esitamise tähtaja kindlaksmääramist, sest tegemist on otseselt taotluse menetlusega seotud küsimusega. Viidatud punkti alapunktis toodud ülesannete loetelu ei ole lõplik, mida näitab p-s 2.1 kasutatud sõna „sealhulgas“, ega välista seega teisi taotluste menetlemisega seotud ülesandeid. Vastustaja pädevuse korraldada määruse nr 10 alusel toetuste andmist näeb ette ka määruse nr 10 § 1 lg 2. Lisaks toetab kohtu hinnangut, et ka tähtaegade määramine on vastustaja otsustada, määruse nr 10 § 3 lg 4 teine lause. Ükski MS-i ega määruse nr 10 säte ei jäta võimalust tõlgenduseks, et vaatamata kohustusele menetleda toetuse taotlusi ja teha selles menetluses

andmed metsaühistu tegevuse kohta taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal. Seega küsitakse mõlema taotluse puhul samu andmeid. Arvestades, et küsitud andmed käivad eelneva aasta kohta, on põhjendatud vastustaja seisukoht, et need andmed ei saa käimasoleval aastal enam muutuda vaatamata asjaolule, et metsaühistu toetuse taotluse ja nõustamistoetuse taotluse esitamise tähtpäeva vahele jäi 3 kuud. See, et vastustaja ei küsi kummagi taotluse juurde eraldi lisa 9, vaid arvestab hilisema taotluse hindamisel varasema taotluse juurde lisatud lisaga 9, on taotlejaid soodustav. Sellega säästetakse taotlejaid samade andmete uuesti esitamise kohustusest. Samas on taotlejatel alati võimalik lisada hilisemale taotlusele uus lisa 9, nt juhul, kui võrreldes varasema taotlusega olid andmed muutunud. Lisaks on selline praktika ka halduskoormust vähendav, sest vastustaja ei pea kulutama aega erinevates menetlustes samasisuliste dokumentide korduvale kontrollimisele ja andmete korduvale hindamisele. Aja säästmine võimaldab lahendada taotlusi kiiremini ja on seega ka taotlejate huvides. Kohtu hinnangul näitab kaebaja käitumine, kus ta ei esitanud koos nõustamistoetuse taotlusega vastustajale tähtaegselt uut lisa 9, kaebaja teadlikkust vastustaja eelviidatud halduspraktikast ja sellega nõustumist. Kaebaja ei ole põhjendanud, et tal oleks olnud nõustamistoetuse taotluse juurde lisa 9 lisamata jätmiseks muud põhjused. Seega oli kaebaja eesmärgiks nõustamistoetuse taotluse esitamisel, et vastustaja arvestaks tema poolt koos metsaühistu toetuse taotlusega esitatud lisaga 9. Samuti näitab see, et kaebaja andmed ei olnud vahepeal muutunud. Vastasel korral oleks ta esitanud nõustamistaotluse juurde uute andmetega lisa 9. Kaebaja on muutnud oma seisukohta alles pärast seda, kui ta sai vastustaja 14.01.2019 e-kirjast teada teiste metsaühistute tulemused ja enda tulemuse teistega võrreldes, mis ei võimaldanud talle toetust määrata. Selline käitumine ei ole heausklik.

nii taotlusele kui ka selle lisadele esitatavad nõuded. Kaebajal oli toetuse taotlemisel kohustus järgida nii MS-is kui ka määruses nr 10 toodud nõudeid (vt nt MS § 10 lg 6, määruse nr 10 §-d 3, 4, 5, 8). Vastustajal puudus pädevus toetuse taotlejale või toetuse taotlusele täiendavaid kohustuslikke tingimusi seada. Sellist pädevust ei ole talle antud MS-iga ega määrusega nr 10. Vastustajal oli kohustus kontrollida taotluste ja taotlejate vastavust MS-i ja määruse nr 10 nõuetele (määruse nr 10 § 14 lg 1, § 19 lg 3). Vastustajal on õigus jätta toetuse taotlus rahuldamata, kui see ei vasta määruses nr 10 või MS-is sätestatud nõuetele (määruse nr 10 § 17 lg 3, MS § 10 lg 91). Kuni 31.12.2013 kehtinud MS § 10 lg 10 andis toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestamise õiguse vastustajale. Nimetatud norm tunnistati metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse p-ga 10 kehtetuks. Seda põhjendati eelnõu seletuskirjas sellega, et eraõiguslik juriidiline isik ei saa kehtestada regulatsiooni, millel on üldine iseloom ning mis on suunatud haldusvälistele isikutele, samuti kehtestada üldkohustuslikke norme. Selline regulatsioon kehtestatakse seaduse alusel antava määrusega (lk 4). Seega oli seadusandja eesmärk kehtestada toetusele ja taotlejale esitatavad nõuded ministri määrusega, mitte vastustaja juhendi või protseduuriga. Kaebaja viide vastustaja ja Keskkonnaministeeriumi vahel 2014. a sõlmitud halduslepingule on asjakohatu. Esiteks sätestab lepingu p 1 selgelt, et vastustajal on kohustus menetleda toetusi MS-i ja määruse nr 10 nõuetest lähtuvalt. Teiseks ei anna lepingu p 3.1.1 vastustajale pädevust kehtestada õigusakte. Nimetatud lepingupunkt annab vastustajale õiguse välja töötada ja kehtestada vaid tema enda tööd reguleerivaid siseakte. Sellised siseaktid (halduseeskirjad) saavad olla siduvad vaid vastustajale endale, aidates tal oma ülesandeid paremini ja kiiremini täita ning halduspraktikat ühtlustada/parandada. Samuti aitavad sellised protseduurid ministril vastustaja tegevuse üle järelevalvet teostada. Sellised siseaktid ei loo ega saagi luua mingeid õigusi ega kohustusi haldusvälistele isikutele (toetuse taotlejatele). Õigustloova akti andmise pädevus vastustajal kui eraõiguslikul juriidilisel isikul puudub ja sellist õigust ei saanud anda talle ka halduslepinguga, sest sellisel juhul oleks haldusleping vastuolus seadusega. Sõna „protseduur“ tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu järgi toimimisviisi, toimumise korda ja toimingut5. Ka see näitab, et lepinguga anti vastustajale ülesanne ise oma tegevus- või menetlusreeglid paika panna. Neile lisaks tuli aga vastustajal lähtuda tema tegevust reguleerivatest õigusnormidest (MS, määrus nr 10, HMS). Kaebaja ei ole viidatud halduslepingu pool ja see leping ei reguleeri kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu puudub kaebajal lepingule tuginedes õigus nõuda vastustajalt lepingu täitmist, sh p-s 3.1.1 nimetatud protseduuride väljatöötamist.

14.aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotlusemenetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord” muutmine“ eelnõu seletuskiri9, kus on selgitatud, et nõustamistoetus otsustatakse tulemusmõõdikute põhjal, kuna see võimaldab toetusraha jaotada õiglasemalt. Metsaühistud, kes on panustanud erinevatesse metsamajanduslikesse tegevustesse aktiivsemalt, saavad raha rohkem ja vastupidi (lk 2, 4). Seletuskirjas on selgitatud nt 200 liikme nõuet (määruse nr 10 § 3 lg 2 p 1) sellega, et sellise liikmete arvuga metsaühistud on elujõulisemad ja nõue aitab tagada, et metsaomanikke (ühistu liikmeid) teenindatakse kvaliteetsemalt. Samuti aitab piirang vältida selliste ühistute teket, mille ainus eesmärk on riigilt toetust saada, kuid puudub sisuline soov ühistegevust arendada (lk 3). Nõustamise toetamise tihedam sidumine metsaühistute hindamisega aitab tagada, et nõustamine ei jää pelgalt metsaomanikule pakutavaks teoreetiliseks soovituseks, vaid soovitatud metsakasvatustöid aidatakse metsaühistu korraldamisel ka ellu viia (lk 4). Seega on riigi eesmärk soosida elujõulisemaid ja aktiivsemaid metsaühistuid. Lisaks on kaebaja jätnud arvestamata sellega, et määruse nr 10 § 8 lg-s 7 nimetatud nõustamistoetuse määr kuni 80 eurot ühe nõuande teenuse saanud erametsaomaniku kohta määrab kindlaks toetuse maksimummäära. Nõustamisteenuse eest ei pea aga tingimata võtma tasu toetuse maksimummääras. Kui nõustamine võtab vähem aega ja/või toob metsaühistule kaasa väiksemad kulud, võidakse nõustamist osutada ka väiksema summa eest. Sellisel juhul jätkub metsaühistul riigi makstavat toetust enamate metsaomanike nõustamiseks. Kaebaja on teinud kaebuses arvutused just toetuse maksimummääraga, seega on ta lähtunud valest eeldusest. Sellised kaebaja arvutused ei ole adekvaatsed ega tõenda kuidagi, et teised metsaühistud oleksid esitanud oma taotlustes valeandmeid.

kuni 500 eurot ühe rühmanõustamise kohta, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot aastas. Seega saab metsaühistu korraldada aastas vähemalt 4 rühmanõustamist. Kui mõned liikmed osalevad aastas rohkem kui ühel rühmanõustamisel, saab aastane rühmanõustamisel osalejate arv ületada metsaühistu liikmete arvu. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja teiste metsaühistute rühmanõustamiste nimekirjad. Kohtu ülesandeks ei ole vastustaja asemel haldusmenetlust läbi viia ja taotluste nõuetelevastavust hinnata. Seda peab tegema vastustaja ise. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas vastustaja on viinud haldusmenetluse läbi õiguspäraselt. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et vastustaja ei ole siinkohal taotlusi õiguspäraselt kontrollinud ja hinnanud. Kaebaja ebamäärased ja hüpoteetilised väited ei anna põhjust koguda asja juurde kõikvõimalikke tõendeid, mille osas pole teada, kas need on asja lahendamiseks vajalikud. Arvestades toetust taotlenud metsaühistute arvu (24), nende korraldatud rühmanõustamiste arvu ja neil osalenud isikute arvu (2013), oleks tegemist väga mahukate andmetega, mis koormaksid kohtutoimikut märkimisväärselt. Seega peaks selliste tõendite kogumine olema põhjendatud. Kaebaja ülesanne on tõendi kogumist põhjendada. Pealegi ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et rühmanõustamistel, mida korraldatakse metsaomanikele nõu andmiseks, osaleksid ka muud isikud, keda selline nõustamine ei saaks kuidagi puudutada. Eneseharimiseks ja ajaveetmiseks on olemas teised võimalused. Samuti ei ole usutav, et metsaühistud, kes teavad, milliseid andmeid nad peavad toetuse taotlemisel esitama, kajastaksid teadlikult rühmanõustamisel osalenud isikute hulgas ka neid, kes ei ole metsaomanikud. Eriti olles teadlikud sellest, et vastustaja kontrollib taotluses esitatud andmeid (määruse nr 10 § 14 lg 1, § 19 lg 3). Sellisel juhul riskiksid nad nii taotletud toetusest ka kui järgmise aasta toetusest ilmajäämisega (vt MS § 10 lg 91 p 3, määruse nr 10 § 19 lg 2 p 2), samuti juba makstud toetuse tagasinõudmisega (MS § 10 lg 9).

25.4.Lisa 9 real 2.3.7 tuleb näidata valgustusraie korraldamine ja mõõtühikuks on erametsaomanike arv ning lisa 9 real 3.2.2 tuleb näidata valgustusraie ja mõõtühikuks on hektar. Kommentaaridega lisas 9 ei ole nende lahtrite kohta kommentaare lisatud. Kaebaja seadis kahtluse alla parima metsaühistu valgustusraiete kohta esitatud andmed, mis ületasid teiste metsaühistute näitajaid mitmekordselt. Kaebaja palus vastustajalt välja nõuda parima metsaühistu 2017. a valgustusraiete nimekirja, et veenduda esitatud andmete õigsuses. MS § 28 lg 4 p 1 järgi kuuluvad hooldusraie hulka valgustusraie kuni 8-sentimeetrilise keskmise rinnasdiameetriga puistus, harvendusraie 8-sentimeetrilise ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus ning sanitaarraie. Sama paragrahvi lg 7 p 1 järgi tehakse valgustusraiet puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks. Määruse nr 88 § 6 lg 1 järgi võib valgustusraiet teha kõikides kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes, kus peapuuliigi valgusolud vajavad reguleerimist. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on valgustusraie õigusaktides selgesti defineeritud ja metsaühistutel ei saanud toetuse taotluse esitamisel jääda kahtlusi, milliseid andmeid tuleb selles osas lisas 9 kajastada. Valgustus- ja harvendusraie on teineteisest selgesti eristatavad puistu rinnasdiameetri suuruse järgi. Metsaühistud peavad tundma nende tegevust reguleerivaid õigusakte ega saa põhjendada taotluse ebaõiget täitmist juhendi puudumisega. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja parima metsaühistu valgustusraiete nimekiri. Esiteks ei ole kohtu ülesandeks hinnata vastustaja asemel toetuse taotlusi ja viia vastustaja asemel haldusmenetlust läbi. Vastustajal on määruse nr 10 § 14 lg 1 järgi kohustus kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust ning taotluse, taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust MS-is ja määruses nr 10 sätestatud nõuetele. Ilmselgelt ei saa 16(20)

vastustajalt nõuda, et ta kõigi toetust taotlevate metsaühistute liikmete metsamaadel käiks valgustusraiete osas kohapealset kontrolli teostamas. Tulemusmõõdikute tabelist nähtuvalt esitas toetuse taotluse 24 metsaühistut, kelle liikmete arv oli kokku 10 569 ja neile liikmetele kuuluva metsamaa suurus oli kokku 440 831 ha. Sellise kontrolli teostamine ei oleks mõeldav ja tooks kaasa liiga suure halduskoormuse, mis ei võimaldaks toetuse taotlusi mõistliku tähtaja jooksul menetleda. Põhjendatud on kontrollida neid andmeid, mis äratavad kahtlust või on vastustajale teadaolevalt muude andmetega vastuolus. Kohus ei leia, et parima metsaühistu MTÜ Ühinenud Metsaomanikud valgustusraie andmed oleksid kahtlustäratavad vaatamata sellele, et need ületasid teiste metsaühistute andmeid mitmetes kordades. Tulemusmõõdikute tabelist nähtuvalt oli MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liikmete arv 723 ja liikmetele kuuluva metsamaa pindala kokku 163 898 ha, valgustusraiet tehti 4439,3 ha suurusel metsamaal, mis moodustab 3% kogu tema liikmetele kuuluvast metsamaast. Liikmete arvu poolest oli MTÜ Ühinenud Metsaomanikud teiste toetust taotlenud metsaühistute hulgas kolmandal kohal ja liikmetele kuuluva metsamaa kogupindala osas esimesel kohal. Kuna MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liikmetele kuuluva metsamaa kogupindala ongi mitmeid kordi suurem kui teiste metsaühistute liikmetele kuuluva metsamaa kogupindala, siis arusaadavalt saab ka MTÜ Ühinenud Metsaomanikud valgustusraiete pindala olla teiste metsaühistute valgustusraiete pindalast mitmeid kordi suurem. Arvestades valgustusraie pindala protsentuaalset osakaalu metsaühistu liikmetele kuuluvast metsamaa kogupindalast, ei ole MTÜ Ühinenud Metsaomanikud ainus suurima näitajaga metsaühistu. Samamoodi on 3% suurusel metsamaal teinud valgustusraiet MTÜ Metsahuviliste Selts. Seevastu 2% suurusel metsamaal on teinud valgustusraiet MTÜ Põlvamaa Metsaühistu, MTÜ Virumaa Metsaühistu ja MTÜ Viljandimaa Metsaselts. Seega ei ole MTÜ Ühinenud Metsaomanikud valgustusraie pindala teistega võrreldes kahtlustäratavalt suur. MTÜ Ühinenud Metsaomanikud veebilehe 10 andmetel on metsaühistul praeguse seisuga juba 1199 liiget ja neile kuuluva metsamaa pindala kokku 181 282 ha. Järelikult ongi tegemist ühe suurima metsaühistuga, kellel saavadki olla suuremad näitajad. Kaebaja liikmete arv oli tulemusmõõdiku tabelist nähtuvalt 347 ja neile kuuluva metsamaa pindala 7232 ha, järelikult tunduvalt väiksem parima metsaühistuga võrreldes. Ka valgustusraiete pindala osakaal oli vaid 0,09%, mis näitab, et kaebaja ei ole olnud võrreldaval perioodil sama tegus kui parim metsaühistu. Pelgalt kaebaja taotletud valgustusraiete nimekirja väljanõudmine ei võimaldaks asjas olulisi asjaolusid välja selgitada. MS § 41 lg 1 p 1 järgi esitab metsaomanik või tema esindaja Keskkonnaametile metsateatise kavandatavate raiete kohta, välja arvatud valgustusraie. Seega puudub valgustusraiete puhul võimalus raie teostamist metsateatiste abil kontrollida. Kohapealse kontrolli teostamine kõigis MTÜ Ühinenud Metsaomanike valgustusraie kohtades ei ole mõeldav ja see ei pruugi olla 3 aastat hiljem (raied teostati 2017. a) ka tulemuslik. Arvestades, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vastustaja oleks viinud haldusmenetluse läbi õigusvastaselt, ega selle kohta, et MTÜ Ühinenud Metsaomanikud oleks toetuse taotluses esitanud valeandmeid, samuti ei ole kaebaja oma väiteid usutavalt põhistanud, vaid esitanud üksnes ebamääraseid ja hüpoteetilisi kahtlusi, siis ei pea kohus põhjendatuks koormata kohtutoimikut mahukate andmetega, mis ei aita asja lahendamisele kaasa. Kaebaja ei saa oma kehva hindamistulemust ja vähetegusat 2017. a põhjendada teiste metsaühistute poolt valeandmete esitamisega.

Kaebaja jaoks on ebaselge, milliseid töid saab siinkohal kajastada, sest maaparandustoetuste taotluste täitmist ja esitamist ei arvestata, maaparandussüsteemide projekteerimine ja ehitamine on litsentseeritud tegevus, mida ei saa samuti siinkohal kajastada, ning maaparandussüsteemi hoiuga erametsaomanikud ei tegele. Kohus nõustub vastustajaga, et metsas tehtavaid maaparandustöid reguleerib maaparandusseadus. Sellekohane viide nähtub MS § 27 lg-s 2 ja määruse nr 10 § 13 lg-s 10. Praeguses asjas tuleb lähtuda kuni 31.12.2018 kehtinud maaparandusseadusest, mille § 2 lg 1 kohaselt on maaparandus maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonnakaitseks. Määruse nr 10 § 13 võimaldab taotleda toetust metsamaaparandustööde tegemiseks. Viidatud paragrahvi lg 1 kohaselt on metsamaaparandustööde toetuse andmise eesmärk metsamaa veerežiimi ja metsamaale juurdepääsu tingimuste ning metsa majandusliku kasutamise parandamine. Toetatavad tegevused on sätestatud sama paragrahvi lg-s 3 (vt ka määruse nr 10 lisa 12). Eeltoodust tulenevalt ei saa olla ebaselgust küsimuses, milliseid töid tuleb real 2.3.8 kajastada. Ebaselguse korral tulnuks kaebajal väidetav ebaselgus kõrvaldada enne toetuse taotluse esitamise tähtaja möödumist. Kaebaja viide sellele, et maaparandustööde tegijal peavad olema vajalikud load/litsentsid, ei ole asjakohane. Metsaühistu ei pea maaparandustöid ise tegema, vaid aitama metsaomanikul nende tegemist korraldada, millele viitab selgelt ka rea 2.3.8 pealkiri. Samamoodi ei eelda metsamaaparandustööde toetuse saamine määruse nr 10 § 13 alusel, et füüsilisest isikust metsaomanik hakkab ise metsas maaparandustöid tegema, või metsaühistu toetuse saamine määruse nr 10 § 12 alusel, et metsaühistu läheb ise metsa puid raiuma. Tööde teostuse tellimine teiselt isikult ei võta õigust saada tööde korraldamise eest toetust ega võta õigust kajastada neid töid tegevusaruandes. Tegemist on ilmselgelt otsitud väitega.

28.Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et kaebajal oli õigus esitatud taotlust muuta põhjusel, et vastustaja tegi taotluste kohta otsuse alles märtsis 2019, st 2 kuud pärast kaebaja poolt andmete muutmist. Kaebajal on küll õigus selles, et taotluse muutmine jäi sellesse ajavahemikku, mil põhimõtteliselt oli võimalik taotlust muuta, kuid mitte igasugune taotluse muutmine ei ole lubatav. Määruse nr 10 § 17 lg-st 1 ja § 19 lg-st 1 nähtuvalt on vastustajal taotluse rahuldamise ja toetuse maksmise otsuse tegemiseks aega 120 päeva taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Selline tähtaeg on vastustajale ette nähtud selleks, et ta jõuaks kõik taotlused läbi vaadata ja neis esitatud andmed ära kontrollida. Seega ei ole sellise tähtaja kehtestamise eesmärk anda taotlejatele piiramatuid võimalusi selle aja jooksul oma taotlusi muuta. Taotluste piiramatu muutmine takistaks vastustaja tööd, suurendaks tema halduskoormust ja venitaks menetlust. Määruse nr 20 eelnõu seletuskirjas11 (lk 16) on selgitatud taotluse muutmise võimaluse piiramist järgmiselt: „Sellised piirangud on seatud, et taotluste menetlusaeg ei veniks lubatust pikemaks. Taotluste rahuldamise otsuseid saab teha siis, kui EMK on kõik taotlused menetletud. Siis sõltuvalt toetuse liigist selgub, kas on tarvis seada taotlused paremusjärjestusse või kasutada rahastamise määra arvutusvalemit. Kui lubada taotlejatel teha taotlustes olulisi muudatusi, võib juhtuda, et menetlustähtaegadest ei ole võimalik kinni pidada. Seetõttu on äärmiselt oluline, et taotleja oleks taotlust esitades läbi mõelnud kõik taotlemisega seotud asjaolud ja andmed üle kontrollinud.“ Järelikult ei ole keskkonnaminister näinud ette piiramatut võimalus taotluse andmeid muuta ja seda saab teha vaid erandjuhtudel, kui pärast taotluse esitamist selguvad uued asjaolud, mis ei olnud taotluse esitamisel teada, või on taotluses ebatäpsusi või eksimusi (määruse nr 10 § 15 lg 1). Pigem saavad sellised erandid käia taotluse enda, mitte selle lisade kohta. Erinevalt taotlusest, mis kajastab tulevikus planeeritavaid tegevusi ja on seetõttu pigem hinnanguline, kajastab lisa 9 metsaühistu eelneva aasta tegevuse andmeid, mis peaksid taotluse esitamise ajaks olema juba täpselt teada. Kuna kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud ega tõendanud tema taotluses eksimuste või ebatäpsuste olemasolu, siis puudus tal õigus sellele sättele tuginedes oma taotlust muuta, st uute andmetega lisa 9 esitada.