2.Lõpetada haldusasja 3-20-202 menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) tegi 16.09.2019 otsuse nr 11.6-5/0426 toetuse osaliseks välja maksmata jätmiseks. Otsuse resolutsioonis otsustas RTK tunnistada rahandusministri 21.04 2017 otsusega nr 021 kinnitatud SA Kuressaare Haigla (SKH) 10. aprilli 2017. a projekti number 2014-2020.2.04.16-0037 „Kuressaare esmatasandi tervisekeskuse rajamine“ elluviimiseks sõlmitud lepinguga nr 01/08/197525 seotud kulud 10% ulatuses mitteabikõlblikuks ja jätta toetus osaliselt välja maksmata. Vastavalt finantskorrektsiooni otsusele vähendatakse STS2014_2020 § 47 lõikest 2 tulenevalt projekti abikõlblikku eelarvet.
6.Kohus pöördus 19.02.2020 kohtunõudega RTK poole seoses kaebuse tähtaegsuse kontrollimise vajadusega. RTK vastas kohtunõudele 25.02.2020 leides, et kaebus on esitatud tähtaega ületades.
3-20-202
7.Kohus määras 26.02.2020 määrusega, et kaebajal tuleb hiljemalt 04.03.2020 esitada täiendavad seisukohad ja tõendid kaebuse tähtaegsuse osas või kaebetähtaja ennistamise taotlus. Vastustajal oli kaebaja seisukohtadele ja taotlusele võimalik vastata hiljemalt 11.03.2020.
8.Kaebaja selgitas 04.03.2020 seisukohas (09.03.2020 esitatud sama seisukoht uuesti), et leiab, et kaebus tuleb lugeda tähtaegseks või alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg.
9.Vastustaja esitas 18.03.2020 vastuseks kohtunõudele seisukoha, et vastustajal menetluskulud puuduvad.
POOLTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja selgitas 04.03.2020 seisukohas seoses kaebuse tähtaegsusega, et RTK kasutab etoetuse keskkonda, kus toimub projektiga „Kuressaare esmatasandi tervisekeskuse rajamine“ seotud infovahetus. Kaebaja täpsustab, et 16.09.2019 kell 12:01 esitati kaebajale toetuse osalise välja maksmata jätmise otsus läbi struktuuritoetuse e-keskkonna. 15.10.2019 kell 19:29 esitas kaebaja vaide otsusele nr 11.6-5 / 0426 läbi struktuuritoetuse e-keskkonna. Kaebaja eeldas, et vaideotsus esitatakse ka läbi struktuuritoetuse e-keskkonna. Kaebaja ei oska kommenteerida, kuhu vastustaja poolt edastatud e-kiri kadus aga suure tõenäosusega sattus e-kiri rämpsposti, kuna subjekti rida hakkas numbritega. Kaebuse esitaja sai vaideotsuse kätte 03.01.2020, kui vastustaja projektijuht vaideotsuse läbi struktuuritoetuse e-keskkonna esitas. Kirjale on lisatud märge: „käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates.“. Juhul kui kohus leiab, et kaebuse esitaja selgitused ei ole piisavad, siis palub kaebaja kaebuse tähtaja ennistada, kuna kaebuse esitaja ei olnud teadlik vaideotsusest.
11.Vastustaja on 25.02.2020 esitanud seisukoha, et vaideotsus on allkirjastatud 20.11.2019 ja edastatud vastustaja dokumendihaldussüsteemi kaudu 20.11.2019 kell 09.12 kaebuse esitajale. Seega pidi otsus kaebuse esitajal käes olema juba 20.11.2019. Kaebuse esitaja suhtles vastustajaga jaanuaris 2020 väites, et ei ole vaideotsust kätte saanud. Vastustaja edastas vaideotsuse kaebuse esitajale uuesti 03.01.2020 e-toetuse keskkonna kaudu. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et kaebus on esitatud hilinemisega. Kaebaja 04.03.2020 tähtaja ennistamise taotluse osas vastustaja seisukohta ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamisel vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 ehk olukorras, kus kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
13.Leian, et haldusasja menetlus tuleb lõpetada, kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele.
14.Kaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimine on oluline halduskohtumenetluse põhimõte. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1).
15.Esmalt kontrollin, kas asjas on täidetud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg-s 1 ja 2 sätestatud nõuded elektroonilise kättetoimetamise osas. Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel (HMS § 27 lg 1).
3-20-202
15.1.Selgitan, et HMS § 27 lg 2 p-le 1 antud asjas tugineda ei saa, sest süsteemi väljavõttest ei nähtu, et infosüsteem oleks registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise. Ka HMS § 27 lg 2 p 1 ei ole asjakohane, kuna kaebaja ei ole enne 03.01.2020 kinnitanud dokumendi kättesaamist.
15.2.Edasi tuleb kontrollida, kas vaidlusaluses asjas on täidetud HMS § 27 lg 2 p 3 nõue – elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Dokumendihaldussüsteemi väljavõtet elektronpostiaadressile dokumendi edastamise kohta saab kohtupraktika järgi pidada usaldusväärseks tõendiks dokumendi saatmise kohta (TrtRnKo 3-19-1410). Oluline on seegi, et kaebaja ei ole dokumendi saatmist talle 20.11.2020 kuupäevaga aadressil [email protected] vaidlustanud. Kaebaja väidab, et ta ei saanud seda lihtsalt kätte.
15.3.Äriregistri andmete kohaselt on [email protected] kaebaja sidevahendiks. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et täidetud on HKMS § 27 lg 2 p 3 tingimus ning vaideotsuse saab praegu kohtule esitatud andmete pinnalt elektrooniliselt kätte toimetatuks lugeda 20.11.2020.
15.4.Kaebaja väited sellest, et kaebaja eeldas, et vaideotsus edastatakse talle läbi struktuuritoetuse e-keskkonna, ei ole asjakohased, sest äriühing on kohustatud hoolitsema e-posti kättesaamise eest äriregistrijärgsel aadressil. Kaebaja viitab veel, et vaideotsus võis kaduda rämpspostkasti. Kuna HMS sätestab elektroonilise kättetoimetamise võimaluse läbi äriregistrijärgse e-postiaadressi, siis lasub äriühingul endal hoolsuskohustus oma e-postkasti kontrollimiseks ja jälgimiseks, sh tagamiskohustus, et ametlikud e-kirjad ei liiguks rämpspostkasti. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt (eelviidatud RKHK lahendi p 14). Leian, et see seisukoht kohaldub ka juriidilise isiku äriregistris märgitud elektronposti aadressile saadetud posti vastuvõtmise kohta.
15.5.Kuna vaideotsus tuleb kätte toimetatuks lugeda 20.11.2019, lõppes tühistamiskaebuse tähtaeg 20.12.2019. Kaebus laekus halduskohtusse 03.02.2020, seega on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.
16.Edasi analüüsin, ka esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1).
16.1.Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (TrtRnKo nr 3-19-1410, p 9 ja seal viidatud lahendid).
16.2.Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused ära näitama menetlusosaline, s.o praegusel juhul kaebaja. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida kaebaja mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. Vaidlusaluses asjas on kaebaja hinnangul mõjuvaks põhjuseks see, et kaebaja ei teadnud vaideotsusest. Kaebaja seisukohtadest võib siiski välja lugeda, et teadmatuse põhjuseks on kirja võimalik sattumine rämpsposti ja kirja ootamine teisel aadressile.
3-20-202
16.3.Leian, et asjaolu, et kaebaja ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolas oma äriregistrijärgse e-postiaadressi kontrollimisel ei ole käsitatav mõjuva põhjusena. Tegemist ei ole objektiivse kaebaja mõjusfäärist väljajääva asjaoluga, mis oleks mõjutanud kaebaja võimalusi kohtusse pöördumiseks. Oluline on seegi, et tänapäevased tehnilised võimalused võimaldavad e-postkasti hallata ja teavitusi märkida väga erinevatel viisidel, mis teeb äriühingu e-posti aadressi eelduslikult hõlpsasti hallatavaks. Objektiivseks põhjuseks ei saa ka olla vaideotsuse ootamine teisel aadressil olukorras, kus vaideotsus on saadetud ametlikule aadressile. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et poolte vahel oleks olnud selgesõnaline kokkulepe, et vaideotsus edastatakse üksnes struktuuritoetuse e-keskkonna läbi.
16.4.Samas võib kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise tingida haldusorgani poolne eksitav käitumine (nt RKHKm nr 3-3-1-37-03, p 12). Asjas sellist asjaolu ei nähtu. See, et kaebajale kaebaja enda pöördumise alusel ka teistkordselt haldusakt saadeti, ei ole eksitava käitumisena käsitatav.
16.5.Eeltoodu alusel asun seisukohale, et alus kaebetähtaja ennistamiseks puudub.
17.Eelnevalt tuginevalt tuleb haldusasja nr 3-20-202 menetlus HKMS § 124 lg 2 ja HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Menetluskulud
18.Kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti (HKMS § 108 lg 4). Vastustajal menetluskulud puuduvad ja seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.