Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 12. märts 2020, Tartu
Haldusasi
Dmitri Meštšenski kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses kinnipidamistingimustega Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2019. a määrus Dmitri Meštšenski määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Dmitri Meštšenski Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-19-881
RESOLUTSIOON
1.Jätta Dmitri Meštšenski määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
8.oktoobri 2019. a määrus muutmata.
2.Tagastada Dmitri Meštšenskile määruskaebuse lisad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Dmitri Meštšenski esitas 10. märtsil 2019 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse summas 5000 eurot, kuna ta viibis 1. detsembrist 2014 kuni 24. märtsini 2016, 3. kuni 24. maini 2016, 12. kuni 14. juulini 2016 ning 9. kuni 16. augustini 2016 Tallinna Vanglas, kus teda koheldi ebainimlikult. D. Meštšenskit hoiti kambris, kus viibis kuus kinnipeetavat. Ühe isiku kohta oli kambris vaid 1,5 m2 vaba põrandapinda. Kambris oli niiske ja rõske, kuna seal tuli riideid pesta ja neid ka kuivatada. Kambris ei olnud ka piisavalt valge, et lugeda ja kirjutada. Tallinna Vangla tagastas 12. aprilli 2019. a otsusega nr 5-37/19/32-3 kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku 1. detsember 2014 kuni 9. märts 2016 osas läbivaatamatult ning jättis kahju hüvitamise taotluse ajavahemike 10. kuni 24. märts 2016, 3. kuni 24. mai 2016, 12. kuni 14. juuli 2016 ja 9. kuni 16. august 2016 osas rahuldamata. Otsuse kohaselt esitas taotleja ajavahemiku 1.detsember 2014 kuni 9. märts 2016 osas kahju hüvitamise taotluse tähtaega rikkudes ning vangla hinnangul ei esinenud mõjuvaid põhjusi, mis oleksid kaasa toonud kahjunõude esitamise tähtaja ennistamise. Arvestades taotluses
kirjeldatud kannatuste iseloomu, pidid need taotlejale hakkama mõju avaldama praktiliselt esimesest päevast, mil ta Tallinna Vanglasse paigutati. Kahju hüvitamise taotluse esitas isik
10.märtsil 2019, kuid juba vastavates tingimustes viibides pidi ta kahjust ja selle tekitajast teada saama. Ülejäänud ajavahemikel viibis taotleja tingimustes, kus talle oli võimaldatud isiklikku ruumi enam kui riigisisesed miinimumnõuded ette nägid, s.t 3 m2 (ilma tualettruumi pinda arvesse võtmata). Tallinna Vanglas viibimise ajal ei pöördunud taotleja ühegi kinnipidamistingimusega seotud etteheitega vangla poole, jättes kasutamata esialgse õiguskaitse vahendid. Tingimusi kogumis arvestades ei olnud need sellised, et oleksid taotleja inimväärikust alandanud, vangla tegevuses puudub õigusvastasus ning taotlejale ei ole tekitatud kahju, mille hüvitamine rahas oleks õigustatud.
2.D. Meštšenski esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses iniväärikust alandavates tingimustes veetmisega ülal märgitud ajavahemikel. Koos kaebusega esitas ta taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
3.Tartu Halduskohus tagastas 8. oktoobri 2019. a määrusega D. Meštšenski kaebuse kahju hüvitamise nõudes perioodi 1. detsember 2014 kuni 9. märts 2016 osas (resolutsiooni p 1). Ühtlasi jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 2) järgnevatel perioodidel tekkinud kahju hüvitamiseks: 10. märts 2016 kuni 24. märts 2016; 3. mai 2016 kuni 24. mai 2016; 12. juuli 2016 kuni 14. juuli 2016 ning 9. august 2016 kuni 16. august 2016. Selles osas jättis halduskohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 3). Määruses leidis halduskohus järgnevat.
3.1.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus tuleb kahju tekitanud haldusorganile esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Tallinna Vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse osaliselt RVastS § 17 lg 3 alusel, kuna kaebaja oli ületanud taotluse esitamiseks ette nähtud kolmeaastase tähtaja. Kaebaja viibis erinevates kambrites koos erineva hulga isikutega. Maksimaalseks isikute arvuks kambris oli viis. Esines ka lühiajalisi ajavahemikke, mil kaebaja oli kambris üksi. Näiteks viibis 8. detsembril 2014 14,5 m2 suuruses kambris kolm isikut ning
9.kuni 13. aprillini 2015 viibis kaebaja 9,8 m2 suuruses kambris üksi. Esimest korda paigutati kaebaja ümber teise kambrisse 12. detsembril 2014. Kinnipidamistingimuste vaheldumise tõttu oli kaebajal võimalik varakult aru saada sellest, et kinnipidamistingimused eelmises kambris või koos varasema hulga isikutega rikuvad tema õigusi. Ei ole usutav, et kogu Tallinna Vanglas viibitud perioodil tajutud tingimustest sai kaebaja aru alles kinnipidamise lõppedes ning ootas seejärel kahju hüvitamise taotluse esitamisega 2019. aastani. Kui on ilmne, et isik pidi kahjust ja kahju tekitajast teada saama varem, kui lõppes jätkuv toiming, hakkab ka kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist. Seega tagastas vangla kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku 1. detsember 2014 kuni 9. märts 2016 osas õiguspäraselt ja kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
3.2.Kaebaja taotles kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Ajavahemiku 1. detsember 2014 kuni 9. märts 2016 osas esitatud nõue ei olnud tähtaja rikkumise tõttu lubatav ning kuulus tagastamisele. Halduskohus eeldas, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist proportsionaalselt
päevade arvule. Tähtaegseks saab kahju hüvitamise nõuet pidada 45 päeva osas. Järelikult soovib kaebaja saada nende päevade eest hüvitist summas 442 eurot. Riigilõivuseaduse § 60 lg 2 kohaselt tuleb kaebajal seega riigilõivu tasuda 15 eurot. Kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb lähtuda HKMS § 110 lg-st 1, § 111 lg-st 1 ja § 112 lg-st 1. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse 7. mail 2019. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte põhjal laekus ajavahemikul 7. jaanuarist 2019 kuni 6. maini 2019 kaebaja isikukontole 1377,93 eurot. Mahaarvamised nõuete fondi ja vabanemisfondi ning kulutused elektrile olid kogusummas 999,79 eurot. Vastavalt kohtupraktikale tuleb vältimatuteks kulutusteks arvestada 27 eurot kuus, suuremate kulutuste vajadust ei ole kaebaja põhjendanud. Seega on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek pärast lubatud mahaarvamisi 135,07 eurot [(1377,93-999,79-108):4·2]. HKMS § 112 lg 1 p 1 toodud piirangu tõttu, mille kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustusmaksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile, ei saa kaebajat vabastada 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Lisaks oli kaebaja konto jääk kaebuse esitamise seisuga 168,67 eurot, mistõttu on kaebaja võimeline nõutavat riigilõivu tasuma.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.D. Meštšenski esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2019. a määruse tühistada. Kaebaja on esitanud kahju hüvitamise nõude ajavahemiku 1. detsember 2014 kuni 24. märts 2016 eest. Halduskohus on meelevaldselt hakanud moonutama kaebaja esitatud kaebust ning leidnud vääralt nagu oleks kaebus esitatud ajavahemiku 1. detsember 2014 kuni 9. märts 2016 kohta. Kaebaja sai kahju tekkimisest teada pärast 24. märtsi 2016. Kaebaja soovib, et kaebuse menetlemist jätkatakse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Määruskaebuses on kaebaja märkinud, et vaidlustab halduskohtu määruse osaliselt, st resolutsiooni p-de 2 ja 3, millest esimesega leidis halduskohus, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest kahju hüvitamise nõude esitamisel ajavahemike 10. kuni 24. märts 2016,
3.kuni 24. mai 2016, 12. kuni 14. juuli 2016 ning 9. kuni 16. august 2016 osas ei ole põhjendatud ning jättis seetõttu määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 15 eurot.
7.Määruskaebuse põhjendustest selgub, et kaebaja ei ole rahul sellega, et halduskohus tema kaebuse osaliselt tagastas. Kaebaja leiab, et kaebus on tähtaegne ka osas, milles halduskohus selle tagastas. Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmisele ei ole kaebaja esitanud määruskaebuses ühtegi vastuväidet. Lisaks ei ole määruse resolutsiooni p 3, millega kaebus käiguta jäeti, vaidlustatav, mistõttu ei saa ringkonnakohus selle peale esitatud määruskaebust menetleda. HKMS § 2 lg 4 ls 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mistõttu analüüsib ringkonnakohus käesolevas määruses vaid seda, kas halduskohtu järeldus kaebuse tagastamise kohta 1. detsembrist 2014 kuni 9. märtsini 2016 on õiguspärane või mitte. Seega on kaebaja tegelikult vaidlustanud halduskohtu määruse resolutsiooni p 1.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus oleks asunud esitatud kaebust moonutama. Kuna kohus peab kontrollima kaebuse lubatavust, mh seda, kas kaebaja on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, ei pruugi menetlusse jääda ajavahemik, mille osas kaebus esialgu esitati. Kuigi kaebaja soovis kahju hüvitamist alates 1. detsembrist 2014 kuni 24. märtsini 2016, leidis halduskohus õigesti, et kuna kahju hüvitamise taotlus esitati vanglale 10. märtsil 2019, ei saa kahju hüvitamise taotlust pidada tähtaegseks osas, mis jäi ajavahemikku 1. detsember 2014 kuni 9. märts 2016. Nimelt tuleb vastavalt RVastS § 17 lg-le 3 esitada kahju hüvitamise taotlus kahju tekitanud haldusorganile kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja viibis
1.detsembrist 2014 kuni 9. märtsini 2016 Tallinna Vanglas erinevates kambrites koos erineva arvu kinnipeetavatega. Tavaliselt oli kambris neli kuni viis isikut. 8. detsembril 2014 viibis kaebaja aga kambris nelja isiku asemel hoopis kolmekesi, mis andis kinnipeetavale vabaks kasutamiseks juurde ligi ühe ruutmeetri vaba pinda. Kaebaja vahetas kambrit esmakordselt juba
12.detsembril 2014 ning viibis seal kuni 10. veebruarini 2015 viiekesi. Isegi kui muutusi, mis kaasnesid kambrikaaslaste arvu vähenemise või suurenemisega ühe võrra ning paigutamist ühest kambrist teise, mille kogupindala erinevus jäi alla ühe ruutmeetri, ei saagi ehk pidada kuigi drastilisteks, siis näiteks 9. kuni 13. aprillini 2015 viibis kaebaja kambris üksinda. Nii enne kui pärast seda viit päeva oli kaebaja viibinud kambris, kus oli viis kinnipeetavat. Kuna vabaks kasutamiseks olevat põrandapinda oli kaebajal toona kambris viibides ligi kolm korda rohkem, oli muutus selline, et kaebaja pidi hiljemalt 2015. a aprillis aru saama, et tema hoidmisel rohkemal määral rahvastatud kambris võidi tema õigusi rikkuda, kuigi ka siis jäi ühe kinnipeetava kasutusse üle 3 m2 põrandapinda. Järelikult rikkus kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotlust alles 2019. aastal esitades RVastS § 17 lg-s 3 sätestatut ning kaebust saab tähtaegseks lugeda alates 10. märtsist 2016 väidetavalt tekkinud kahju osas.
9.Koos määruskaebusega on kaebaja ringkonnakohtule esitanud mitmeid dokumente, mis juba sisalduvad haldusasja materjalides, mistõttu tuleb määruskaebuse lisad kaebajale tagastada.
10.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb D. Meštšenski määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 8. oktoobri 2019. a määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.