X kaebus Tartu Vangla vastu seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ja näomaski kandmise kohustusega
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada X kaebus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise nõudes.
2.Tagastada X kaebus näomaski kandmisest keeldumise kohta ettekannete koostamise lõpetamise nõudes.
3.Jätta taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 15.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles avaldas rahulolematust tema suhtes kohaldatud meetmete osas (käerauad, videokaamera, läbiotsimised). Kaebaja nõuab enda vabastamist nendest meetmetest. Kaebuse esitaja arvates on tema suhtes spetsmeetmete kohaldamine põhjendamatu. Samuti soovib kaebuse esitaja vaidlustada vangla ettekandeid respiraatorist keeldumise osas. Kaebuse esitaja taotleb Tartu Vanglalt välja nõuda direktori käskkirjade meetmete osas alates 2019. a maikuust ja ettekanded respiraatorist keeldumise osas.
2.Kohus palus 16.01.2020. a kohtunõudega Tartu Vanglal esitada asjakohased menetlusdokumendid ning selgitada kohtule, kas X suhtes kohaldatakse parasjagu täiendavaid julgeolekumeetmeid, kas meetmeid on kohaldatud alates 2019. aasta maikuust ning kas kinnipeetav on kohtueelselt meetmete kohaldamist vaidlustanud.
3.Tartu Vangla esitas 20.01.2020. a vastuse kohtunõudele. Tartu Vangla selgitas vastuses, X suhtes kohaldatakse Tartu Vangla 24.01.2017. a käskkirja nr 6-1/99 alusel vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, 2 p 1, 2, 3, 4 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine (liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, asjade keeld (žiletiterad). 14.02.2017. a käskkirja
nr 6-1/153 alusel kohaldati kinnipeetava X suhtes lisameetmetena ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine; ohjeldusmeetmena jalaraudade kasutamist saatmisel. Lisaks teostati videojärelevalvet (aluseks on intsident: 14.02.2017 kella 20.17 ajal loenduse ajal tegi kinnipeetav parema käega löögi valvuri näo suunas, tabades põske ja kaela. Käes oli ründamiseks ettevalmistatud žiletiterast valmistatud lõikeriist). Selle aja jooksul on kinnipeetav toime pannud ametniku tahtliku ründamise kaaskinnipeetava õhutamisel, mille eest mõisteti isik kriminaalkorras süüdi (kohtuotsus on edasi kaevatud ega ole jõustunud). Isiku käitumine on küll kolme aasta jooksul muutunud rahulikumaks (puuduvad ametniku ründamised), kuid vanglale ja teabe- ja uurimisosakonnale teadaoleva info kohaselt ei ole märgata kinnipeetava ohtlikkuse taseme vähenemist. Iga kuu otsustakse neljandas üksuses koos vangla teabe- ja uurimisosakonnaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise või lõpetamise vajalikkust ning selle kohta koostatakse protokollitud seisukoht. Viimane arutelu toimus 13.01.2020. 14.03.2017 esitas X Tartu Vanglale vaide 1-11/84-1, milles vaidlustab tema suhtes kohaldatavaid julgeolekuabinõusid. Tartu Vangla 19.04.2017. a otsusega jäeti vaie rahuldamata. Alates 01.05.2019 kuni 20.01.2020 on X suhtes koostatud 519 ettekannet, kus hommikuse ja õhtuse loenduse ajal, kui ametnikud sisenevad loenduseks isiku kambrisse keeldub kinnipeetav panemast ette näomaski.
4.Kohus tegi 27.02.2020. a täiendava kohtunõude vanglale, paludes esitada tõendina Tartu Vangla 24.01.2017. a käskkiri nr 6-1/99 ja 14.02.2017. a käskkiri nr 6-1/153 ning vangla otsused või protokollid, millega on X suhtes otsustatud jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist alates kaebuse esitamisest, s.o 15.01.2020 kuni käesolevale kohtunõudele vastamise hetkeni. Lisaks tuli vanglal esitada kohtule väljavõte kaebaja tervisekaardist või meditsiiniosakonna juhataja kinnitus või otsus, et isikul on kohustuslik kanda näomaski.
5.Tartu Vangla vastas kohtule 03.03.2020, esitades täiendavalt asja juurde järgmised tõendid: Tartu Vangla 24.01.2017 käskkiri nr 6-1/99 „Kinnipeetav X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine“; Tartu Vangla 16.02.2017 käskkiri nr 6-1/153 „Kinnipeetav X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine“; X poolt 14.03.2017 esitatud kirjalik pöördumine, mis registreeriti 21.03.2017 vaidena nr 1-11/84-1; Tartu Vangla 19.04.2017 vaideotsus nr 1-11/84-4; protokoll täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajalikkuse üle 14.01.2020; protokoll täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajalikkuse üle 11.02.2020; meditsiiniosakonna otsus X osas näomaski kandmise kohustuses. Kohtu seisukoht
6.Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise ning tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).
7.Kohus on praeguse asja lahendamiseks kogunud ise täiendavaid tõendeid asjaolude väljaselgitamiseks.
8.Kaebaja väidab kaebuses, et tal ei ole olnud aasta jooksul rikkumisi, tema käitumine on eeskujulik. Kaebaja arvates jätkab vangla ebaseaduslikult spetsmeetmete kasutamist – käerauad, videokaamera, läbiotsimised. Kaebaja nõuab enda vabastamist spetsmeetmetest. Kaebuse kohaselt motiveeris vangla varem seda ettekannetega, edasi hakkasid kontaktisikud rääkima, et ootavad kohtu lõppemist vanglatöötaja ründamise asjas. Kohtus selgus, et ründamine oli läbimõeldud aktsioon, planeeritud ja organiseeritud koos ässitamisega. Vangla avaldab kaebajale survet – sunnib peale psühholoogi ilma põhjuseta, seab ebaseaduslikke tingimusi.
9.Seega mõistab kohus, et kaebaja tegelik tahe on, et tema suhtes Tartu Vangla lõpetaks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.
10.Kaebaja leiab veel, et Tartu Vangla ettekanded keeldumise eest maski kanda on ebaseaduslikud. Kaebaja leiab, et ta on terve inimene ja respiraatorit ei ole vaja. Seega mõistab kohus, et kaebaja tahteks on, et Tartu Vangla lõpetaks tema suhtes ettekannete tegemise ja lõpetaks näomaski kandmiseks kohustamise.
11.Kohus selgitab välja esmalt, kas kaebaja on esitanud tõhusa nõude täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamiseks (I), ning seejärel kaalub, kas kaebuse näomaski kandmise ettekannete peale saab menetlusse võtta või esineb alus kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (II). I
12.VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 järgi on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. Vastavalt VangS § 69 lg-le 3 lõpetatakse VangS § 69 lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.
13.Tartu Vangla kohaldab X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid VangS § 69 lg 1, lg 2 p 1, 3, 4 kohaselt Tartu Vangla 24.01.2017. a käskkirja nr 6-1/99 alusel. See tähendab isik on paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse, isikul on keelatud tegeleda kehakultuuriga ning isiku vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust on piiratud.
14.Täiendavalt otsustas Tartu Vangla 16.02.2017. a käskkirjaga nr 6-1/153 kohaldada X suhtes alates 14.02.2017 täiendavate julgeolekuabinõusid VangS § 69 lg 2 p 2 ja 5 kohaselt isiklike esemete kasutamise keelamist, ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist ning jalaraudade kasutamist saatmisel. 16.06.2017. a käskkirja nr 6-1/572 alusel toimus kinnipeetava X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osaline lõpetamine (võeti maha ohjeldusmeetmena jalaraudade kasutamist saatmisel) 07.07.2017. a käskkirja nr 6-1/656 alusel toimus kinnipeetava X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osaline lõpetamine (võeti maha piiranguna isiklike esemete kasutamise keelamist, va žiletiterad). 11.05.2018. a käskkirja nr 6-1/526 alusel toimus kinnipeetava X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osaline lõpetamine (võeti maha ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine). Täiendavalt lõpetati videojärelevalve teostamist kambris. Alates 23.05.2018 jätkatakse kinnipeetav X videojärelevalve teostamist.
15.Tartu Vangla vastustest kohtunõuetele ja asjas esitatud tõenditest selgub, et X on esitanud kohtueelselt vaide Tartu Vangla 16.02.2017. a käskkirjaga nr 6-1/153 peale. Tartu Vangla jättis 19.04.2017. a vaideotsusega nr 1-11/84-4 X vaide rahuldamata. Rohkem vaideid või taotlusi ei ole kaebaja kohtueelselt esitanud.
16.Kohus leiab, et kui kaebaja leiab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on asjaolud ära langenud, siis tuleb esitada taotlus vanglale menetluse uuendamiseks HMS § 44 lg 1 p 1 alusel. Kaebajal on õigus nõuda kohtueelselt Tartu Vanglalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist.
17.Kohtupraktikas on peetud lubatavaks ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otsuse vaidlustamist tühistamiskaebusega. Praegusel juhul on Tartu Vangla kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust kaalunud iga kuu, tehes selle kohta protokollilise otsuse. Kohus leiab, et kaebajal on õigus esitada nimetatud otsusele (viimane 11.02.2020. a, lisatud Tartu Vangla 03.03.2020. a vastusele kohtunõudele) vaie ning kui vangla jätab kaebaja vaide rahuldamata, siis on kaebajal õigus pöörduda kaebusega kohtu poole (VangS § 11 lg 5, HKMS § 47 lg 1).
18.Kohus saab aru, et kaebaja tahteks on, et julgeolekuabinõude kohaldamine tema suhtes lõpetatakse. Kaebaja on eeltoodust tulenevalt kohtu poole pöördunud ennatlikult. Kaebajal tuleb kohtueelselt Tartu Vangla poole pöörduda nõudega uuendada menetlus ning lõpetada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tema suhtes. Kui vangla kaebaja nõuet ei rahulda, või jätab tähtaegselt lahendamata siis on kaebajal õigus esitada kohtule kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.
19.Seega kaebaja ei ole praegusel juhul läbinud kohustuslikku kohtueelset korda. HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastab kohus X kaebuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise nõudes, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. II
20.Kaebaja taotleb kohtult välja nõuda kõik ettekanded rikkumiste kohta alates maist 2019.
21.Kohus jätab kaebaja taotluse koguda tõenditena haldusasja materjalide juurde kõik Tartu Vangla ettekanded alates maist 2019 rahuldamata, sest ettekandeid on alates 01.05.2019 kuni 20.01.2020 X suhtes koostatud 519, see tähendab tegemist on mahuka tõendikogumiga, kuid kohtu hinnangul ei ole praeguse asja lahendamisel asjas tähtsust omavate tõenditena.
22.Tartu Vangla on kohtule selgitanud, et vanglas tehakse kõikidele uutele kinnipeetavatele plaaniliselt kopsuröntgen. Kõikidele kinnipeetavatele tehakse üks kord aastas profülaktiliselt nakkushaiguste ennetamiseks plaaniline kopsuröntgen. Röntgeni tegemise aluseks on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS). NETS § 17 lg 3 p 4 kohaselt korraldab Justiitsministeerium kinnipidamisasutuses ning Siseministeerium politsei arestimajas ja kambris tuberkuloosi leviku tõkestamiseks kopsude kohustusliku radiograafilise uuringu arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele. Uuringu tegemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
23.Sotsiaalministri 30.10.2003. a vastu võetud määrusega nr 115 „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord“ näeb ette, et vahistatule ja kinnipeetavale tehakse täiendavaid kopsude kohustuslikke radiograafilisi uuringuid üks kord aastas (§ 2 lg 2).
24.Kaebajale on viimane kopsuröntgen teostatud 15.12.2016. Tartu Vangla meditsiiniosakond on selgitanud kohtule, et kui kinnipeetav keeldub plaanilisest kopsuröntgenist, siis vangla
suhtub temasse kui potentsiaalsesse nakkusohtlikku patsienti. Seetõttu isoleeritakse kinnipeetav üksinda kambrisse ning kokkupuutel teiste inimeste ja kambrivälise liikumise korral on tal vajalik kanda näomaski.
25.Tartu Vangla ametnikel puudub võimalus mitte nõuda kinnipeetavalt näomaski kandmist, kui vangla meditsiiniosakonna hinnangul on isik potentsiaalselt nakkusohtlik ja kinnipeetava nakkusohtlikuks lugemine tuleneb käesoleva määruse punktides 22 j 23 viidatud õigusaktidest.
26.Kohtu hinnangul on vaidlus selle üle, kas kaebaja on terve või mitte ja kas ta põeb nakkushaigust või mitte, sisuliselt patsiendi ja arsti vaheline vaidlus, mis saab tekkida tervishoiuteenuse osutamisel. Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määruse nr 3-3-4-1-11 p 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15.12.2010 otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9, selgitades, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Sama kinnitab Riigikohtu halduskolleegium ka 21.12.2010 kohtuotsuse nr 33-1-69-10 p-s 9.
27.Eeltoodust tulenevalt kuulub X kaebus näomaski kandmise vaidlustamise osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
28.Juhul, kui kaebaja nõuet tõlgendada selliselt, et kaebaja arvates ei ole vanglateenistuse ametnikel õigust nõuda näomaski kandmist, siis leiab kohus, et kaebaja sellise nõude rahuldamine on vähetõenäoline ja kaebaja õiguste riive ei ole intensiivne. Kohus leiab, et sellisel juhul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja võimalik vähene ebamugavus näomaski kandmisel ei tähenda, et vanglal poleks legitiimsel eesmärgil, s.o nakkusohu tõkestamiseks õigus seda kinnipeetavalt nõuda.
29.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
30.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata.
31.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas määruses kohtu algatusel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.