X. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kõrvaldada vanglaametnik teenistusest ning tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses abitusse seisundisse jätmisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X. kaebus.
2.Jätta X. taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel X. nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. (kaebaja) esitas Tartu Vanglale 4. detsembril 2019 taotluse kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. Kaebaja põhjendab, et tal tekkisid 28. novembril 2019 kõrvetised. Kella 21.30 ajal küsis kaebaja ringkäiku teinud Tartu Vangla ametnikult Andra Rahasepp ravimit, mille ta ka kohe sai. Umbes kella 23.15 ajal tekkisid kaebajal jälle kõrvetised. Kaebaja helistas mitu korda kambris oleva terminali kaudu valveruumi, aga keegi ei vastanud. Kella 00.00 ajal tegi Andra Rahasepp ringkäiku ning kui ametnik kaebaja kambri juurde tuli, siis ütles kaebaja, et tal on ravimit vaja. Samuti selgitas kaebaja, et ta on valveruumi juba 45 minutit järjest helistanud. Kaebajale toodi ravim kell 00.08. Kaebaja märgib, et tal on magu haige ning ta jäeti abitusse seisundisse peaaegu üheks tunniks. Kaebaja pidi kannatama valusid ja ebameeldivusi, selline kohtlemine tekitas kaebajale hingelisi kannatusi ning kaebaja kartis oma tervise pärast.
2.Tartu Vangla jättis 30. jaanuari 2020. a otsusega nr 1-13/249-2 kaebaja taotluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Vangla põhjendab, et kõigis kinnipeetavate elukambrites on terminal, mis võimaldab ühenduse valveruumiga, kuid täpsemat terminali kasutamise korda kehtestatud ei ole. Vanglal ei ole kohustust tagada valveruumis ööpäevaringset valvuri kohalolekut. Iga kord tuleb hinnata, kas abi saamine on tagatud mõistliku aja jooksul. Kaebajal on diagnoositud gastriit ning talle on määratud dieet, mis seisneb leiva asemel saia või sepiku andmises, kuid kaebajale ei olnud 28. novembril 2019 arsti poolt näidustatud gastriidiga seoses ühegi ravimi võtmist. Kuigi vangla on seisukohal, et 45 minuti jooksul valvuriga ühenduse
3-20-382 mittesaamist ei saa pidada lubatavaks, ei ole kaebaja põhiõigusi riivatud määras, et oleks põhjendatud hüvitise maksmine.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 27. veebruaril 2020 kaebuse, milles palub tuvastada Tartu Vangla toimingu õigusvastasus, kohustada vanglat kõrvaldama töölt vastutav vanglaametnik ning hüvitada kaebajale mittevaraline kahju summas 500 eurot. Kaebaja arvab, et vanglaametnik tekitas meelega olukorra, kus kaebaja kannatas valusid, mis ei kaasne paratamatult vangistusega. Valveruumis peab pidevalt olema ametnik, kes võib sealt väljuda ainult ringkäigu tegemiseks ja muude tööülesannete täitmiseks. Lisaks taotleb kaebaja menetlusabi.
KOHTU SEISUKOHT
4.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist kõrvaldada vastutav vanglaametnik teenistusest ning HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kuigi kaebaja on esitanud ka nõude vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 6), ei käsitle kohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena, kuna tuvastamisnõue on hõlmatud kohustamis- ja hüvitamisnõudega. Kohus käsitleb esmalt kaebaja nõuet kohustada vanglat kõrvaldama teenistusest vanglaametnik (I) ning seejärel nõuet hüvitada mittevaraline kahju (II). I
5.HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.Kaebajal puudub õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda vanglaametniku teenistusest kõrvaldamist. Kaebajal on üksnes õigus juhtida vangla tähelepanu ametniku väidetavale õigusvastasele tegevusele, esitades selleks näiteks märgukirja (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p-d 1 ja 2). Vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise, distsiplinaarasja menetluse ajaks teenistusest kõrvaldamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise, sh ametist vabastamise otsustamise õigus on vastavalt ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1-2 ja § 78 lg 1, vangistusseaduse § 148).
7.Seega tagastab kohus kaebeõiguse puudumise tõttu X. kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks kõrvaldada vastutav ametnik teenistusest HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. II
8.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tuleneb füüsilise isiku õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuse ja kaebaja 4. detsembri 2019. a kahju hüvitamise taotluse põhjendustest tulenevalt nõuab kaebaja mittevaralise kahju
3-20-382 hüvitamist eelkõige seoses väärikuse alandamisega, kuid kuna kaebaja viitab ka valule ning asjaolule, et kartis oma tervise pärast, mõistab kohus, et kaebaja tugineb ka tervise kahjustamisele.
9.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.1.Kaebajal on Tartu Vangla 30. jaanuari 2020. a otsuse nr 1-13/249-2 kohaselt diagnoositud gastriit, kuid talle ei olnud 28. novembri 2019. a seisuga arsti poolt ühegi ravimi võtmist näidustatud. Gastriidist tingitud kõrvetised võivad olla küll ebamugavad, kuid tegemist ei ole kiiret sekkumist vajava terviseprobleemiga. Kaebajale võimaldati ravimit eelnevalt samal päeval kella 21.30 ajal, millest tulenevalt ei saanud kaebaja vaevused mõni tund hiljem ülemääraselt suured olla. Kaebaja soovis ravimit teistkordselt kell 23.15 ning talle võimaldati seda kella 00.08 ajal. Ligikaudu tund aega ravimit oodata ei ole ebamõistlikult pikk aeg, arvestades, et ka väljaspool kinnipidamisasutust kulub isikul ravimi apteegist hankimiseks ning seejärel selle tarbimiseks sarnane või isegi pikem aeg. Ravimi kohene mittesaamine võis põhjustada kaebajale küll mõningat ebamugavust, kuid kaebaja elu ja tervis ei olnud ohus. Seetõttu ei saa vangla tegevust pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks, kaebaja väärikust alandavaks või tervistkahjustavaks.
9.2.Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise või tervise kahjustamise raskus seda õigustab. Samas on mittevaraline kahju võimalik hüvitada ka toimingu õigusvastasuse tuvastamisega või teiste vahenditega, nt vabandamisega kannatanu ees (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika; 6. juuni 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-27-02, p 13). Arvestades kaebaja õiguste riive väheintensiivsust ei ole kahju hüvitamine rahas põhjendatud. Samuti ei ole vaja täiendavalt hinnata Tartu Vangla tegevuse õiguspärasust, väidetava kahju tekkimise seost vangla võimaliku õigusvastase tegevusega või kahju hüvitamise vajadust teiste vahenditega, kuivõrd vangla on juba 30. jaanuari 2020. a otsuses nr 1-13/249-2 asunud seisukohale, et 45 minuti jooksul valvuriga ühenduse mittesaamist ei saa pidada lubatavaks. Vangla on eksimuse tunnistamisega oma võimaliku õigusvastase tegevuse juba heastanud. Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.3.Eeltoodust lähtudes tagastab kohus X. kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
10.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
12.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.