lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-248/10

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 25.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-248/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
983
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-248

Määruse kuupäev

25.02.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X.i esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X.X. Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta X.X.i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Kuulutada haldusasja nr 3-20-248 menetlus tervikuna kinniseks.
3.Asendada määruse tähemärgiga X.

avaldamisel

taotleja

nimi

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte taotlejale. Määrus edastatakse Viru Vanglale. Taotlejale edastatakse ka Tartu Halduskohtu 10.02.2020 kohtunõue Viru Vanglale (ühel leheküljel), 11.02.2020 e-kirjavahetus kohtu ja Viru Vangla vahel (ühel leheküljel) ning Viru Vangla 21.02.2020 vastus kohtunõudele (kokku kahel leheküljel).

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Viru Vanglas kinnipeetavana viibiv X.X. esitas 06.02.2020 Tartu Halduskohtule avalduse, milles ta heidab Viru Vanglale ette seda, et vangla ei ole lahendanud tema probleemi seoses sellega, et tema ravimipinalisse ei olnud 04.02.2020 pandud antiretroviiruse ravimeid, mistõttu ei saa ta alates sellest ajast neid ravimeid. X.X. sõnul on ta proovinud saada seoses selle probleemiga medõe vastuvõtule (mis toimub neljapäeviti), kuid ta ei saanud vastuvõtule hoolimata sellest, et registreeris end sellele valvuri kaudu hommikusel loendusel. Avalduse kohaselt halveneb X.X. tervis nende ravimiteta iga päevaga. X.X. ei saa Viru Vangla personali tegevusest aru ning palub kohtul viivitamatult sekkuda ja kohustada Viru Vanglat pöörama tema probleemidele tähelepanu. Taotleja väitel on olukord väga tõsine ja ohustab reaalselt tema tervist ja elu.

3-20-248

2.Halduskohus palus 10.02.2020 kohtunõudes (tl 5) Viru Vanglal teatada, kas X.X. on esitanud Viru Vanglale samas küsimuses vaide või muid avaldusi, ning esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele.
3.Halduskohus jättis 10.02.2020 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis taotlejale riigilõivu tasumiseks või riigilõivust vabastamise taotluse esitamiseks tähtaja kolm päeva määruse kättetoimetamisest.
4.Viru Vangla teavitas 11.02.2020 kohut, et alates 10.02.2020 on taotleja ravimipinalis kõnealused ravimid olemas (tl 8).
5.Viru Vangla palus 21.02.2020 kohtunõudele esitatud vastuses (tl 11) jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Vangla möönab, et alates 04.02.2020 või 05.02.2020 kuni 09.02.2020 ei saanud taotleja kõnealuseid ravimeid. Kinnipeetavate ravimipinalisse jagab ravimeid tervishoiutöötaja ning valvuritel puudub täpne teave, millised ravimid pinalis on või olema peavad. Valvur saab teavitada meditsiiniosakonda, kui kinnipeetav annab ravimite jagamisel valvurile teada, et ravimitega on probleem. Käesoleval juhul teavitaski valvur meditsiiniosakonda. Kuna taotleja raviskeemi muudeti ning talle manustatavate ravimite seast eemaldati teisi ravimeid, tekkis edastatud infos lünk. Kõnealused ravimid pandi tagasi taotleja ravimipinalisse 10.02.2020. Vangla korraldas taotlejale erakorralise infektsionisti vastuvõtu, kontrollimaks, kas ravimi puudumine mõnel päeval võis tekitada täiendavaid tervisprobleeme. Infektsionist dr Juta Kogani poolt taotleja tervisekaarti tehtud kande järgi puuduvad ravimi saamata jäämisel negatiivsed tagajärjed. Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ravi jätkub ning negatiivne tagajärg tema tervisele puudub. Vanglale teadaolevalt ei ole taotleja esitanud ka vaiet, mistõttu ei oleks taotlus HKMS § 249 lg 2 järgi lubatav.

KOHTU SEISUKOHT

6.Taotleja on esitanud kohtule avalduse, milles palub kohtul viivitamatult sekkuda ja kohustada Viru Vanglat pöörama tähelepanu tema probleemidele seoses sellega, et ta ei saanud alates 04.02.2020 talle välja kirjutatud ravimeid, mida ta peab manustama iga päev ja terve elu.
7.Kohus leiab, et tegemist on kohtult kiiret sekkumist eeldanud esialgse õiguskaitse taotlusega, mille võib esitada ka ilma kaebust esitamata kohtueelse menetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Taotleja avaldusest ei nähtu, et tegu oleks kohustamiskaebusega, millega kaitstavate õiguste tagamiseks paluks ta kohtul kohaldada esialgset õiguskaitset. Avaldusest saab tervikuna järeldada seda, et taotleja soovib tema tervise kahjustumise vältimiseks kohtu viivitamatut sekkumist ja vangla kohustamist tema probleemi lahendama.
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 teine lause).
9.Viru Vangla on kohtule kinnitanud, et kõnealused ravimid on pandud 10.02.2020 tagasi taotleja ravimipinalisse. Sellest tulenevalt on taotleja avalduses kirjeldatud probleem käesoleva määruse tegemise ajaks vangla poolt lahendatud. Seetõttu on ära langenud ka taotlejal esinenud esialgse õiguskaitse vajadus ning taotlus tuleb jätta HKMS § 249 lg 3 teise lause alusel läbi vaatamata.
10.Esialgse õiguskaitse taotlust ei oleks võimalik sisuliselt läbi vaadata ka põhjustel, et esialgse õiguskaitsega seotud küsimuses ei olnud enne kohtusse pöördumist algatatud

3-20-248 vaidemenetlust (HKMS § 249 lg 5) ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ei ole tasutud seaduses ette nähtud riigilõivu (15 eurot, riigilõivuseaduse § 60 lg 6). HKMS § 249 lg-st 5 tulenevalt võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Vangla on kohtule kinnitanud, et temale teadaolevalt ei olnud taotleja esitanud samas küsimuses vaiet. Nagu kohus eespool selgitas, pole põhjendatud tõlgendada taotleja avaldust ka kaebusena. Kohus andis 10.02.2020 määrusega taotlejale esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks või riigilõivust vabastamise taotluse esitamiseks tähtaja kolm päeva alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Samas määruses selgitas kohus taotlejale, et kohtu nõudmise täitmata jätmise korral jääb taotlus läbi vaatamata. Taotleja on saanud nimetatud määruse ja selle tõlke vene keelde kätte 12.02.2020. Seega kohustus taotleja tasuma riigilõivu või esitama kohtule riigilõivust vabastamise taotluse hiljemalt 17.02.2020. Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole taotleja riigilõivu tasunud ega esitanud kohtule riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust.

11.Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus vaatamata.
12.Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja tervikuna kinniseks kuulutamine on praegusel juhul taotleja eraelu kaitseks vajalik, sest haldusasja materjalid sisaldavad läbivalt viiteid tema terviseseisundile. Samuti puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.
13.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga X. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja