lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2032/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 21.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2032/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1021
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-2032

Määruse kuupäev

21. veebruar 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Ingvar Pariku kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 259 euro hüvitamiseks seoses tähtaega ületava viibimisega vastuvõtuosakonnas

Menetlusosalised

Kaebaja – Ingvar Parik Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Kaebaja Ingvar Parik viibis algselt vahistatuna Tallinna Vanglas. Kaebaja suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus, vangla sai sellest teada 08.04.2019. Justiitsministri määruse „Täitmisplaan“ § 5 lg 3 alusel tuli kaebaja süüdimõistetuna paigutada Tartu Vanglasse, kuhu kaebaja saabus 01.07.2019. Tartu Vangla paigutas kaebaja vastuvõtuosakonda. 15.07.2019 paigutati kaebaja avatud osakonda.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Vangla tekitas kaebajale kahju sellega, et kaebaja viibis 08.-15.07.2019 alusetult vastuvõtuosakonnas, kus tema õigused olid võrreldes tavaosakonnaga piiratud. Kaebaja ei saanud suhelda perega ja kasutada veekeetjat. Kaebaja taotles hüvitist 7 x 37 = 259 eurot.
3.Tartu Vangla rahuldas 01.10.2019.a otsusega nr 1-13/159-2 (tl 7) kaebaja taotluse osaliselt ning määras talle hüvitise 18 eurot. Vangistusseaduse (VangS) § 14 lg 3 ja 4 sätestavad, et vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetav vastuvõtuosakonda ning kinnipeetava vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ei tohi ületada kolme kuud. Täitmisplaani § 5 lg 31 alusel kehtib eeltoodu ka vahistatuna vanglas viibinud isiku suhtes, vahistatu paigutatakse vastuvõtuosakonda isiku suhtes jõustunud kohtulahendist teada saamise päeval. Vangla leidis, et kaebaja viibis õiguspäraselt vastuvõtuosakonnas 08.04.2019 kuni 08.07.2019, seda ületas periood 09.-15.07.2019 pikkusega kuus päeva.

Kaebaja taotles hüvitist seoses sellega, et ta ei saanud suhelda lähedastega ja kasutada veekeedukannu. Kaebaja väide, et ta ei saanud perega suhelda, ei ole seotud konkreetsete faktidega ning on alusetu ja tõendamata. Vastuvõtuosakonnas on sarnaselt avatud osakonnale lubatud telefoni kasutamine, kirjavahetus ja lühiajalised kokkusaamised. Veekeetja kasutamise võimaluse puudumine ei ole õigusvastane. Vastustaja leidis, et vastuvõtuosakonnas puudus kaebajal võimalus liikuda osakonna piires kodukorras sätestatud vabal ajal. Kaebaja vanglasisest liikumisvabadust on õigusvastaselt piiratud. Kohtupraktikas on alusetult vastuvõtuosakonnas viibimise hüvitiseks välja kujunenud 3 eurot ühe ööpäeva eest.

4.Kaebaja esitas 31.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 259 euro hüvitamise nõudes. Kaebajat hoiti alusetult vastuvõtuosakonnas 6 päeva. Kaebajal ei olnud vastuvõtuosakonnas võimalust igapäevaselt suhelda oma erivajadustega lapsega. Valvurid ütlesid, et helistada saab 10 minutit nädalas. Vastuvõtuosakonnas on liikumispiirangud. Avatud sektoris saab kaebaja helistada niipalju kui soovib, jalutusboks on suurem ja kaebaja saab suhelda teiste isikutega. Talle määratud hüvitis on liiga väike, lisaks arvatakse sellest 70 % maha. Kaebaja soovib hüvitist 37 eurot päevas, kokku 6 päeva eest 259 eurot. Kaebaja esitas koos kaebusega taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
6.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja hinnangul peaks hüvitis talle tekitatud mittevaralise kahju eest olema 259 eurot, seega on tegemist väheintensiivse riivega. Sisulisest aspektist on vähese intensiivsusega riivega tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kaebaja tugineb sellele, et vastustaja on rikkunud tema eraelu puutumatust, alandanud väärikust ja piiranud vabadust. Tegemist on kahtlemata oluliste põhiõigustega. Kuid vaidlus ei toimu selle üle, kas kaebaja õigusi on rikutud või mitte. Vastustaja on tunnistanud, et kaebaja viibis 6 päeva vastuvõtuosakonnas õigusvastaselt. Vaidluse all on üksnes see, kas ja kui suurt rahalist hüvitist on kaebajal õigus saada, see taandub aga hüvitise summale. Seega ei vii ka kaebaja õiguste riive sisuline hindamine selleni, et tegemist oleks intensiivse riivega.
7.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui kaebaja õiguste rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kohtule esitatud kaebuses tugineb kaebaja sellele, et tema õiguste rikkumine kestis kuus päeva ning konkreetseteks etteheideteks on osakonnas liikumise võimaluse puudumine ja piiratud võimalus helistamiseks. Kaebaja ei tugine kaebuses enam sellele, et tal ei olnud võimalik kasutada veekeetjat, samuti on kaebaja nõustunud vastustaja arvestusega, et kõne all on kuuepäevane ajavahemik. Kohus ei saaks asja lahendamisel arvestada kaebaja etteheiteid jalutusboksi suurusele ja suhtlemisvõimaluse puudumisele, kuna kohtueelses menetluses kaebaja neid väiteid esitanud ei ole. Arvestades väiteid, mida kohus saaks asja sisulisel lahendamisel arvestada, ja kaebaja õiguste rikkumise kestust, on kaebaja lootus saada kohtu kaudu suuremat rahalist hüvitist väike. Eesti õigussüsteemile on omane hüvitada rahas ainult väga tõsistest rikkumistest põhjustatud mittevaraline kahju ning ka nendel juhtudel on hüvitised tagasihoidlikud. Kaebajale ei ole põhjustatud selliseid kannatusi, mis õigustaksid rahalise hüvitise maksmist vastustaja otsuses määratust suuremas ulatuses. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
8.Kohus selgitab kaebajale, et mahaarvamisi talle tehtud väljamaksetest tehakse seaduse alusel. VangS § 44 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Kohtul puudub alus kahelda selle sätte vastavuses põhiseadusele.
9.Kaebaja on teinud kaebuses arvutusvea: kui kaebaja taotleb hüvitist 37 eurot päevas 6 päeva eest, siis kogusumma on 222, mitte 259 eurot. Kuna kaebus tagastatakse, siis ei ole vajadust seda asjaolu täpsustada.
10.Kohus jätab riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuna eeltoodut arvestades on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
11.Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium