Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.11.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-10060
Tsiviilasi
OÜ GECC Konsultatsioonid hagi
TERRA
Soojuspumbad OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14.04.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TERRA Soojuspumbad OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9220.21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja OÜ GECC Konsultatsioonid (registrikood 11242048), lepinguline esindaja v/adv Jaanus Kasevits Kostja/apellant TERRA Soojuspumbad OÜ (registrikood 11424944), juhatuse liige MR
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 14.04.2016 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Apellatsioonimenetluse kulud määrab kindlaks asja sisuliselt lahendanud maakohus.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.03.07.2015 esitas hageja maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 8533.84 eurot ja seadusjärgse viivise. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
2.Hageja sõlmis 2013.a RC-ga lepingu Haapsalus Väike-Viigi 12 eramu küttesüsteemi rekonstrueerimiseks. Senise pinnasekollektoril põhineva maakütte-süsteemi asemel tuli rajada uus avatud veekogu kollektoril põhinev maaküttesüsteem. Hageja pidi koostama uue maakütte torustiku eskiisprojekti ja korraldama peatöövõtjana ehitustööde teostamise alltöövõtja kaudu. Hageja koostas projekti. Alltöövõtja leidmiseks edastas hageja projekti kostjale. Kostja esitas hinnapakkumise, millest nähtuvalt oli ta nõus tegema projektis ettenähtud tööd, samuti müüma ja paigaldama küttesüsteemi osad. Pooled sõlmisid suulise lepingu, mille kohaselt kostja alltöövõtjana pidi teostama eramu küttesüsteemi rekonstrueerimistööd vastavalt hinnapakkumisele nr 500006 ning selle aluseks olnud projektile. Enne tööde alustamist soovis kostja ettemaksu, mille hageja ka tegi.
3.02.07.2013 teatas kostja hagejale, et alustab töödega 15.07.2013 ning loodab töödega juuli lõpuks valmis saada. Kostja teostas töid juulis ja augustis. Hageja tasus kostja esitatud arved vastavalt hinnapakkumisele.
4.Oktoobris 2014.a teavitas eramu omanik RC hagejale, et küttesüsteemis esinevad puudused ning vaatamata lubadustele ei ole kostja puudusi kõrvaldanud. RC kirjeldas e-kirjades küttesüsteemis esinevaid puudusi. Novembris kinnitas kostja hagejale, et küttesüsteemis on tõesti puudused, detsembris lubas kostja süsteemi kohapeal üle vaadata. Jaanuaris 2015 teatas kinnistu omanik, et küttesüsteem endiselt ei tööta. Märtsis esitas hageja kostjale nõude, et kostja kõrvaldaks kõik küttesüsteemis olevad puudused. Peale olukorraga kohapeal tutvumist kinnitas kostja, et küttesüsteemis on puudused, kuid puudusi ei kõrvaldanud.
5.Kuna kostja oma töös esinenud puudusi ei kõrvaldanud, pöördus hageja kolmanda isiku poole, et küttesüsteem töökorda seada. Aprillis ja mais 2015 teostas soojuspumpadega tegelev ettevõtte Ventimo OÜ küttesüsteemi parandustööd ja süsteem sai töökorda. Ventimo OÜ esitas hagejale arved teostatud tööde eest, millised hageja tasus. Aprillis 2015 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles loetles küttesüsteemis olevad puudused. Kostja kirjale ei vastanud.
6.Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Lepingu kohaselt kohustus kostja tegema eramu küttesüsteemi rekonstrueerimistööd ja hageja kohustus selle eest tasuma 29 124 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust ehitada töökorras küttesüsteem. Samuti ei ole kostja kõrvaldanud küttesüsteemis esinenud puudusi. Puudustele on viidanud nii kinnistu omanik RC kui ka parandustöid teostanud Ventimo OÜ. Samuti on puudused tuvastanud hageja seaduslik esindaja GE, kes on riiklikult tunnustatud ekspert ehitustehniliste ekspertiiside valdkonnas. Puudusi töös tunnistas ka kostja ise.
7.Küttesüsteemis olevad puudused olid varjatud puudused. Kostja kasutas maakontuuris sobimatuid PEM liitmikke, samuti oli ebapiisav maakontuuri maht. Kuna maakontuur paigaldatakse pinnasesse veekogu põhjas, ei ole selliseid puudusi võimalik tuvastada tavapärase ülevaatusega. Oktoobrist 2014 kuni märtsini 2015 nõudis hageja kostjalt puuduste kõrvaldamist, mida kostja ei teinud. Seega andis hageja kostjale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks.
8.Tulenevalt töövõtulepingu rikkumisest nõudis hageja kostjalt kahju hüvitamist. Hagejale kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja poolt kohustuse rikkumisega. Hageja tasus Ventimo OÜ-le 8533.84 eurot, mis on käsitletav hagejale tekkinud kahjuna. Kui kostja ei oleks küttesüsteemi ehitanud puudustega või oleks ise puudused kõrvaldanud, ei oleks hagejale kahju tekkinud.
9.Hageja palus välja mõista kostjalt ka viivise alates 04.07.2015 kuni võla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ja § 94 lõikes 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping ning kostja teostas hinnapakkumises toodud tööd. Maaküttelahendus oli tööde teostamise järgselt töökorras. Kuna poolte vahel kirjalikku lepingut ei sõlmitud, ei ole võimalik kindlaks teha, millistele tingimustele pidi kostja töö vastama. Kuna pooled leppisid kokku tööde teostamises, mille projekteerijaks oli hageja, oleks pidanud hageja esitama kostjale ka projekti. Kostjale projekti ei edastatud, see valmis alles pärast vaidluse tekkimist. Kuna kostjale projekti ega muid lepingutingimusi ei esitatud, teostas kostja tööd vastavalt varasemale praktikale ja kehtestatud eeskirjadele, sh Eesti maakollektori paigaldamise nõuetele. Kostja tegeleb igapäevaselt maaküttelahendustega ning kõik tema valitud lahendused on toiminud tõrgeteta. Kostja garantiid andnud ei ole. Garantii ei hõlma välisteguritest põhjustatud rikkeid. Probleeme esineb maja tarbeveega ning katlaruumis on liiga kõrge temperatuur. Kostja on sellest kinnistu omanikku ka informeerinud. Need asjaolud võivad mõjutada pumba töövõimet.
11.Hageja tellijana ei vaadanud tehtud töid viivitamata üle ega lasknud neid üle vaadata vastavalt VÕS §-le 643. Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel tuleb täpselt kirjeldada, milles mittevastavus seisneb. Kuna hageja on jätnud täitmata ülevaatamiskohustuse ning mittevastavuse põhjendamise kohustuse, ei saa ta tugineda lepingutingimustele mittevastavusele. Oluline on, et pooled ei ole kokku leppinud, millistele tingimustele peab töö vastama. Puudused on tingitud välis-keskkonna mõjutustest, millega hageja ja kostja ei osanud arvestada. Hageja ei ole tõendanud, et mittevastavus tekkis just töövõtja kohustuste rikkumisest, mis on VÕS § 642 alusel eelduseks, et kostja vastutab. Kuna katlaruumi temperatuur on ca 33 kraadi sooja,
millele lisandub basseinist tulev niiskus, ning arvestades, et katlaruumis puudub ventilatsioon, siis need tegurid tingivad maasoojuspumba oluliselt lühema eluea.
12.Hageja väide, et kasutati sobimatuid PEM liitmikke, on paljasõnaline. Kostjal oli kahtlus, et Ventimo OÜ tegi parandustöid suuremas ulatuses, kui see oli vajalik. Välja on vahetatud osad, mida tegelikult ei olnud vaja välja vahetada. Kostjale ei antud informatsiooni detailide defektsuse kohta. Hageja ei kutsunud kostjat juurde, kui selgitati välja defekte. Kostja ei kõrvaldanud puudusi, sest on veendunud, et puudused ei ole tingitud kostja paigaldusest või kasutatud materjalidest. Seadmed küll ei lakanud täielikult töötamast, kuid detailid, mis puutusid kokku väliskeskkonnast tingitud teguritega, said kahjustada ning sellest olid tingitud hageja kirjeldatud puudused. Esimese astme kohtu otsus
13.14.04.2016 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 8533.84 eurot ja viivise perioodi 04.07.2015–13.04.2016 (k.a) eest 535.88 eurot ning viivise alates 14.04.2016 seadusjärgses määras. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus nende suurust kindlaks ei määranud.
14.Pooled ei vaidle, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Kohus nõustus pooltega, et VÕS § 11 lõike 1 kohaselt võib töövõtulepingu sõlmida suulises vormis, sest VÕS § 635 ei sätesta lepingu kohustuslikku vormi. Pooled vaidlevad sõlmitud töövõtulepingu tingimuste üle. Hageja väidetel oli lepingu eesmärgiks ja sisuks, et elamusse saaks paigaldatud toimiv küttesüsteem, mis sobib elamu kütmiseks ja oleks nõuetele vastav. Küttesüsteem pidi töötama tõrgeteta, kütma elamut ja tegema sooja vee. Lõppeesmärgiks oli, et hoone oleks köetud ja kraanis soe vesi. Kostja nõustus hageja seisukohtadega poolte vahel sõlmitud lepingu lõppeesmärgis – hoone on köetud ja kraanis on soe vesi (t II kd lk 44). Nimetatud poolte kokkulangevad väited annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks oli küttesüsteemi rekonstrueerimine, mis pidi tagama elamu tõrgeteta kütmise ning sooja vee elamus.
15.Kostja leidis, et tema poolt lõppeesmärgi nimel tehtud tööd olid teostatud kvaliteetselt. Samuti leidis kostja, et tööd võis ta teha oma kogemuse kohaselt, mitte aga vastavalt hageja koostatud projektile, sest hageja ei olnud talle projekti esitanud ega allkirja vastu tutvustanud. Arvestades poolte seisukohtadega, et rekonstrueeritav küttesüsteem pidi tagama elamu tõrgeteta kütmise ja sooja vee elamus, tuleb kohtul nendest tingimustest lähtudes otsustada, kas kostja tehtud tööd vastasid lepingutingimustele. Vaidlust ei ole, et hageja tellijana on tasunud kostja esitatud arved, seega on hageja täitnud oma lepingujärgsed kohustused.
16.Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et RC on Väike-Viigi 12 omanikuks (t I kd lk 14). Hageja on tõendanud RC e-kirjadega 24., 27. ja 28.10.2014 ning 17.11.2014 ja 20.11.2014, et küttesüsteem ei tööta, lülitab pidevalt välja (t I kd lk 3640, 43).
17.Kohus viitas VÕS § 641 lõikele 1 ja § 641 lõike 2 punktile 2. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et küttesüsteem pidi tagama elamu tõrgeteta kütmise ning sooja vee. Hageja on tõendanud, et küttesüsteem ei töötanud tõrgeteta ega taganud elamu
kütmist, seega ei vastanud kostja tehtud töö lepingutingimustele. Kostja töövõtjana pidi aru saama, et küttesüsteemi kasutamise eesmärgiks on elamu kütmine.
18.Kostja on esitanud hagejale hinnapakkumise nr 500006 (t I kd lk 28), mille kohaselt pidi kostja müüma hagejale soojussõlme rekonstrueerimiseks vajaliku maasoojuspumba TERRA 35, tarbeveemahuti, akupaagi, ringluspumba ja kollektorid. Soojussõlme rekonstrueerimiseks pidi kostja paigaldama nimetatud esemed. Samuti pidi kostja paigaldama maakollektori. Tööde maksumus kokku koos käibemaksuga oli 29 124 eurot. Kostja leidis, et kõik nimetatud tööd on ta teostanud kvaliteetselt. Kohtuistungil 19.11.2015 on kostja võtnud omaks, et hinnapakkumise tegi ta pärast seda, kui oli külastanud objekti (t II kd lk 164). Hageja esitatud 06.05.2013 e-kiri tõendab, et pooled leppisid kokkusaamise kokku 17.05.2013 Haapsalus. Kostja hinnapakkumine on tehtud hageja 27.05.2013 tellimuse alusel. Kostja, olles tegutsev majandustegevuses, objekti eelnevalt üle vaadanud ja tehes hinnapakkumist, pidi aru saama, millise objektiga on tegemist ning milline on tema poolt tehtava töö lõppeesmärk, milleks tema tööd – rekonstrueeritud küttesüsteemi, kasutatakse.
19.Kostja võttis kirjaliku vastuse punktis 2.2.3 omaks, et pooled leppisid kokku tööde teostamises, mille projekteerijaks oli hageja (t I kd lk 136). Seega tuli kostjal arvestada hageja projekteeritavate töödega juba hinnapakkumise tegemisel. Hageja väidetel (hagi punkt 1.5) edastas ta kostjale projekti mais 2013 (t I kd lk 2). Arvestades kostja omaksvõttu, et pooled leppisid kokku tööde teostamises, mille projekteerijaks oli hageja, et pooled said objektil kokku 17.05.2013 ning hageja esitas kostjale tellimuse 27.05.2013 ja kostja tegi hinnapakkumise 28.05.2013, luges kohus tõendatuks, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu tingimuste kohaselt pidi kostja poolt tehtav töö vastama ka elamu maakütte torustiku eskiisprojektile, mis oli sisuliselt valmis 2013 mais.
20.Kohus ei nõustunud kostjaga, et ehituse töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013) olid poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu tingimusteks. Esiteks, kostja on sõnaselgelt väitnud, et pooled leppisid kokku tööde tegemises, mille projekteerijaks oli hageja. Teiseks ei ole kostja tõendanud, et pooled leppisid kokku ETÜ 2013 kasutamises töövõtulepingu sõlmimisel.
21.Kostja väited, et hageja ei ole talle projekti edastanud enne tööde tegemise algust, ei ole tõendamist leidnud. Hageja on kohtule esitanud maaküttetorustiku eskiisprojekti (t I kd lk 15-25). Elektronkirjavahetusest nähtub, et hagejal oli projekt valmis hiljemalt 29.05.2013, kui hageja edastas selle RC-le ja Haapsalu Linnavalitsusele. 05.06.2013 on hageja edastanud Haapsalu Linnavalitsusele ümberprojekteeritud eskiisprojekti. 17.07.2013 edastas hageja eskiisprojekti kostjale (t II kd lk 127, 139-140). Eelpool viidatud e-kirjadega luges kohus tõendatuks, et hiljemalt 17.07.2013 oli kostjal olemas projekt, millest tal tuli lähtuda tööde tegemisel, et saavutada töövõtulepinguga kokkulepitud tööde eesmärk. Kostja väited, et talle projekti ei esitatud, on tõendamata ega ole eluliselt usutavad. Ei ole ühtegi mõistlikku selgitust, et hageja, olles koostanud projekti, mille alusel tuli teha küttesüsteemi rekonstrueerimistööd, oleks hoidnud seda kostja kui tööde teostaja eest saladuses. Kostja 02.07.2013 e-kirjaga on tõendatud, et juuli alguses ei olnud kostja veel töödega alustanud ega plaaninud seda teha enne 15.07.2013 (t I kd lk 30). Seega oli kostjal enne tööde teostamist olemas projekt. Asjaolu, et projekti tingimused olid küttesüsteemi rekonstrueerimiseks vajalikud ning kostja oli sellest teadlik, tuleneb ka kostja 02.07.2013 kirjast.
Nimetatud kirjas küsib kostja hagejalt, kas ehitusloa jaoks on ka veel midagi temalt, st kostjalt vaja. Iga mõistlik majandustegevuses tegutsev isik saab aru, et linnas ei väljastata maaküttesüsteemi ehitus- ja kaeveluba ilma projektita. Kostja väited, et ta ei teadnud midagi projektist ja et projekt valmis alles pärast tööde teostamist tema poolt, on pahatahtlikud ning kinnitavad, et kostja ei ole tegutsenud heas usus. 11.11.2015 menetlusdokumendis möönab ka kostja ise, et Haapsalu Linnavalitsusele oli hageja esitanud maaküttesüsteemi projekti (t II kd lk 57). Seda, et kostjale oli vajalik lepingule vastava töö teostamiseks nii projekt kui kaeveluba, kinnitab hageja poolt kostjale 23.07.2013 edastatud kaeveluba (t I kd lk 83-84) ja 17.07.2013 edastatud projekt.
22.Eskiisprojekti kohaselt on eramus olemas veeküttel põranda-, radiaator- ning basseiniküte. Olemasolev soojussõlm rekonstrueeritakse ning maasoojuspump asendatakse suurema võimsusega ja parema kasuteguriga maasoojuspumbaga. Vahetatakse välja akumulatsiooni- ja tarbeveemahutid ning tsirkulatsioonipumbad. Projekti punkti 2.8 järgi tuleb polüetüleen torustike ja plastliitmike ühendamisel kasutada elektrikeevismuhvi või põkkkeevisühendust. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et projekti kohaselt oli PEM liitmike kasutamine välistatud (t II kd lk 163).
23.Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et kasutas PEM liitmikke. Kostja viitas Eesti Soojuspumba Liidu sisestele ühtsetele soojuspumpade paigaldusnormidele (t II kd lk 116-117), mille kohaselt keermesliitmikke on lubatud kasutada, kuid nende kasutamisel tuleb liitmiku asukoht tööjoonisel märgistada. Kuna projektiga oli täpselt määratletud, milliseid liitmikke võib kasutada ning kostjal oli projekt olemas, siis on kostja rikkunud projekti punktis 2.8 nimetatud liitmike kasutamise kohustust. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tööjoonist, mis tõendaks, et tema tehtud töö vastas minimaalseltki tema enda poolt kohtule esitatud soojuspumpade paigaldusnormidele. Kostja, kasutades mittelubatud liitmikke ning jättes tõendamata ka asjaolu, et ta on keermesliitmike asukohad märkinud tööjoonistele, ei ole järginud poolte vahel kokkulepitud lepingutingimusi vastavalt maakütte torustiku eskiisprojektile. Soojuspumpade paigaldusnormide kohaselt soovitatakse pinnases kasutada keevisliiteid. Seega hageja koostatud projekti nõue, elektrikeevismuhvi või põkkkeevisühenduste kasutamiseks, vastas soojuspumpade paigaldusnormide soovitustele.
24.Hageja väidetel ebasobivate liitmike kasutamisel maakontuur lekkis (hagi punkt 2.3.3). Lekkeid on kirjeldanud ka RC (t I kd lk 37-38). Seda, et on lekked ning selle tulemusena on maakontuuris õhk vahel, kinnitab ka kostja (t I kd lk 41). Hageja on kohtule esitanud avariitööde akti 17.04.2015, millest nähtub, et OÜ Ventimo poolt teostatud kaevetöödel 16.04.2015 leiti lekke koht üles. Kasutatud oli mittesobivaid PEM liitmikke. Kõik kaevekohas leitud liitmikud vahetati välja keevisliitmike vastu (t I kd lk 61). Avariitööde akt 20.05.2015 tõendab, et kaevetöödel 13.05.2015, mis tehti OÜ Ventimo poolt, leiti lekkekoht üles. Kasutatud oli mittesobivaid PEM liitmikke. Kõik kaevekohas leitud liitmikud vahetati välja keevisliitmike vastu (t I kd lk 64). Eelpool kirjeldatud tõenditega on hageja tõendanud, et maakontuur lekkis ning lekke põhjuseks olid ebasobivad liitmikud. Seega kostja poolt paigaldatud PEM liitmikud, mis ei olnud kooskõlas projektiga, põhjustasid lekked maakontuuris.
25.Kohus nõustus hagejaga, et hageja poolt hagi punktis 2.3.3 märgitud vead, mis esinesid kostja ehitatud küttesüsteemis, on enamuses käsitletavad varjatud
puudustena, mida ei ole võimalik tuvastada objekti tavapärase ülevaatuse käigus. Hageja on tõendanud, et kostja ei olnud paigaldanud kollektorkaevu, torustiku ühendused olid lihtsalt pinnase sees (t I kd lk 89). Nimetatud puudus ilmnes Ventimo OÜ teostatud parandustööde käigus. Kostja ei ole tõendanud, et puudusi, mida hageja on märkinud hagi punktis 2.3.3, tema ehitatud küttesüsteemis ei olnud. Kostja on vastu vaielnud motiivil, et need puudused ei olnud temast, vaid eelkõige välisteguritest tingitud. Kostja viitas, et katlamajas on 33 kraadi sooja, millele lisandub niiskus (t I kd lk 146). Samas on kostja kinnitanud kohtuistungil, et tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid kõrgest temparatuurist ja liigniiskusest, ta kohtule esitanud ei ole (t II kd lk 157-158). Samuti on kostja kohtule kinnitanud, et ei ole esitanud tõendeid, et tehase poolt on kehtestatud ventilatsiooninõuded, mida tuleb järgida kostja paigaldatud soojuspumba puhul (t II kd lk 160). Kohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõikele 2. Kostja ei ole tõendanud, et välistegurite toime tulemusena tekkisid puudused tema ehitatud küttesüsteemis. Hageja väidetel töötab eramus kuni praeguse ajani sama soojuspump, mis kostjalt osteti. Seega olid puudused eelkõige kostja ehitatud maakütte süsteemis, mitte aga asjaolus, et soojuspump töötab väidetavalt ruumis, milles on liiga kõrge temparatuur. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud sellele, et temalt ostetud soojuspump töötab praeguseni ajani eramus.
26.Kostja väited, et küttesüsteemi puudused on tingitud kasutatava vee kvaliteedist, ei ole tõendatud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et Väike-Viigi 12 kasutatav vesi oma omaduste poolest tingiks küttesüsteemi puudused. Kostja esitatud foto kastekannust (t I kd lk 151) tõendab kostja väitel asjaolu, et küttesüsteemi täideti roosteseguse veega (t II kd lk 252). Kohus selle väitega ei nõustunud. Ainuüksi foto kastekannust, millelt ei selgu kus ja kuna foto on tehtud, ei tõenda asjaolu, et küttesüsteemi täideti roosteseguse veega.
27.Hageja poolt kohtule esitatud elektronkirjavahetusest nähtub, et hageja teavitas kostjat puudustest maaküttesüsteemis ja samuti töödest, mis tuleb teha, et puudused likvideerida. Samuti nähtub kirjavahetusest, et hageja pakkus kostjale korduvalt võimalusi parandustööd ise ära teha (t I kd lk 47-49, 52, 53-54, 55-56, 57). Kirjavahetus hõlmab ajaperioodi 14.12.2014–20.03.2015. Nimetatud kirjavahetusega luges kohus tõendatuks, et hageja on andnud kostjale täiendava mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks VÕS § 114 lõike 1 mõttes. Kostja parandustöid ei teinud, täitmaks nõuetekohaselt poolte vahel sõlmitud lepingut. Seega oli hagejal peale mõistliku tähtaja möödumist õigus pöörduda kolmanda isiku poole parandustööde teostamiseks ning nõuda kostjalt hagejale tekitatud kahju hüvitamist.
28.Hageja on esitanud Väike-Viigi 12 soojuspumba maaküttetorustiku rekonstrueerimise hanke dokumendid (t I kd lk 58, 60). Märgitud on vajalikud tööd soojuspumba väliskontuuri rekonstrueerimiseks. Hageja pöördus Ventimo OÜ poole märtsis 2015 (hagi punkt 2.3.1) vajalike tööde teostamiseks.
29.Kostja väidetel ei ole hageja käitunud hea tava kohaselt, jättes ta kutsumata parandustööde ja defekteerimise juurde. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustunud. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et kostja on vastanud hagejale vaid ühel korral, so 19.03.2015. Ka siis ei pakkunud kostja välja ühtegi konkreetset tähtaega, kuna ta saaks parandustöid tegema hakata. RC esimesed pöördumised hageja poole olid juba oktoobris 2014, millest ka kostjat teavitati. 24.10.2014 RC kirjast nähtub, et
kostja oli tema poolt ehitatud süsteemi puudustest juba varasemalt teadlik, lubades korduvalt parandustöödega tegeleda (t I kd lk 36). Seetõttu leidis kohus, et kui märtsis 2015 ei olnud kostja veel ilmutanud huvi kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks, ei lasunud hagejal enam kohustust kostja teavitamiseks oma järgnevatest sammudest, sest mõistlik täiendav tähtaeg, mille hageja oli kostjale andnud, oli möödunud.
30.Ventimo OÜ on hagejale esitanud arved nr 1504004, 150410 ja 1505010 kokku summas 8533.84 eurot Väike-Viigi 12 parandustööde eest (t I kd lk 67-69). Tööde üleandmise akt nr 20051 (t I kd lk 73) tõendab, milliseid kollektori paigaldustöid Ventimo OÜ teostas. Hageja on tõendanud konto väljavõttega, et arved summas 8533.84 eurot on tasutud (t I kd lk 74). Hageja on tõendanud, et talle on tekkinud kahju 8533.84 eurot. Kohus nõustus hagejaga, et talle kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja poolt kohustuse rikkumisega. Kohus viitas VÕS § 115 lõikele 1. Hageja on tõendanud kostja poolt kohustuse rikkumist. Asjaolusid, et kostja rikkumise eest ei vastuta, kohus ei tuvastanud. Seega tuleb hagi põhinõude osas rahuldada ning kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 8533.84 eurot.
31.Hageja palus välja mõista viivise põhivõla tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lõigetes 1 ja 2 ning § 94 lõikes 1 sätestatud määras alates 04.07.2015 kuni võla tasumiseni. Kohus leidis, et hageja kõrvalnõue tuleb rahuldada VÕS § 101 lõike 1 punkti 6 ning § 113 lõigetele 1 ja 2 alusel. Hageja on pöördunud kostja poole 21.04.2015 ning teinud ettepaneku kostja poolt kahju hüvitamiseks kohtuväliselt (t I kd lk 81-82). Kostja hageja ettepanekule vastanud ei ole. 03.07.2015 esitas hageja hagi kohtule. Seega on VÕS § 113 lõike 2 alusel põhjendatud viivise väljamõistmine alates 04.07.2015. Intressimäär on 8,05% aastas alates 04.07.2015 kuni 13.04.2016. Kostja on viivituses olnud 285 päeva. Viivis on 535.88 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista perioodi 04.07.2015–13.04.2016 eest. Alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lõikes 1 ja § 94 lõikes 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
32.13.05.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Koos kaebusega esitas kostja ka taotluse uue tõendi (ehituse töövõtulepingute üldtingimused 2013) vastuvõtmiseks.
33.Kuna tellija oli küttesüsteemi kasutanud üle aasta pretensioone esitama, võib asuda seisukohale, et see sobis talle ning puudusid asjaolud, sh kostja teadmine, et see ei võiks sobida. Arvestada tuleb ka VÕS § 77 lõiget 1. Tellijale läks VÕS § 642 lõikest 1 tulenev riisiko üle sisuliselt peale tööde valmimist septembris 2013. 24.10.2014, st aasta hiljem, laekus hagejale info, mille kohaselt RC ei ole rahul küttesüsteemi toimimisega. Kostjat informeeriti sellest novembris 2014. Seega ei olnud väidetav tööde lepingule mittevastavus olemas tööde hagejale üleandmise hetkel. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et väidetavad puudused olid juba küttesüsteemi valmimise ajal, mitte ei tekkinud hilisema ekspluatatsiooni käigus.
34.Ehituse töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013) on ehituse valdkonnas üldtuntud ja soovituslikud. Kostja viitab TsMS § 231 lõikele 1. Mh sätestab ETÜ 2013 sissejuhatus (5. lõik) – üldtingimuste rakendamist peetakse heaks tavaks ka siis, kui
selles ei ole poolte vahel eraldi kokku lepitud. Kostja viitab ka VÕS § 25 lõikele 2. Kuna poolte vahel puudus kirjalik leping ning vaidlus seisneb mh lepingutingimuste tõlgendamises, on kostja arvates asjakohane juhinduda just antud tegevusvaldkonnas kehtivatest tavadest, milleks on mh ETÜ 2013. Kostja ei ole hagejaga kokku leppinud ETÜ 2013 kohaldamises, aga samas ei ole kokku lepitud ka selle mittekohaldamises, mis välistaks tavade kohaldamise kutsetegevuses. Kostja palub ETÜ 2013 võtta käesoleva asja materjalide juurde ja kohaldada selle punkte 1.10 (hea ehitustava), 5.1.4 (töövõtja vastutuse piirangud), 9.1.2 (järelevalve korraldamine tellija poolt) ja 9.3 (kaetud tööde vastuvõtmine).
35.Hageja ei tõendanud ja kohus ei tuvastanud, millised hagi punktis 2.3.3 märgitud vead olid varjatud puudused ning millised puudused oleksid pidanud olema nähtavad hagejale koheselt. Selle tuvastamine on käesoleva vaidluse seisukohalt väga oluline. Kostja ei teadnud lepingutingimustele mittevastavusest ega pidanudki seda teadma. Kohus ei ole tuvastanud ja hageja ei ole tõendanud, et kostja teadis mittevastavusest. Kostja juhindus oma töödes senisest praktilisest kogemusest ja hageja juhistest ning nimetatud asjaolud ei ole kohtus vaidlustatud. Tööde lõpetamisel kostjale pretensioone ei esitatud. Samuti ei ole kohus tuvastanud ega ka hageja tõendanud, kas ja kuidas nimetatud väidetavate puuduste esinemine mõjutas küttesüsteemi kui terviku tööd. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi kaetud tööde akti, millega oleks tõendatud, et küttesüsteemis olid väidetavalt varjatud puudused.
36.Ekslik on kohtu seisukoht, et mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et küttesüsteem pidi tagama elamu tõrgeteta kütmise ning sooja vee. 28.10.2015 eelistungi protokolli kohaselt on tegemist hageja seletusega istungil. Kohus ei ole nõuetekohaselt välja selgitanud lepingutingimustele mittevastavust, st milline tulemus tuli saavutada. Alles kokkulepitud tulemuse kindlaksmääramine annaks võimaluse hinnata lepingutingimustele mittevastavust. Viidatud istungiprotokollist nähtuvalt on nii kohus kui hageja laiendanud kostja suulise töövõtulepinguga kokkulepitud kohustusi. Kostja pidi paigaldama ja renoveerima küttesüsteemi ning sellega tema kohustused piirdusidki, st tööde lõppedes pidi valmima toimiv küttesüsteem. Kostja ei väljastanud garantiid ning enne kohtusse pöördumist ei olnud see pooltevahelises suhtluses ka teemaks. Samuti puudus kostjal igasugune kohustus küttesüsteemi järelhoolduseks, küll aga püüdis kostja aidata (tasu eest) probleemide ilmnemisel.
37.Kohtu väide, et kostja oma kirjaliku vastuse punktis 2.2.3 võtab omaks, et pooled leppisid kokku tööde teostamises, mille projekteerijaks oli hageja, on väljarebitud üldisest tekstist ning jätab seetõttu eksitava mulje. Kostja seisukoht vastuses hagile oli selline: „Arvestades, et pooled leppisid kokku tööde teostamises, mille projekteerijaks oli hageja, oleks hageja pidanud enne tööde alustamist esitama kostjale ka projekti. Sellisel juhul oleks projekti näol tegemist lepingutingimustega, millele töö peab vastama. Praegusel juhul on küll hageja hagis väitnud, et projekt sai valmis maikuus, kuid kostjale seda sel ajal ei esitatud“. Seega on kohus valesti järeldanud, nagu oleks kostja teostatud tööd pidanud vastama projektile. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas kohus jõudis järeldusele, et kuna pooled said objektil kokku 17.05.2013 ning hageja esitas kostjale tellimuse 27.05.2013 ja kostja tegi hinnapakkumise 28.05.2013, luges kohus tõendatuks, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu tingimuste kohaselt pidi kostja tehtav töö vastama ka Väike-Viigi 12 eramu maakütte torustiku eskiisprojektile, mis oli sisuliselt valmis 2013 mais. Ka hageja ise märgib hagi punktis 1.5, et projekt kannab kuupäeva 04.06.2013, aga „sisuliselt valmis mais“.
Kostja ei ole tutvunud ega andnud allkirja projektiga tutvumise kohta. Isegi kui asuda seisukohale, et kostjal oli võimalus tutvuda projektiga peale hinnapakkumise tegemist, ei oleks teostatud tööd ja hinnapakkumine olnud kostja jaoks siduv, sest hinnapakkumise tegemise hetkel talle hageja projekti ei esitanud ning sellest tulenevalt oleks hinnapakkumise maksumus olnud erinev. Kui kostjale oleks esitatud hinnapakkumise tegemise hetkeks hageja koostatud projekt, oleks kostja teinud hinnapakkumise sellest lähtuvalt ning kasutanud ka selles projektis ettenähtud materjale ja tehnilisi lahendusi. Hageja lisatud tõendi kohaselt saatis ta projekti kostjale 17.07.2015, kahjuks kostja seda kätte ei saanud. Sisuliselt seisnes hinnapakkumise koostamise eeltöö selles, et kostja käis kohapeal objektiga tutvumas ja hageja edastas oma ootused küttesüsteemi osas.
38.Kohus ei ole põhjendanud, miks ta loeb omapoolse hinnangu projekti kättesaamise kohta piisavaks tõendiks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on projekti kätte saanud. Hageja on tõendanud, et mingil ajahetkel oli projekt olemas ning see on saadetud kostja e-posti aadressile. Hageja ei ole aga tõendanud, et kostja oleks nimetatud ekirja kätte saanud või kinnitanud sellega tutvumist, st projektil puudub allkiri tutvumise kohta. Kostja viitab TsMS § 230 lõikele 1. Kuna kostja seisukoht on, et ta ei ole projekti kätte saanud, on tal sisuliselt võimatu seda tõendada (negatiivne asjaolu), küll aga on vastav võimalus hagejal. E-postiga edastatud tahteavalduse kättesaamise tõendamine eeldab sellekohast kinnitust adressaadi poolt. Kui vastavat kinnitust ei ole nõutud, peab saatja (hageja) tõendama, et vastav dokument jõudis saajani. Hageja seda teinud ei ole. Kostja ei ole ka mingil viisil vältinud ekirjavahetust (sh kirjade kättesaamist), mida tõendavad tõendite hulka lisatud e-kirjad. Ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-123-07 (punkt 14) kinnitab kostja seisukohta. Asjakohane ei ole kohtu seisukoht, et kostja seisukohad ei ole eluliselt usutavad, kuna ei ole ühtegi mõistlikku selgitust, et hageja, olles koostanud projekti, mille alusel tuli teha küttesüsteemi rekonstrueerimistööd, oleks hoidnud seda kostja kui tööde teostaja ees saladuses. Seda enam olukorras, kus hageja ise on oma tegevusetusega jätnud järgimata ehituses rakendatavad nõuded, nagu nt allkiri projektiga tutvumise kohta, kaetud tööde aktid, tööde üleandmise/vastuvõtmise aktid jne. Vastavalt TsMS-le peavad pooled tõendama asjaolusid tõenditega/tunnistajate ütlustega, mitte aga oletuslike eeldustega. Samas on hageja kahtlemata oma valdkonnas pädev. Ehitusprojekt on kogu ehitus/renoveerimistööde aluseks ning on vähetõenäoline, et hageja ei võta sellele tööde teostaja allkirja või vähemalt e-posti teel kinnitust projekti kättesaamise kohta.
39.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et projekti kohaselt oli PEM liitmike kasutamine välistatud ning et ta ise kasutas tööde teostamisel PEM liitmikke. Küll aga ei ole kohus tuvastanud asjaolu, et PEM liitmike kasutamine oli põhjuslikus seoses tekkinud lekkega. Hageja esitatud kaks avariitööde akti (17.04.2015 ja 20.05.2015) on iseenesest dokumendid, mis peavad olema allkirjastatud. Neil dokumentidel allkirjad puuduvad ning kohus ei ole pööranud nimetatud asjaolule tähelepanu vaatamata kostja vastavale märkusele. Lisaks eeltoodule puudub nimetatud tööde teostamise tulemuse kinnitus ehk survestusakt. Seega on kohus ekslikult lugenud tõendatuks lekete olemasolu kahe allkirjastamata avariitööde akti ning tööde eest tasumisega.
40.Otsuse punktis 20 leidis kohus, et kostja on hagejale vastanud vaid ühe korra. Kostja märgib, et tal oli küll teoreetiline võimalus parandustöödel osaleda, aga pooled ei saavutanud kokkulepet hinna osas. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostjat ei
informeeritud defekteerimise toimumisest, st kostjal puudus võimalus osaleda nimetatud protsessis ning mh anda hinnang Ventimo OÜ teostatud tööde vajalikkusele ja põhjendatusele. Ventimo OÜ on ettevõtlusega tegelev äriühing, kelle eesmärgiks on kasumi teenimine oma tegevusvaldkonnas, st antud juhul võimalikult suure töömahu tekitamine endale. Nagu nt, kuid mitte ainult: uue küttetorustiku paigaldamine ja (keeratavate) PEM liitmike asendamine keevisliitmikega. Optimaalne oleks olnud kasutada kostja paigaldatud küttetorustikku ja keerata tugevamalt kinni väidetavalt lekkinud PEM keeratavad liitmikud. Lisaks oleks kostja saanud anda informatsiooni tööde teostamise tehniliste üksikasjade kohta. Kostja viitab VÕS § 127 lõikele 1, märkides, et kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Kahju hüvitamisel on lähtekohaks lepinguga kokkulepitud tulemus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on suhelnud hagejaga pidevalt küttesüsteemi teemadel ning osaliselt venis asi ka seetõttu, et kostja viibis välismaal (seda asjaolu ei ole keegi ka vaidlustanud). Kostja arvates tuleks eristada kahte asja: küttesüsteemi parandustöödele kutsumist ja Ventimo OÜ poolt teostatud parandustööde juures viibimise võimaldamist (defekteerimisel osalemine), st kostjal puudus võimalus olla defekteerimise juures kolmanda osapoolena, mistõttu ei saanud ta hinnata teostatud tööde vajalikkust ja põhjendatust. Kohus ei ole oma hinnangut andnud, kas ja kuidas võis kostja defekteerimisel osalemise võimaluse puudumine mõjutada hageja esitatud kahjunõude suurust. Kostjal oli selle vastu huvi olemas (kostja vastuse lisa nr 4 ekirjad 10. ja 09.09.2015), milles kostja soovis infot Ventimo OÜ teostatud tööde ja väljavahetatud detailide kohta. Kostja viitab VÕS § 25 lõikele 1 ja märgib, et praktikas väljakujunenud tava kohaselt kutsutakse võimalike defektide väljaselgitamisele kõik osapooled, et vältida seeläbi hilisemaid vaidlusi akteerimisel. Sellist teadet, milles kostjat defekteerimisele kutsutaks, ei ole kostjale esitatud. Hageja on hagi punktis 2.2.7 märkinud: „Küttesüsteemis esinenud puudused olid varjatud puudused. Olulisem puudus, mille kõrvaldamine osutus kõige kallimaks, oli küttesüsteemis maakontuuri ebapiisav maht ja maakontuuris sobimatute PEM liitmike kasutamine.“. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et ka Ventimo OÜ teostatud tööd ei vastanud hanke projektile ning nimetatud asjaolu selgus alles kohtuistungil. Hageja loeb hagi punktis 2.2.7 oluliseks puuduseks just maakontuuri ebapiisavat mahtu ja PEM liitmike kasutamist. See kõik näitab hageja suhtumist küttesüsteemi renoveerimise töödesse ning ehitus/renoveerimistööde dokumentatsiooni. Hagejal ei olnud ülevaadet teostatud töödest ning vastav projekt koostati üksnes kaevelubade saamiseks ning tööde tellijale esitamiseks.
41.Kohus on jätnud täiesti tähelepanuta hageja enda rolli kahju tekkimisel: küttesüsteemi paigaldamisel puudus igasugune dokumentatsioon: tööde üleandmise-vastuvõtuaktid, varjatud tööde teostamise aktid (eesmärgil tuvastada varjatud puudused kütteringis), survestamisaktid, garantiileping ja garantiitingimused jne. Seega on hageja ise oma tegevusetusega tekitanud situatsiooni, kus kostjal puudus igasugune ülevaade teostatud töödest ning selle vastavusest lepingutingimustele. Sellest tulenevalt ei ole ka põhjendatud kogu kahju ja viivise väljamõistmine kostjalt. Vastustaja seisukoht
42.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele ja uue tõendi vastuvõtmise taotlusele vastu ja palub jätta need rahuldamata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
43.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alused puuduvad, kuid muuta tuleb osaliselt otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Otsuse põhjendusi tuleb muuta osas, milles maakohus leidis, et ehituse töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ) ei saanud pooltevahelise suulise töövõtulepingu osaks. Muus osas ei tuvastanud kolleegium maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alused puuduvad. Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Kuna maakohus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4).
44.Maakohus leidis, et ETÜ ei olnud poolte vahel suuliselt sõlmitud töövõtulepingu tingimusteks põhjusel, et kokku lepiti tööde tegemises, mille projekteerijaks oli hageja ja et kostja ei tõendanud, et pooled olid lepingu sõlmimisel leppinud kokku ETÜ 2013 kasutamises (maakohtu otsuse punkt 15). Kolleegium maakohtuga ei nõustu ja muudab vaidlustatud lahendi põhjendusi järgnevalt. Asjakohane on apellandi viide VÕS § 25 lõikele 2. Nimetatud sättest tulenevalt on majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul pooled kohustatud järgima sama liiki tegevusvõi kutsealal tavaliselt järgitavaid tavasid juhul, kui nad ei ole välistanud teatud tavade kohaldamise või leppinud kokku mingi muu tava järgimises. Maakohtus ei toonud pooled ette, et nad oleksid lepingu sõlmimisel leppinud kokku ETÜ 2013 mittekohaldamises või oleksid leppinud kokku muu tava järgimises. Poolte näol on tegemist ehitusalal (hageja projekteerimine, projekteerimis- ja ehitustööde ekspertiisid ning piiratud ulatuses ehitustööde juhtimine (t I kd lk 1 punkt 1.1), kostja muud liigitamata eriehitustööd (t I kd lk 94)) tegutsevate äriühingutega. ETÜ 2013 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ja toetusel ning tellijate ja ehitusettevõtjate esindajatega kooskõlastatult koostatud ehituse töövõtulepingute soovituslikud üldtingimused, mida käsitatakse ehituse töövõtulepingute sõlmimisel ehituse valdkonna ja ehituslepingute sõlmimise hea tavana (t II kd lk 61). Seega osas, milles ETÜ 2013 ei ole vastuolus seadusega ja on vastavalt asjaoludele mõistlik, on põhjendatud pooltevahelise lepingu tingimuste tõlgendamisel ja täitmise nõuetekohasuse hindamisel kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 2 lõike 2 kohase tavana ETÜ 2013.
45.Sõltumata eeltoodust ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse ülejäänud osas muutmiseks. Muutmata osas nõustub kolleegium maakohtuga ega pea vajalikuks vaidlustatud lahendi põhjendusi korrata (TsMS § 654 lõige 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Hageja kui tellija pöördus kohtu poole nõudega mõista kostjalt kui töövõtjalt välja pooltevahelise suulise töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju. Maakohus lähtus vaidluse lahendamisel VÕS-i 36. peatüki (töövõtuleping) sätetest. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Eeltoodust tulenevalt ei käsitle ringkonnakohus käesolevas lahendis töövõtugarantii temaatikat, kuigi maakohtus käsitletud elulised asjaolud annavad aluse kahelda garantiisuhte puudumises poolte vahel, arvestades kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS) § 4 regulatsiooni (seaduse alusel tekkinud ehitise garantii).
46.VÕS § 115 lõike 1 alusel kahju hüvitamise nõude esitamisel tuli hagejal tõendada kostja poolt lepingulise kohustuse rikkumine, rikkumisest tekkinud kahju olemasolu hagejal ning põhjuslik seos tekkinud kahju ja lepingu rikkumise vahel. Kostjal tuli vastutusest vabanemiseks tõendada rikkumise vabandatavust või muul seadusest tuleneval alusel vastutuse välistatust või piiratust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, mille kohaselt on hageja nõue piisava veenvusega tõendatud ja kostja vastutusest vabanemise aluseid tõendada ei suutnud. Kolleegium nõustub maakohtu poolt teostatud tõendite kogumi hindamisega ega näe alust tõendite ümberhindamiseks. Maakohus lähtus tõendite hindamisel TsMS § 232 lõikest 1 nähtuvatest juhistest, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Käesolevas asjas poolte vahel mistahes kokkulepped tõendamise kohta puuduvad.
47.Apellandi poolt viidatud VÕS § 77 lõike 1 esimese lause kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Sama sätte teise lause kohaselt kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 641 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei vasta töö mh töövõtulepingu tingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
48.Apellandi väide selle kohta, nagu oleks maakohus ebaõigesti tuvastanud, et pooled kinnitasid kohtuistungil, et küttesüsteem pidi tagama elamu tõrgeteta kütmise ja sooja vee, ei ole kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Sellised poolte kinnitused nähtuvad 28.10.2015 eelistungi protokollist (t II kd lk 44). Kohtuistungi protokolli parandamist ei ole kostja taotlenud. Seega TsMS §-dest 50 ja 55 tulenevalt tõendab protokoll kohtuistungil toimunut. Apellandi väide on ka seetõttu arusaamatu, et nii maakohtus kui kaebuses ta kinnitab, et pidi paigaldama ja renoveerima küttesüsteemi ja et tööde lõppedes pidi valmima toimiv küttesüsteem. Tavaliselt elamu küttesüsteemi eesmärgiks ongi elamu kütmine ja sooja veega varustamine. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et töövõtja teadis töö otstarbest enne hinnapakkumise esitamist ja töö tegemist, mistõttu isegi kui poolte vahel ei oleks olnud kokku lepitud töö tegemise kvaliteedis ja muudes omadustes, pidi töövõtja tegema töö selliselt, et see sobib konkreetseks otstarbeks, st elamu kütmiseks ja sooja veega varustamiseks.
49.VÕS § 642 lõike 3 kohaselt vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumistest tulenevalt. Hageja ei pidanud tõendama, et tõendamist leidnud puudused kostja töös ei tekkinud hilisema ekspluatatsiooni käigus, nagu ekslikult on kaebuses märgitud. Nimetatud asjaolud kuulusid kostja tõendamiskoormusesse, et hageja väiteid ümber lükata. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
50.Kolleegium nõustub maakohtuga, et esitatud tõendite kogumi alusel on piisava veenvusega tõendatud hageja väited selle kohta, et töövõtjale pidid olema teada projektijärgsed nõuded tööle; et kostja ei järginud ehitamisel projekti; et 2013.a ehitatud küttesüsteem ei hakanud 2014.a sügisel nõuetekohaselt tööle; et hageja andis kostjale võimaluse ise süsteemis vead üles leida ja parandada, kuid kostja ei olnud nõus omal kulul parandusi tegema; et süsteemi vead olid sellised, mida tavapärase ülevaatamise käigus ei oleks hagejal olnud võimalik avastada (küttesüsteemi maakontuur paigaldati maa sisse ja vee alla, maa sisse tuleb paigaldada ka maakollektor, torudes jooksva külmaine kontsentratsiooni on vaatlusel raske tuvastada jne). Kostja hageja väiteid ja tõendeid ümber lükata ei suutnud. Mh ei esitanud kostja tõendeid selle kohta, et süsteemis avastatud puudused olid tingitud mitte projektile mittevastavast ehitamisest, vaid kostjast sõltumatutest välisteguritest ja süsteemi ekspluatatsioonist. Kostja juhatuse liikme seletus TsMS § 229 lõike 2 kohaselt hagimenetluses kohaseks tõendiks ei ole. Maakohus selgitas kostjale õigust esitada täiendavaid tõendeid (nt t II kd lk 157 19.11.2015 kohtuistungil).
51.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust ka tuvastatud mõistlike paranduskulude suuruse osas. VÕS § 132 lõike 3 kohaselt hõlmab asja kahjustumisel kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid. Kostja viited hageja 17.04.2015 ja 20.05.2015 avariitööde aktide vorminõuetele on eksitavad, kuna 19.11.2015 kohtuistungil võttis maakohus hageja taotlusel vastu mõlema akti digitaalallkirjade kinnituslehed (t II kd lk 168; I kd lk 61a, 64a). Kostja juhatuse liige osales isiklikult nimetatud istungil, seega pidi talle olema kinnituslehtede tsiviilasja juurde võtmine teada. Tõendamata ja eluliselt ebausutavad on ka kostja väited süsteemi parandanud Ventimo OÜ huvist teha mittevajalikke parandustöid, et seeläbi suurendada töömahtu ja saadavat tasu. Kaebuses on kostja möönnud, et tal oli (teoreetiline) võimalus parandustöödel osaleda. Loobudes sellest, võttis kostja endale riski, et hilisema kohtuvaidluse korral võib tal olla keeruline oma vastuväiteid tõendada. Asjaolu, kas Ventimo OÜ teostatud parandustööd vastasid või mitte hageja tellimusele, väljub käesoleva hagi piiridest. Hageja väidet, et nende tööde tulemusena hakkas küttesüsteem nõuetekohaselt tööle, kostja ümber ei lükanud.
52.Lisaks eeltoodule on apellant seisukohal, et maakohus jättis tähelepanuta hageja enda rolli kahju tekkimisel: küttesüsteemi paigaldamisel puudus igasugune dokumentatsioon (tööde üleandmise-vastuvõtuaktid, varjatud tööde teostamise aktid, survestamisaktid, garantiileping ja garantiitingimused jne) ja et hageja ise oma tegevusetusega tekitas situatsiooni, kus kostjal puudus ülevaade teostatud tööde vastavusest lepingutingimustele. Viidatud asjaolud võivad anda kohtule aluse kohaldada VÕS § 139 lõiget 1, mille kohaselt kui kahju tekkis osaliselt mh kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Viidatud sätte kohaldamise eelduseks on, et kahju tekkimine oleks osaliselt põhjuslikus seoses kahjustatud isikust tulenevate asjaoludega. Seejuures ei pea kahjustatud isik olema rikkunud seadusest või lepingust tulenevat kohustust.
53.Maakohtus tõi kostja esile asjaolud, mis tema arvates võisid anda aluse hageja osa arvestamiseks kahju tekkimisel (t I kd lk 141 punktis 2.10.5). Seega pidi maakohus juba eelmenetluses selgitama välja poolte seisukohad selle kohta, kas ja kui palju oleks poolte hinnangul põhjendatud kahjuhüvitist VÕS § 139 alusel vähendada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-6-15). Maakohus kahjuhüvitise võimaliku vähendamise
probleemiga ei tegelenud, kuid ringkonnakohus saab selle menetlusliku puuduse ise kõrvaldada. Vastuseks ringkonnakohtu 09.11.2016 määrusele tõi apellant seoses kahjuhüvitise võimaliku vähendamisega esile, et vähendamine peaks toimuma 1070 euroni (hageja hinnapakkumises esiletoodud tööd seoses WILO 40-120F pumba paigaldusega ja 2 vooliku väljavahetusega). Vastustaja seisukohta ei avaldanud. Muud apellandi 18.11.2016 menetlusdokumendis esiletoodud asjaolud jätab kolleegium tähelepanuta, kuna need kordavad apellatsioonkaebuse väiteid. Kaebuse täiendamist peale apellatsioonitähtaja möödumist seadus ei võimalda (TsMS § 634 lõige 1).
54.Ringkonnakohus kahjuhüvitise vähendamiseks alust ei näe. Kuigi juhatuse liikme kui riiklikult tunnustatud ehitusala eksperdi erialaseid kõrgeid teadmisi arvesse võttes oleks võinud eeldada tellijapoolset täpsemat dokumenteerimist nt tööde (eriti varjatud tööde) vastuvõtmisel, ei andnud see töövõtjale alust puudustega töö tegemiseks ega anna alust tuvastada põhjuslikku seost puudustega töö ja tellija puuduliku dokumenteerimise vahel. Projekti mittesaamisega seotud apellandi väited maakohtus tuvastamist ei leidnud ja isegi, kui oleksid leidnud, oleks projektita ehitamisest tulenenud riskid jäänud siiski töövõtja kanda (VÕS § 641 lõige 3).
55.Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Kuna maakohus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Apellatsioonimenetluse kulud määrab kindlaks asja sisuliselt lahendanud maakohus TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.