OÜ GECC Konsultatsioonid hagi TERRA soojuspumbad OÜ vastu kahju hüvitise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
9 220,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ GECC Konsultatsioonid, registrikood 11242048, asukoht Tuki 1-2, 13516 Tallinn Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Kasevits, CVL Advokaadibüroo Kostja TERRA soojuspumbad OÜ, registrikood 11424944, asukoht Västriku 5, 50403 Tartu Kostja lepinguline esindaja Imre Rooma
Kohtuistungi aeg
16. märts 2016
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt TERRA soojuspumbad OÜ-lt (registrikood 11424944) hageja OÜ GECC Konsultatsioonid (registrikood 11242048) kasuks põhivõlgnevus summas 8 533,84 eurot.
3.Välja mõista kostjalt TERRA soojuspumbad OÜ-lt hageja OÜ GECC Konsultatsioonid kasuks viivised perioodi 04.07.2015 kuni 13.04.2016.a. (k.a.) summas 535,88 eurot.
4.Välja mõista kostjalt TERRA soojuspumbad OÜ-lt hageja OÜ GECC Konsultatsioonid kasuks viivised alates 14.04.2016 VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud viivise määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
5.Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue 1.Hageja, OÜ GECC Konsultatsioonid sõlmis 2013 aastal lepingu R. C.’iga *, * eramu küttesüsteemi rekonstrueerimiseks. Senise pinnasekollektoril põhineva maaküttesüsteemi asemel tuli rajada uus avatud veekogu kollektoril põhinev maaküttesüsteem. Hageja pidi koostama uue maakütte torustiku eskiisprojekti ja korraldama peatöövõtjana ehitustööde teostamise alltöövõtja kaudu. Hageja koostas projekti. Alltöövõtja leidmiseks edastas hageja projekti kostjale TERRA soojuspumbad OÜ-le. Kostja esitas hinnapakkumise, millest nähtuvalt oli kostja nõus tegema projektis ettenähtud tööd, samuti müüma ja paigaldama küttesüsteemi osad. Pooled sõlmisid suulise lepingu, mille kohaselt kostja alltöövõtjana pidi teostama * eramu küttesüsteemi rekonstrueerimistööd vastavalt hinnapakkumisele nr 500006 ning selle aluseks olnud projektile. Enne tööde alustamist soovis kostja ettemaksu, mille hageja ka tegi. 02.07.2013 teatas kostja hagejale, et alustab töödega 15.07.2013 ning loodab töödega 2013 aasta juuli kuu lõpuks valmis saada. Kostja teostas töid juulis ja augustis 2013. Hageja tasus kostja poolt esitatud arved vastavalt kostja hinnapakkumisele.
2.Oktoobris 2014 teavitas * omanik R. C. hagejat, et küttesüsteemis esinevad puudused ning vaatamata lubadustele ei ole kostja puudusi kõrvaldanud. R. C. kirjeldas elektronkirjades küttesüsteemis esinevaid puudusi. Novembris 2014 kinnitas kostja hagejale, et küttesüsteemis on tõesti puudused, detsembris 2014 lubas kostja küttesüsteemi koha peal üle vaadata. Jaanuaris 2015 teatas kinnistu omanik, et küttesüsteem endiselt ei tööta. Märtsis 2015 esitas hageja kostjale nõude, et kostja kõrvaldaks kõik küttesüsteemis olevad puudused. Märtsis 2015, peale olukorraga koha peal tutvumist kinnitas kostja, et küttesüsteemis on puudused, kuid vaatamata sellele kostja puudusi ei kõrvaldanud.
3.Kuna kostja töös esinevaid puudusi ei kõrvaldanud, pöördus hageja kolmanda isiku poole, et küttesüsteem töökorda seada. Aprill kuni mai 2015 teostas soojuspumpadega tegelev ettevõtte V. OÜ * * küttesüsteemi parandustööd ja küttesüsteem sai töökorda. V. OÜ esitas hagejale arved teostatud tööde eest, mis on hageja poolt tasutud. Aprillis 2015 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles loetles küttesüsteemis olevad puudused. Kostja kirjale ei vastanud.
4.Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Lepingu kohaselt kostja kohustus tegema * * asuva eramu küttesüsteemi rekonstrueerimistööd ja hageja kohustus selle eest tasuma 29 124 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust ehitada töökorras küttesüsteem. Samuti ei ole kostja kõrvaldanud küttesüsteemis esinenud puudusi. Puudustele on viidanud nii kinnistu omanik R. C. kui ka parandustöid teostanud V. OÜ. Samuti on puudused tuvastanud kostja poolt teostatud töödes hageja seaduslik esindaja G. Einberg, kes on riiklikult tunnustatud
ekspert ehitustehniliste ekspertiiside valdkonnas. Puudusi oma töös on tunnistanud ka kostja ise.
5.Küttesüsteemis olevad puudused olid varjatud puudused. Kostja kasutas maakontuuris sobimatuid PEM liitmikke, samuti oli ebapiisav maakontuuri maht. Kuna maakontuur paigaldatakse pinnase sisse veekogu põhja, siis ei ole selliseid puudusi võimalik tuvastada tavapärase ülevaatusega. Alates oktoobrist 2014 kuni märtsini 2015 nõudis hageja kostjalt puuduste kõrvaldamist, mida kostja ei teinud. Seega andis hageja kostjale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. 6.Tulenevalt töövõtulepingu rikkumisest nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist. Hagejale kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja poolt kohustuse rikkumisega. Hageja tasus V. OÜ-le 8 533,84 eurot, mis on käsitletav hagejale tekkinud kahjuna. Kui kostja ei oleks küttesüsteemi ehitanud puudustega või oleks ise puudused kõrvaldanud, siis ei oleks hagejale kahju tekkinud. 7.Hageja palub välja mõista kostjalt viivised alates 04.07.2015 kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht
8.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping ning kostja teostas hinnapakkumises toodud tööd. Maaküttelahendus oli tööde teostamise järgselt töökorras. Kuna poolte vahel kirjalikku lepingut ei sõlmitud, siis ei ole võimalik kindlaks teha, millistele tingimustele pidi kostja töö vastama. Kuna pooled leppisid kokku tööde teostamises, mille projekteerijaks oli hageja, siis oleks pidanud hageja esitama kostjale ka projekti. Kostjale projekti ei edastatud, see valmis alles pärast vaidluse tekkimist. Kuna kostjale projekti ega muid lepingutingimusi ei esitatud, teostas kostja tööd vastavalt varasemale praktikale ja kehtestatud eeskirjadele sh eesti maakollektori paigaldamise nõuetele. Kostja tegeleb igapäevaselt maakütte lahendustega ning kõik tema poolt valitud lahendused on toiminud siiani tõrgeteta. Kostja garantiid andnud ei ole. Kostja on märkinud, et garantii ei hõlma välisteguritest põhjustatud rikkeid. Probleeme esineb maja tarbeveega ning katlaruumis on liiga kõrge temperatuur. Kostja on sellest kinnistu omanikku ka informeerinud. Need asjaolud võivad mõjutada pumba töövõimet.
9.Hageja tellijana ei vaadanud tehtud töid viivitamata üle ega lasknud neid üle vaadata vastavalt VÕS § 643 sätetele. Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel tuleb täpselt kirjeldada, milles seisneb mittevastavus lepingutingimustele. Kuna hageja on jätnud täitmata ülevaatamiskohustuse ning mittevastavuse põhjendamise kohustuse, siis ei saa hageja tugineda lepingutingimuste mittevastavusele. Oluline on, et pooled ei ole kokku leppinud, millistele tingimustele peab töö vastama. Puudused on tingitud väliskeskkonna mõjutustest, millega hageja ja kostja ei osanud arvestada. Hageja ei ole tõendanud, et mittevastavus tekkis just töövõtja kohustuste rikkumisest, mis on VÕS § 642 alusel eelduseks, et kostja vastutab. Kuna katlaruumi temperatuur on ca 33 kraadi sooja, millele lisandub basseinist tulev niiskus ning arvestades, et katlaruumis puudub ventilatsioon, siis need tegurid tingivad maasoojuspumba oluliselt lühema eluea. Hageja väide, et kasutati sobimatuid PEM liitmikke on paljasõnaline. Kostjal on kahtlus, et V. OÜ tegi parandustöid suuremas ulatuses, kui see oli vajalik. Välja on vahetatud osad, mida tegelikult ei olnud vaja välja vahetada. Kostjale ei antud informatsiooni detailide defektsuse
kohta. Hageja ei kutsunud kostjat juurde, kui selgitati välja defekte. Kostja ei kõrvaldanud puudusi, sest on veendunud, et puudused ei ole tingitud kostja paigaldusest või kasutatud materjalidest. Seadmed küll ei lakanud täielikult töötamast, kuid detailid, mis puutusid kokku väliskeskkonnast tingitud teguritega said kahjustada ning sellest olid tingitud hageja poolt kirjeldatud puudused. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada.
10.Pooled ei vaidle, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Kohus nõustub pooltega, et VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib töövõtulepingu sõlmida suulises vormis, sest VÕS § 635 ei sätesta lepingu kohustuslikku vormi. Pooled vaidlevad sõlmitud töövõtulepingu tingimusete üle. Hageja väidetel oli lepingu eesmärgiks ja sisuks, et * elamusse saaks paigaldatud toimiv küttesüsteem, mis sobib elamu kütmiseks ja oleks nõuetele vastav. Küttesüsteem pidi töötama tõrgeteta, kütma elamut ja tegema sooja vee. Lõppeesmärgiks oli, et hoone oleks köetud ja kraanis soe vesi. Kostja nõustus hageja seisukohtadega poolte vahel sõlmitud lepingu lõppeesmärgis - hoone on köetud ja kraanis on soe vesi /II kd tl 44/. Nimetatud poolte kokkulangevad väited annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks oli küttesüsteemi rekonstrueerimine, mis pidi tagama * elamu tõrgeteta kütmise ning sooja vee elamus. Kostja on seisukohal, et tema poolt lõppeesmärgi nimel tehtud tööd olid teostatud kvaliteetselt. Kostja leiab, et tööd võis ta teha oma kogemuse kohaselt, mitte aga vastavalt hageja poolt koostatud projektile, sest hageja ei olnud talle projekti esitanud ega allkirja vastu tutvustanud.
11.VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Arvestades hageja ja kostja seisukohtadega, et rekonstrueeritav küttesüsteem pidi tagama elamu tõrgeteta kütmise ja sooja vee elamus, tuleb kohtul nendest tingimustest lähtudes otsustada, kas kostja poolt tehtud tööd vastasid lepingutingimustele. Vaidlust ei ole, et hageja tellijana on tasunud kostja poolt esitatud arved, seega on hageja täitnud oma lepingujärgsed kohustused.
12.Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et R. C. on * omanikuks /I kd tl 14/. Hageja on tõendanud R. C.’i elektronkirjadega 24., 27. ja 28. oktoobrist 2014.a. ning 17.11.2014 ja 20.11.2014.a., et küttesüsteem ei tööta, lülitab pidevalt välja /I kd tl 36-40, 43/.
13.VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 2, millele tugineb hageja, sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et küttesüsteem pidi tagama elamu tõrgeteta kütmise ning sooja vee. Hageja, on tõendanud, et küttesüsteem ei töötanud
tõrgeteta ega taganud elamu kütmist, seega ei vastanud kostja poolt tehtud töö lepingutingimustele. Kostja töövõtjana pidi aru saama, et küttesüsteemi kasutamise eesmärgiks on elamu kütmine.
14.Kostja on esitanud hagejale hinnapakkumise nr 500006 /I kd tl 28/. Pakkumise kohaselt pidi kostja müüma hagejale soojussõlme rekonstrueerimiseks vajaliku maasoojuspumba TERRA 35, tarbeveemahuti, akupaagi, ringluspumba ja kollektorid. Soojussõlme rekonstrueerimiseks pidi kostja paigaldama nimetatud esemed. Samuti pidi kostja paigaldama maakollektori. Tööde maksumus kokku koos käibemaksuga oli 29 124 eurot. Kostja on seisukohal, et kõik nimetatud tööd on ta teostanud kvaliteetselt. Kohtuistungil 19.11.2015 on kostja võtnud omaks, et hinnapakkumise tegi ta pärast seda, kui oli külastanud * objekti /II kd tl 164/. Hageja poolt esitatud elektronkiri 06.05.2013 tõendab, et pooled leppisid kokkusaamise kokku 17.05.2013 *. Kostja hinnapakkumine on tehtud hageja 27.05.2013 tellimuse alusel. Kostja, olles tegutsev majandustegevuses, objekti eelnevalt üle vaadanud ja tehes hinnapakkumist, pidi aru saama, millise objektiga on tegemist ning milline on tema poolt tehtava töö lõppeesmärk, milleks tema tööd - rekonstrueeritud küttesüsteemi, kasutatakse. Kostja oma kirjaliku vastuse punktis 2.2.3. võtab omaks, et pooled leppisid kokku tööde teostamises, mille projekteerijaks oli hageja /I kd tl 136/. Seega, kostjal tuli arvestada hageja projekteeritavate töödega juba hinnapakkumise tegemisel. Hageja väidetel (hagi p 1.5.) edastas ta kostjale projekti mais 2013 /I kd tl 2/. Arvestades kostja omaksvõttu, et pooled leppisid kokku tööde teostamises, mille projeteerijaks oli hageja, et pooled said objektil kokku 17.05.2013 ning hageja esitas kostjale tellimuse 27.05.2013 ja kostja tegi hinnapakkumise 28.05.2013, loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu tingimuste kohaselt pidi kostja poolt tehtav töö vastama ka * eramu maakütte torustiku eskiisprojektile, mis oli sisuliselt valmis 2013 mais.
15.Kohus ei nõustu kostjaga, et Ehituse töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013) olid poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu tingimusteks. Esiteks, kostja on sõnaselgelt väitnud, et pooled leppisid kokku tööde tegemises, mille projekteerijaks oli hageja. Teiseks, kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku ETÜ 2013 kasutamises töövõtulepingu sõlmimisel.
16.Kostja väited, et hageja ei ole talle projekti edastanud enne tööde tegemise algust, ei ole tõendamist leidnud. Hageja on kohtule esitanud maaküttetorustiku eskiisprojekti /I kd tl 15-25/. Elektronkirjavahetusest nähtub, et hagejal oli projekt valmis hiljemalt 29.05.2013, kui hageja edastas selle R. C.’ile ja * Linnavalitsusele. 05.06.2013 on hageja edastanud * Linnavalitsusele ümberprojekteeritud eskiisprojekti. 17.07.2013 edastas hageja eskiisprojekti kostjale /II kd tl 127, 139-140/. Eelpool viidatud elektronkirjadega loeb kohus tõendatuks, et hiljemalt 17.07.2013 oli kostjal olemas projekt, millest tal tuli lähtuda oma tööde tegemisel, et saavutada töövõtulepinguga kokkulepitud tööde eesmärk. Kostja väited, et talle projekti ei esitatud, on tõendamata ja ei ole eluliselt usutavad. Ei ole ühtegi mõistlikku selgitust, et hageja, olles koostanud projekti, mille alusel tuli teha küttesüsteemi rekonstrueerimistööd, oleks hoidnud seda kostja, kui tööde teostaja ees saladuses. Kostja poolt 02.07.2013.a. edastatud elektronkirjaga on tõendatud, et juuli alguses 2013.a. ei olnud kostja veel töödega alustanud ega plaaninud seda teha enne 15.07.2013 / I kd tl 30/. Seega oli kostjal enne tööde teostamist olemas projekt. Asjaolu, et projekti tingimused olid küttesüsteemi rekonstrueerimiseks vajalikud ning kostja oli sellest teadlik, tuleneb ka kostja 02.07.2013 kirjast. Nimetatud kirjas küsib kostja hagejalt, kas ehitusloa jaoks on ka veel midagi temalt st kostjalt vaja. Iga mõistlik majandustegevuses tegutsev isik saab aru, et linnas ei väljastata maaküttesüsteemi ehitusluba ja kaeveluba ilma projektita. Kostja väited, et ta ei teadnud midagi projektist ja, et projekt
valmis alles pärast tööde teostamist tema pool, on pahatahtlikud ning kinnitavad, et kostja ei ole tegutsenud heas usus. 11.11.2015.a. menetlusdokumendis möönab ka kostja ise, et * Linnavalitsusele oli hageja poolt esitatud maaküttesüsteemi projekt /II kd tl 57/. Seda, et kostjale oli vajalik lepingu tingimusele vastava töö teostamiseks nii projekt kui kaeveluba, kinnitab hageja poolt kostjale 23.07.2013 edastatud kaeveluba /I kd tl 83-84/ ja 17.07.2013 edastatud projekt.
17.Eskiisprojekti kohaselt on eramus olemas veeküttel põranda-, radiaator- ning basseiniküte. Olemasolev soojussõlm rekonstrueeritakse ning maasoojuspump asendatakse suurema võimsusega ja parema kasuteguriga maasoojuspumbaga. Vahetatakse välja akumulatsiooni- ja tarbeveemahutid ning tsirkulatsioonipumbad. Projekti p 2.8. järgi polüetüleen torustike ja plastliitmike ühendamisel tuleb kasutada elektrikeevismuhvi või põkkkeevisühendust. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et projekti kohaselt oli PEM liitmike kasutamine välistatud /II kd tl 163/. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta kasutas PEM liitmikke. Kostja viitab Eesti Soojuspumba Liidu sisestele ühtsetele soojuspumpade paigaldusnormidele /II kd tl 116-117/, mille kohaselt keermesliitmike on lubatud kasutada, kuid nende kasutamisel tuleb liitmiku asukoht tööjoonisel märgistada. Kuna projektiga oli täpselt määratletud, milliseid liitmikke võib kasutada ning kostjal oli projekt olemas, siis on kostja rikkunud projekti punktis 2.8. nimetatud liitmike kasutamise kohustust. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tööjoonist, mis tõendaks, et tema poolt tehtud töö vastas minimaalseltki tema enda poolt kohtule esitatud soojuspumpade paigaldusnormidele. Kostja, kasutades mittelubatud liitmikke ning jättes tõendamata ka asjaolu, et ta on keermesliitmike asukohad märkinud tööjoonistele, ei ole järginud poolte vahel kokkulepitud lepingutingimusi vastavalt maakütte torustiku eskiisprojektile. Soojuspumpade paigaldusnormide kohaselt soovitatakse pinnases kasutada keevisliiteid. Seega hageja poolt koostatud projekti nõue, elektrikeevismuhvi või põkkkeevisühenduste kasutamiseks, vastas soojuspumpade paigaldusnormide soovitustele.
18.Hageja väidetel ebasobivate liitmike kasutamisel maakontuur lekkis (hagi p 2.3.3.) Lekkeid on kirjeldanud ka R. C. / I kd tl 37-38/. Seda, et on lekked ning selle tulemusena on maakontuuris õhk vahel kinnitab ka kostja /I kd tl 41/. Hageja on kohtule esitanud avariitööde akti 17.04.2015.a., millest nähtub, et OÜ V. poolt teostatud kaevetöödel 16.04.2015.a. * leiti lekke koht üles. Kasutatud oli mittesobivaid PEM liitmikke. Kõik kaevekohas leitud liitmikud vahetati välja keevisliitmike vastu /I kd tl 61/. Avariitööde akt 20.05.2015 tõendab, et kaevetöödel 13.05.2015, mis tehti OÜ V. poolt * leiti lekkekoht üles. Kasutatud oli mittesobivaid PEM liitmikke. Kõik kaevekohas leitud liitmikud vahetati välja keevisliitmike vastu /I kd tl 64/. Eelpool kirjeldatud tõenditega on hageja tõendanud, et maakontuur lekkis ning lekke põhjuseks olid ebasobivad liitmikud. Seega, kostja poolt paigaldatud PEM liitmikud, mis ei olnud kooskõlas projektiga, põhjustasid lekked maakontuuris.
19.Kohus nõustub hagejaga, et hageja poolt hagiavalduse p 2.3.3. märgitud vead, mis esinesid kostja poolt ehitatud küttesüsteemis, on enamuses käsitletavad varjatud puudustena, mida ei ole võimalik tuvastada objekti tavapärase ülevaatuse käigus. Hageja on tõendanud, et kostja ei olnud paigaldanud kollektorkaevu, torustiku ühendused olid lihtsalt pinnase sees /I kd tl 89/. Nimetatud puudus ilmnes V. OÜ poolt teostatud parandustööde käigus.
Kostja ei ole tõendanud, et puudusi, mida hageja on märkinud hagi p 2.3.3. tema poolt ehitatud küttesüsteemis ei olnud. Kostja on vastu vaielnud motiivil, et need puudused ei ole temast tingitud, vaid eelkõige välisteguritest tingitud. Kostja viitab, et katalamajas on 33 kraadi sooja, millele lisandub niiskus /I kd tl 146/. Samas on kostja kinnitanud kohtuistungil, et tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid kõrgest temparatuurist ja liigniiskusest ta kohtule esitanud ei ole /II kd tl 157-158/. Samuti on kostja kohtule kinnitanud, et ta ei ole esitanud tõendeid, et tehase poolt on kehtestatud ventilatsiooninõuded, mida tuleb järgida kostja poolt paigaldatud soojuspumba puhul /II kd tl 160/. TsMS § 5 lg 2 järgi pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõuete või vastuväidete põhjendamiseks esitab ning milliste tõenditega ta neid tõendab. Kostja ei ole tõendanud, et välistegurite toime tulemusena tekkisid puudused tema poolt ehitatud küttesüsteemis. Hageja väidetel töötab * eramus kuni käesoleva ajani sama soojuspump, mis kostjalt osteti. Seega on puudused eelkõige kostja poolt ehitatud maakütte süsteemis, mitte aga asjaolus, et soojuspump töötab väidetavalt ruumis, milles on liiga kõrge temparatuur. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud sellele, et temalt ostetud soojuspump töötab käesoleva ajani * eramus. Kostja väited, et küttesüsteemi puudused on tingitud kasutatava vee kvaliteedist, ei ole tõendatud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et * kasutatav vesi oma omaduste poolest tingiks küttesüsteemi puudused. Kostja poolt esitatud foto kastekannust /I kd tl 151/ tõendab kostja väitel asjaolu, et küttesüsteemi täideti roosteseguse veega/II kd tl 252/. Kohus selle väitega ei nõustu. Ainuüksi foto kastekannust, millelt ei selgu kus ja kuna foto on tehtud, ei tõenda asjaolu, et küttesüsteemi täideti roosteseguse veega.
20.Hageja poolt kohtule esitatud elektronkirjavahetusest nähtub, et hageja teavitas kostjat puudustest maaküttesüsteemis ja samuti töödest, mis tuleb teha, et puudused likvideerida. Samuti nähtub kirjavahetusest, et hageja pakkus kostjale korduvalt võimalusi parandustööd ise ära teha /I kd tl 47-49, 52, 53-54, 55-56, 57/. Kirjavahetus hõlmab ajaperioodi 14.12.2014 kuni 20.03.2015. Eelpool nimetatud kirjavahetusega loeb kohus tõendatuks, et hageja on andnud kostjale täiendava mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks VÕS § 114 lg 1 mõttes. Kostja parandustöid ei teinud, täitmaks nõuetekohaselt poolte vahel sõlmitud lepingut. Seega oli hagejal peale mõistliku tähtaja möödumist õigus pöörduda kolmanda isiku poole parandustööde teostamiseks ning nõuda kostjalt hagejale tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on esitanud * soojuspumba maaküttetorustiku rekonstrueerimise hanke dokumendid /I kd tl 58,60/. Märgitud on vajalikud tööd soojuspumba väliskontuuri rekonstrueerimiseks. Hageja pöördus V. OÜ poole märtsis 2015 (hagi p 2.3.1.) vajalike tööde teostamiseks. Kostja väidetel ei ole hageja käitunud hea tava kohaselt, jättes ta kutsumata parandustööde ja defekteerimise juurde. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Kohtule esitatud kirjavahtusest nähtub, et kostja on vastanud hagejale vaid ühel korral so 19.03.2015.a. Ka siis ei pakkunud kostja välja ühtegi konkreetset tähtaega, kuna ta saaks parandustöid tegema hakata. R. C. esimesed pöördumised hageja poole olid juba oktoobris 2014, millest ka kostjat teavitati. 24.10.2014 R. C. kirjast nähtub, et kostja oli tema poolt ehitatud süsteemi puudustest juba varasemalt teadlik, lubades korduvalt parandustöödega tegeleda /I kd tl 36/. Seetõttu on kohus seisukohal, et kui märtsis 2015 ei olnud kostja veel ilmutanud vähimatki huvi kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks, siis ei lasunud hagejal enam kohustust kostja teavitamiseks oma järgnevatest sammudest, sest mõistlik täiendav tähtaeg, mille hageja oli kostjale andnud, oli möödunud.
21.V. OÜ on hagejale esitanud arved nr 1504004, 150410, 1505010 kokku summas 8 533,84 eurot * parandustööde eest /I kd tl 67-69/. Tööde üleandmise akt nr 20051 /I kd tl 73/ tõendab,
milliseid kollektori paigaldustöid V. OÜ teostas * objektil. Hageja on tõendanud konto väljavõttega, et arved summas 8 533,84 eurot on tasutud /I kd tl 74/.
22.Hageja on tõendanud, et talle on tekkinud kahju summas 8 533,84 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et hagejale kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja poolt kohustuse rikkumisega. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja on tõendanud kostja poolt kohustuse rikkumist. Asjaolusid, et kostja rikkumise eest ei vastuta, kohus tuvastanud ei ole. Seega tuleb hagi põhinõude osas rahuldada ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 8 533,84 eurot.
23.Hageja palub välja mõista viivise põhivõla tasumisega viivitamise eest vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja 2 ja § 94 lg 1 sätestatud määras alates 04. juulist 2015 kuni võla tasumiseni. Kohus leiab, et hageja kõrvalnõue tuleb rahuldada VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 ja 2 alusel. Hageja on pöördunud kostja poole 21.04.2015 ning teinud ettepaneku kostja poolt kahju hüvitamiseks kohtuväliselt /I kd tl 81-82/. Kostja hageja ettepanekule vastanud ei ole. 03.07.2015 esitas hageja hagi kohtule. Seega on VÕS § 113 lg 2 alusel põhjendatud viivise väljamõistmine alates 04.07.2015. Intressimäär on 8,05% aastas alates 04.07.2015 kuni 13.04.2016. Kostja on viivituses olnud 285 päeva. Viivis on summas 535,88 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi 04.07.2015 kuni 13.04.2016 eest. Alates kohtuotsuse tegemisest so 14.04.2016 kuni põhivõla tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 sätestatud viivise määras.
24.Hageja on hagiavalduses märkinud tsiviilasja hinnaks 9 220,21 eurot. TsMS § 133 sätetest lähtuvalt nõustub kohus hageja seisukohaga. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on rahuldanud hagi täies ulatuses, seega menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.