lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-170/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 31.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-170/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1041
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-170

Määruse kuupäev

31. jaanuar 2020

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

I.A. kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 630 eurot seoses 2017.-2018. aastal töö mittevõimaldamisega

RESOLUTSIOON

1.Jätta I.A. taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-20-170 menetlus.
3.Jätta I.A. taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.I.A. (kaebaja) esitas Tartu Vanglale 12. juunil 2018 taotluse, milles palus hüvitada mittevaraline kahju seoses väärikuse alandamisega summas 280 eurot ja varaline kahju, s.o saamata jäänud tulu summas 350 eurot. Kaebaja põhjendas, et tal ei võimaldatud vanglas ajavahemikul 1. aprill 2017 kuni 1. juuni 2018 töötada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla jättis 30. juuli 2018. a otsusega nr 1-13/121-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 27. jaanuaril 2020 kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 630 eurot seoses aastatel 2017 ja 2018 töö mittevõimaldamisega. Kaebaja selgitab, et vangla põhjustas talle mittevaralist kahju summas 280 eurot ning varalist kahju seonduvalt saamata jäänud sissetulekuga summas 350 eurot. Kaebaja on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles põhjendab, et 2019. a novembris avaldati CPT aruanne Eesti külastamise kohta ajavahemikul 27. september kuni 5. oktoober 2017, millest kaebaja sai teada, et töö on tähtis faktor kinnipeetavate naasmiseks seaduskuulekasse ellu. Õiguskantsler ajas kaebaja 7. veebruari 2017. a vastuses nr 7-4/170136 segadusse ja kaebaja ei pöördunud seetõttu kohtusse. Kaebaja selgitab, et tal on psüühilised haigused ning ta arvas, et ei saa kohtult nõuda asja sisulist läbivaatamist. Ühtlasi on kaebuses esitatud taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning asja Riigikohtule saatmiseks, kui kohus tuvastab, et kaebaja ei saa vanglalt tööd nõuda, mistõttu halduskohus ei saa asja läbi vaadata.

3-20-170

4.Tartu Vangla teatas kohtule 30. jaanuaril 2020, et kaebaja sai Tartu Vangla 30. juuli 2018. a otsuse nr 1-13/121-2 kätte 30. juulil 2018 ning esitas seda kinnitava tõendi.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.
6.Kaebaja on vangistusseaduse § 11 lg-st 8 juhindudes enne kohtule kaebuse esitamist läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohtueelset menetlust lõpetav lahend on Tartu Vangla 30. juuli 2018. a otsus nr 1-13/121-2. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajale toimetati kohtueelset menetlust lõpetav lahend kätte 30. juulil 2018. Seega hakkas halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema 31. juulil 2018 ja möödus 29. augustil 2018. Kaebaja esitas kaebuse alles 27. jaanuaril 2020, s.t kaebaja ületas kaebetähtaega ligikaudu poolteist aastat.
7.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
8.Kaebaja väitel oli ta õiguskantsleri 2017. a vastuse ning oma psüühiliste haiguste tõttu ekslikul arusaamal, et ta ei saa kohtult nõuda hüvitamiskaebuse sisulist läbivaatamist ning sai alles 2019. a novembris avaldatud CPT raportist teada, et töö on tähtis faktor kinnipeetavate naasmiseks seaduskuulekasse ellu, millest tulenevalt saab ta oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kohtu hinnangul ei õigusta kaebaja välja toodud asjaolud kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja tervislik seisund ei ole käsitatav kaebuse esitamist takistava asjaoluna ja tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena, arvestades, et kaebaja on varasemalt korduvalt terviseprobleemidest sõltumata suutnud kohtu poole tähtaegselt pöörduda, sh ka ajavahemikul 2017-2020. Kuivõrd kaebaja psüühilised haigused ei ole varasemalt kaebuste esitamist takistanud, ei õigusta need ka käesoleval juhul tähtaja ületamist. Kaebaja väited, et õiguskantsleri selgitused tekitasid temas segadust, mõjutasid kaebajat õigeaegselt kohtusse mitte pöörduma ning ta sai alles 2019. a teada oma kohtusse pöördumise õigusest, ei ole usutavad. Kuivõrd kaebaja esitas pärast õiguskantsleri 2017. a vastust 12. juunil 2018 kahju hüvitamise taotluse vanglale, ei saanud ta olla pärast õiguskantsleri selgitusi segaduses ja sai juba 2018. a aru oma õiguste võimalikust rikkumisest. Ka Tartu Vangla 30. juuli 2018. a otsuses

3-20-170 nr 1-13/121-2 on märgitud, et kaebus tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusorgani poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisest. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja on kaebetähtaega ületanud olulisel määral. Kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud ning pidi olema teadlik, et võib kaebuse esitamise õiguse tähtaja ületamisel minetada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad ning kohus jätab kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

9.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
10.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
11.Kaebaja on palunud kaebuses edastada asi vajadusel Riigikohtule ehk algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kuivõrd kohus lõpetab haldusasja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu ja ei analüüsi sisuliselt, kas kaebajal on subjektiivne õigus nõuda vanglalt tööd, siis puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks. Ka HKMS kaebetähtaja ennistamise alused ei piira kaebeõigust ülemääraselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium