lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-137/5

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 24.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-137/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
791
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-137

Määruse kuupäev

24.01.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Tagastada X kaebus.
3.Jätta X menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetada pooltele kätte.

ASJAOLUD

1.Viru Vanglas kinnipeetavana viibiv X esitas 20.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et olukord, kus osakonna koridoris on haisev hunnik jäätmetega, on alandav ja ohuks tervisele, ning see ei pea vangistusega paratamatult kaasnema. Samuti on kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks koristama koheselt V7 osakonna koridori lõpus olev haisev hunnik ning menetlusabi taotlus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla II üksuse V7 osakonna viimase idapoolse kambri ukse taha tekkinud haisev hunnik, mis koosneb veristest kaltsudest, sidemetest jm. Kuigi selle kambri ja ülejäänud osakonna vahel on koridoris pleksiklaasiga kaetud trelluks, on sellest hunnikust tulenev hais nii tugev, et imbub teisele poole ust ja teeb koridori lõppu jalutamise parajaks katsumuseks. Kaebuse esitamise ajaks ei ole vähimatki viidet sellest, et vangla plaaniks selle hunniku ära koristada. Olukord, kus osakonna koridor haiseb ja meditsiinijääkide prügikasti kuuluvad jäätmed seavad ohtu osakonnas olevate kinnipeetavate ja ametnike tervise, on alandav ega pea vangistusega paratamatult kaasnema. Sellise rikkumise vastu saab kaebaja end kaitsta vaid esialgse õiguskaitse taotluse ja tuvastamiskaebuse esitamisega. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine hoiab ära analoogsete rikkumiste kordumise tulevikus.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-20-137

2.Viru Vangla palus 24.01.2020 vastuses halduskohtu 22.01.2020 kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata, sest samas küsimuses pole algatatud vaidemenetlust. Vanglal puudub sellise vaide kohta info ning ka kaebaja on üksuse ametnikele suuliselt kinnitanud, et selline vaide puudub, sest 21.01.2020 puhastati V7 osakonna eraldatud alal olev prügi ära. Vangla selgitas, et tegemist oli kohaga, mida kaebaja võis küll näha, kuid millega ta ise ei saanud kokku puutuda, sest vahepeal on pleksiklaasiga kaetud trelluks.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kaebaja on palunud kohustada Viru Vanglat esialgse õiguskaitse korras koristama V7 osakonna koridori lõpus olev meditsiinijäätmete hunnik. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtule ei ole esitatud vastavat kohustamiskaebust ning vangla on kohut teavitanud, et kaebaja ei ole esitanud vanglale ka samasisulist, s.o kõnealuse hunniku koristamiseks kohustamise eesmärgil esitatud vaiet. Samuti selgitas vangla, et kõnealused jäätmed said 21.01.2020 koristatud. Seega ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning tuleb jätta läbi vaatamata. Jäätmete koristamisega on ära langenud ka esialgse õiguskaitse vajadus.
4.Kaebuse saanud kohtul tuleb muu hulgas kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8).
5.Kaebuses esitatud taotlust selle tuvastamiseks, et olukord, kus osakonna koridoris on haisev hunnik jäätmetega, on alandav ja ohuks tervisele ning see ei pea vangistusega paratamatult kaasnema, tuleb tõlgendada vangla vastava tegevuse (s.o jäätmete koristamata jätmise) õigusvastasuse tuvastamise nõudena (HKMS § 37 lg 2 p 6).
6.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tuvastamisnõude näol on tegemist isiku õiguste kaitseks väheefektiivse nõudega, mille esitamisele on seaduses kehtestatud täiendavad piirangud. Vastavalt HKMS § 38 lg-le 4 peab tuvastamiskaebuse esitamine olema isiku õiguste kaitseks vajalik ning HKMS § 45 lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse esitamise õigust ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus (HKMS § 45 lg 2 teine lause). Tuvastamiskaebuse esitamine võib olla põhjendatud preventiivsel eesmärgil, kuid sel juhul peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1).
7.Kohus leiab, et praeguse vaidluse asjaolusid arvestades ei saa tuvastamiskaebuse esitamist pidada kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks. Kohtul puudub alus arvata, et esineks reaalne oht, et ka tulevikus tekivad kaebuses kirjeldatud jäätmed ning vangla jätab need koristamata. Vangla väidetest nähtuvalt on vangla koristanud kõnealused jäätmed juba kaebuse esitamisele järgneval päeval. Samuti on kaebajal juhul, kui analoogne olukord peaks siiski tekkima, võimalik kasutada tuvastamiskaebusest tõhusamat õiguskaitsevahendit ehk esitada vanglale kohustamisvaie jäätmete koristamiseks.
8.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal vaidluse asjaoludel tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
9.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise ja kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja