2-11-39476/140 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohtu 19.10.2015 otsus jõustus 06.04.2016. Kostja I esitas 17.01.2014, 08.10.2015 toimunud kohtuistungil ja 08.04.2016 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud kuludest õigusabile ja riigilõivudele summas 7 463,26 eurot. Kostja II esitas 17.01.2014, 12.10.2015 ja 18.04.2016 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja II menetluskulud kuludest õigusabile summas 895,80 eurot. Hageja vastuväited kostjate menetluskuludele Hageja kostjate menetluskuludega ei nõustunud. Hageja vaidles vastu kostja I menetluskuludele, mis on tekkinud arvete nr 20021704, 20120566, 20121033, 20130776 ja 20131632 alusel, kuna õigusabi osutajaks on märgitud ka advokaat Kaarel Berg, kes ei ole kostja lepinguline esindaja. Seega leidis hageja, et advokaat Kaarel Bergi tehtud toimingud ei ole põhjendatud. Esimese astme kohtu määrus 26.09.2016 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 6969,04 eurot ja viivise menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata summas 494,22 eurot. Kostja II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldas kohus samuti osaliselt ja mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 831 eurot. Kostja II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks jättis kohus rahuldamata summas 64 eurot. Kohus tugines menetluskulude kindlaksmääramisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 p-le 1 ja § 175 lg-le 1. Järgnevalt analüüsis kohus, millises ulatuses on kostja I esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja I käesolevas kohtumenetluses tasunud kassatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot (III kd, lk 37) ja määruskaebuse esitamisel 50 eurot (III kd, lk 137). Kohus leidis, et kostja I on tõendanud riigilõivu tasumist 150 euro ulatuses ning see kuulub hagejalt väljamõistmisele. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I esindajal arve nr 20021704 alusel 19.09.2011-22.09.2011 hagiavaldusega tutvumiseks, vastuse koostamiseks ja muudeks toiminguteks 10 tundi ja 30 minutit, arve nr 20120566 alusel 17.04.2012 istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 3 tundi, arve nr 20121033 alusel 05.07.201209.07.2012 apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 6 tundi ja 15 minutit, arve nr 20130776 alusel 29.05.2013-30.05.2013 vastuse koostamiseks kassatsioonkaebusele 7 tundi ja 30 minutit, arve nr 20131632 alusel 06.11.2013 asja materjalide ülevaatuseks 1 tund, 11.11.2013 Riigikohtu otsuse analüüsiks 30 minutit, 13.11.2013 asja materjalide ülevaatamiseks ja tõendite hankimiseks 1 tund, 15.11.2013 täiendavate seisukohtade koostamiseks ja tõendite kogumiseks 5 tundi ja 30 minutit, 22.11.2013-25.11.2013 istungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks 6 tundi ja 10 minutit, arve nr 20140098 alusel 08.01.2014 seisukoha koostamiseks 50 minutit ja 17.01.2014 menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund, arve nr 20140221 alusel 21.02.2014-25.02.2014 kassatsioonikaebuse koostamiseks 7 tundi, arve nr 20140869 alusel 12.06.2014-13.06.2014 täiendavate

seisukohtade koostamiseks 6 tundi ja 30 minutit, arve nr 20141055 alusel 14.07.2014 kostja II taotlusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 30 minutit, arve nr 20141526 alusel 03.10.2014 Harju Maakohtu 01.10.2014 määrusega tutvumiseks 25 minutit ja 08.10.2014 täiendavate menetluskulude nimekirja koostamiseks 50 minutit, arve nr 20141764 alusel 11.11.2014 hageja 27.10.2014 dokumendi analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks 4 tundi ja 30 minutit, arve nr 20141870 alusel 10.12.2014 kostja II 10.11.2014 seisukohaga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 20 minutit, arve nr 20151325 alusel 08.10.2015 istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 6 tundi ning arve nr 20151710 alusel 08.12.201509.12.2015 vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele 7 tundi ja 30 minutit. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja 24.08.2011 esitanud hagiavalduse (I kd, lk 1-5), millele kostja I on 23.09.2011 esitanud vastuse (I kd, lk 41-47). Asjas on 17.04.2012 toimunud kohtuistung, mis kestis 45 minutit (I kd, lk 104). 14.06.2012 on hageja esitanud apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 25.05.2012 otsusele (I kd, lk 115-117, 126-128), millele kostja I esitas 09.07.2012 seisukoha (I kd, lk 135-139). 28.01.2013 esitas hageja kassatsioonkaebuse (I kd, lk 174-176, 186-188), millele kostja I esitas 30.05.2013 vastuse (II kd, lk 17-19). 25.09.2013 on Riigikohus tühistanud Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2013 otsuse (II kd, lk 50-58). 15.11.2013 on kostja I esitanud täiendava seisukoha (II kd, lk 77-82). Toimiku materjalidest nähtuvalt on asjas 25.11.2013 toimunud ringkonnakohtu istung, mis kestis 1 tund ja 46 minutit (II kd, lk 151-154). 08.01.2014 on kostja I koostanud seisukoha (II kd, lk 173-174) ning 17.01.2014 esitanud menetluskulude nimekirja (II kd, lk 184-185). 25.02.2014 on kostja I esitanud kassatsioonkaebuse (III kd, lk 33-35). 16.06.2014 on kostja I esitanud täiendava seisukoha (III kd, lk 75-82). Kostja II esitas taotluse (III kd, lk 87-89), millele hageja esitas 14.07.2014 seisukoha (III kd, lk 95-96). Maakohus on 01.10.2014 määrusega lahendanud poolte taotlused (III kd, lk 110-113), millele kostja I on 20.10.2014 esitanud määruskaebuse (III kd, lk 133-135). 11.11.2014 on kostja I koostanud seisukoha hageja 27.10.2014 seisukohale (III kd, lk 183-185). Kostja I on 10.12.2014 esitanud seisukoha kostja II 10.11.2014 seisukoha osas (III kd, lk 196b). Toimiku materjalidest nähtuvalt toimus asjas 08.10.2015 maakohtu kohtuistung, mis kestis 1 tund ja 8 minutit (IV kd, lk 16-19). 12.11.2015 esitas hageja apellatsioonkaebuse (IV kd, lk 71-76), millele kostja I esitas vastuse 10.12.2015 (IV kd, lk 97-100). Kohus leidis, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märkis, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 32-1-43-10 p 14). Samuti peab kohus põhjendatud ja vajalikuks toiminguks esindatavaga suhtlemist, kuna see on tehtud eelkõige esindatava huvides. Kohus leidis, et kostja I esindaja toimingutest on arvel nr 20140221 nimetatud toimingud põhjendatud 3 tunni ulatuses, arvel nr 20140869 nimetatud toimingud 5 tunni ulatuses, arvel nr 20141764 nimetatud toimingud 3 tunni ulatuses, arvel nr 20151325 nimetatud toimingud 3 tunni ulatuses ja arvel nr 20151710 nimetatud toimingud 4 tunni ulatuses. Kuna antud vaidlus on korduvalt läbinud mitmeid kohtuastmeid, on pooltele vaidluse asjaolud olnud selged ning eelnimetatud arvetel kajastatud toimingute koostamiseks kulunud aeg ei ole kostja I esindaja poolt nimetatud ulatuses kohtu hinnangul põhjendatud. Seoses hageja vastuväitega, et kostja I esitatud arvetel on õigusabi osutajaks märgitud ka advokaat Kaarel Berg, kuid menetlusdokumentides advokaati Kaarel Berg märgitud ei ole, leidis kohus, et advokaat Kaarel Bergi poolt tehtud toiminguid ei saa põhjendamatuteks pidada eelnimetatud põhjendustel. Asjaolu, et advokaati menetlusdokumentides märgitud ei ole, ei tähenda, et kostja I esindaja ei või töökorraldusi büroosiseselt jaotada või anda täitmiseks mõnele büroos töötavale advokaadile/juristile. Samuti märkis kohus, et arvetel ei ole toimingute tegemiseks kulunud aega kajastatud topelt,

seega on advokaat Kaarel Bergi poolt tehtud toimingud põhjendatud. Eeltooduga pidas kohus põhjendatuks kostja I esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 63 tunni ja 20 minuti ulatuses. Kostja I esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leidis, et kostja I esindaja tunnihind kuni 126,55 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja I esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Ka Riigikohus on lugenud tavapäraseks tunnitasuks 147 eurot 49 senti (käibemaksuga) (RKTKo 3-2-1-115-14 p 14). Seega on kostja I esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta arve nr 20021704 alusel 1 328,78 eurot (10 tundi ja 30 minutit, tunnihind 126,55 eurot), arve nr 20120566 alusel 379,65 eurot (3 tundi, tunnihind 126,55 euro), arve nr 20121033 alusel 570,92 eurot (6 tundi ja 15 minutit, tunnihind 126,55 eurot ja 74,78 eurot), arve nr 20130776 alusel 762,12 euro (7 tundi ja 30 minutit, tunnihind 126,55 eurot ja 97,78 eurot), arve nr 20131632 alusel 1 548,25 eurot (14 tundi ja 10 minutit, tunnihind 97,78 eurot, 126,55 eurot ja 97,78 eurot), arve nr 20140098 alusel 179,26 eurot (1 tund ja 50 minutit, tunnihind 97,78 eurot), arve nr 20140221 alusel 293,34 eurot (3 tundi, tunnihind 97,78 eurot), arve nr 20140869 alusel 488,90 eurot (5 tundi, tunnihind 97,78 eurot), arve nr 20141055 alusel 48,89 (30 minutit, tunnihind 97,78 eurot), arve nr 20141526 alusel 122,23 eurot (1 tund ja 15 minutit, tunnihind 97,78 eurot), arve nr 20141764 alusel 293,34 eurot (3 tundi, tunnihind 97,78 eurot), arve nr 20141870 alusel 32,59 eurot (20 minutit, tunnihind 97,78 eurot), arve nr 20151325 alusel 379,65 eurot (3 tundi, tunnihind 126,55 eurot) ja arve nr 20151710 alusel 391,12 eurot (4 tundi, tunnihind 97,78 eurot), kokku 6 819,04 eurot. TsMS § 177 lg-le 4 tuginedes mõistis kohus kostja I taotlusel hagejalt välja viivise menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Järgnevalt analüüsis kohus, millises ulatuses on kostja II esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja II esindajal vastuse koostamiseks hagile 1 tund, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks 2 tundi ja 40 minutit, vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele 1 tund, vastuse koostamiseks kassatsioonkaebusele 1 tund, seisukoha koostamiseks 1 tund, 25.11.2013 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja esindamiseks 2 tundi ja 40 minutit, 08.10.2015 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 2 tundi ja vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele 1 tund. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja 23.09.2011 esitanud hagi vastuse (I kd, lk 31-34). Asjas on 17.04.2012 toimunud kohtuistung, mis kestis 45 minutit (I kd, lk 104). 09.07.2012 on kostja II esitanud vastuse apellatsioonkaebusele (I kd, lk 142-145) ning 30.05.2013 seisukoha kassatsioonkaebusele (II kd, lk 22-23). 20.11.2013 on kostja II esitanud kohtule seisukoha (II kd, lk 146-148). Kostja II esindaja on osalenud Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2013 istungil, mis kestis 1 tund ja 46 minutit (II kd, lk 151-154). 06.01.2014 on kostja II esitanud seisukoha (II kd, lk 168-169). 08.10.2015 toimus maakohtu istung, mis kestis 1 tund ja 8 minutit (IV kd, lk 16-19). 07.12.2015 on kostja II esitanud seisukoha apellatsioonkaebuse osas (IV kd, lk 94-95). Kohus leidis, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Eeltooduga pidas kohus põhjendatuks kostja II esindaja tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 12 tunni ja 50 minuti ulatuses.

Kostja II esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist osaliselt käibemaksuga ning osaliselt käibemaksuta. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kohus on kontrollinud, et kostja II on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kohus leidis, et kostja II esindaja tunnitasu kuni 80 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja II esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja II esindaja õigusabikulud arve nr 23.09.2011/ alusel on 64 eurot (1 tund, tunnihind 64 eurot), arve nr 20.04/2012 alusel 159,80 eurot (2 tundi 40 minutit, 59,94 eurot), arve nr 09.07/2012 alusel 64 eurot (1 tund, tunnihind 64 eurot), arve nr 30.05/2013 alusel 64 eurot (1 tund, tunnihind 64 eurot), arve nr 26.11/2013 alusel 224 eurot (3 tundi ja 40 minutit, tunnihind 60-64 eurot), arve nr 06.01/2014 alusel 32 eurot (30 minutit, tunnihind 64 eurot), 08.10.2015 istungil osalemise eest 160 eurot (2 tundi, tunnihind 80 eurot) ja apellatsioonkaebuse koostamise eest 64 eurot (1 tund, tunnihind 64 eurot), kokku ilma käibemaksuta 831,80 eurot. Tulenevalt eeltoodust rahuldas kohus kostja II taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustas hagejat hüvitama kostja II menetluskulusid 831,80 euro ulatuses, mis koosneb lepingulise esindaja tasust. Lisaks märkis kohus, et arvestas kostja I ja kostja II menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asjas toiminud istungeid, asja keerukust ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Määruskaebus 10.10.2016 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 26.09.2016 määruse ja jätta kõik menetlusosalised menetluskulude nõudmise õiguseta. Hageja märgib, et maakohus ei ole määruses arvestanud, et viie aasta kohtumenetluse jooksul oli pool kohtu otsust ja määrust tühistatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette hüvitada kohtukulud, mitte kohtu eksimused. Hageja peab lõppotsust mitte juriidiliselt, aga poliitiliselt motiveerituks. Vastused määruskaebusele Kostja I palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata. Kostja II palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 26.09.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosaliselt teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on varem korduvalt märkinud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjate lepinguliste esindajate õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Samuti on maakohus õigesti mõistnud hagejalt kostja I kasuks välja viimase poolt käesolevas kohtumenetluses kantud riigilõivu kokku summas 150 eurot. Põhjendamatu on määruskaebuses taotletu jätta kõik menetlusosalised ilma menetluskulude hüvitamise õiguseta. Menetlusosalistel on seadusest tulenevalt õigus osaleda menetluses lepingulise esindaja vahendusel ning õigus vastavate kulude hüvitamiseks põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 217 lg 1 ja § 175 lg 1). Seega on kostjatel õigus käesolevas tsiviilasjas tekkinud põhjendatud ja vajalike õigusabikulude hüvitamisele. Hageja on määruskaebuses seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud, et viie aasta kohtumenetluse jooksul oli pool kohtu otsust ja määrust tühistatud. Samuti on hageja leidnud, et seadus näeb ette hüvitada kohtukulud, aga mitte kohtu eksimused. Vastuseks eeltoodud kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmine ei sõltu sellest, mitmes kohtuastmes on vaidluse lahendamine toimunud ja milline on olnud vaidluse lahendamise tulemus igas kohtuastmes. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on kulude vajalikkus ja põhjendatus ning ainuüksi asjaolu, et vaidlust on lahendatud mitmes kohtuastmes ja et alama astme kohtute lahendeid on seejuures tühistatud, ei anna alust pidada menetlusosaliste menetluskulusid põhjendamatuteks. Ka ei ole hageja kaebuses põhjendanud, kuidas vaidluse lahendamine mitmes kohtuastmes mõjutas antud asjas kostjate menetluskulude suurust. Asjaolu, et menetlusosalised on menetluses enda õiguste kaitseks kasutanud seadusest tulenevat edasikaebeõigust, ei võta menetlusosalistelt õigust põhjendatud ja vajalike kulude hüvitamiseks. Eeltoodut arvestades on maakohtu määrus kostjate menetluskulude hagejalt väljamõistmise kohta põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Hageja määruskaebus jääb rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.