Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2016, Rapla Tsiviilasja number 2-15-106709 Tsiviilasi BBTehnics Baltic OÜ hagi Õuemets Grupp OÜ vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 1846,39 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja BBTehnics Baltic OÜ, reg nr 12516134, Rae vald, Peetri alevik, Läike tee 2-3, hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Indrek Ester, hageja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov, kostja Õuemets Grupp OÜ, reg nr 11545671, asukoht Kohila vald, Aandu küla, kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Reevo Õuemets, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ahti Kuuseväli Kohtuistungi toimumise aeg 28.10.2016 Resolutsioon Välja mõista Õuemets Grupp OÜ-lt 1846,39 eurot BBTehnics Baltic OÜ kasuks. Jätta menetluskulud Õuemets Grupp OÜ kanda. Välja mõista Õuemets Grupp OÜ-lt menetluskulud 1985 eurot BBTehnics Baltic OÜ kasuks. Välja mõista Õuemets Grupp OÜlt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras BBTehnics Baltic OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja S.Desjatnikov palub VÕS §-de 94; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108; 115; 113 alusel kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1791,60 eurot, viivise 54,79 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.. Kostja seisukoht Kostja esindaja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tallberg Estonia OÜ ja kostja vahel toimus 28.06.2013 ostu-müügitehing, mille kohta kostjale koostati arve nr 131068 summas 15 948.- eurot. Kaup on kostjale üle antud ja kostja tasus ostetud kauba eest 15 948.- eurot. Hageja esindaja I.Esteri vande all antud ütlustest nähtub, et seade Reactor E-20 anti kostjale üle ostu-müügilepingu alusel hiljemalt 31.07.2013. Kostja tellitud lisaseadmed müüdi kostjale 2013.a juulis ja siis sõlmiti kostja esindajaga kokkulepe, et kui tullakse seadet ühendama pumbasüsteemiga, siis võetakse pumbasüsteem kaasa. Kostja juurde mindi seadet ühendama pumbasüsteemiga 2013.a septembris, kuna kostjal ei olnud varem toorainet. Seade Reactor E-20 oli töökorras ja seda saab käima panna ilma pumba ja voolikuteta. Seadet on võimalik kasutada kahel viisil: 1) on võimalik küljeanumad külge monteerida; 2) kui tahetakse suuri tooraineanumaid kasutada, siis tuleb juurde tellida pumbasüsteem. Kostja esindaja tõi seadme Reactori E-20 remonti 25.08.2014 seoses mootoririkkega. Seade tuli remonti peale garantiitähtaja möödumist. Mootoririke seadmel tekkis ülepingest, s.o seade oli saanud suuremat voolu, kui oli ette nähtud. Praaktootega tegemist ei olnud. Hagi kohaselt 06.10.2014 hageja esitas kostjale vahetatud elektrimootori ja teostatud tööde eest arve nr 134025 summas 1791,60 eurot. Arve kohaselt on maksetähtajaks 7 päeva. Alates 14.10.2014 on võlgnevus sissenõutav. Kostja esindaja R.Õuemetsa vande all antud ütlustest nähtub, et talle tehti pakkumine seadme Reactor E-20 ostmiseks. Hiljem seadet lahti pakkides kostja esindaja leidis, et ostetud seade oli mittekomplektne, puudusid pump ja voolikud. Kostja esindaja ostis pumba ja voolikud juurde 2013.a juulikuus ja nende eest tasus kostja esindaja eraldi. Pumba ja voolikud tõid kostjale ära alles 2013.a septembri alguses töömehed, kes tulid seadet ühendama ja tööle panema. Tooraine oli kostjal ammu olemas. Kui kostja seadme sai, siis see ei hakanud tööle, kuna masinat ei olnud võimalik mahutiga ühendada. Seadmele ei saa pumba ja voolikuta toorainet sisse imada ja seda kasutada. Kui kostja esindaja viis seadme remonti, siis ütles hageja, et mootor on kokku jooksnud ja see peab olema praaktoode. Ülepingest ei olnud juttugi. Seadmel oli väga palju kaitsmeid. Kui seade oleks saanud ülepinget, oleks kaitse seadme välja lülitanud. Ülepinge tekkimine on võimatu. Tunnistaja Ave Õuemetsa ütlustest nähtub, et prits käivitati esmakordselt, kui hageja töömehed tulid kostja koju ja pool päeva pandi aparaati kokku. Esimesel katsel see ei õnnestunud ja prooviti mitu korda. Seda seadet kostja enne käivitanud ei olnud. Sellel puudusid pumbad, mille tõid töömehed kaasa, kui nad käisid masinat kokku panemas. Tunnistaja ei mäleta, millal toodi tooraine komponendid. Tooraine saabus enne seadme paigaldamist.
Seega kostja leiab, et seade täiskomplektsuses jõudis temani septembris 2013, kui Tallberg Estonia OÜ töötajad tõid kohale pumbad ja voolikud. Garantiitingimustes on kirjas, et garantii kehtib, kui seade on paigaldatud hooldaja juhiste alusel. Garantii algas, kui Tallberg Estonia OÜ töötajad olid seadme kokku pannud ja selle seadistanud, sest sellest hetkest oli võimalik kontrollida, kas seade vastab nõuetele. VÕS § 230 lg 1 sätestab, et müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatud soodsam seisund. VÕS § 230 lg 2 sätestab, et garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. Kui müüjal on kohustus asi ostjale saata, et hakka garantiitähtaeg kulgema enne asja ostjale üleandmist. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja. Tallberg Estonia OÜ pakkumisega nr 130486 03.06.2013 loeb kohus tuvastatuks, et kostja ostis Tallberg Estonia OÜlt seadme Reactori E-20, 400 V, hinnaga 15 948 eurot. Pakkumise kohaselt pakuti kostjale 15 948 euro eest ostmiseks seade Reactor E-20, 400 V, 24 A, 3-faasiline, Fusion AP püstol garantiitähtajaga 12 kuud peale seadme üleandmist. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et Tallberg Estonia OÜ ja kostja leppisid kokku selles, et 03.06.2013 pakkumine sisaldas ka pumpa ja voolikuid. Seda kinnitab ka hageja esindaja I.Esteri vande all antud ütlused, mille kohaselt on seadet Reactor E-20 võimalik kasutada kahel moel: 1) on võimalik küljeanumad külge monteerida; või 2) kui tahetakse suuri tooraineanumaid kasutada, siis tuleb juurde tellida pumbasüsteem. Ostjal on võimalik valida, kuidas ta soovib seadet kasutada ja siis osta juurde vastavad lisatarvikud. Ka on võimalus, et ostjal on lisatarvikud juba olemas või soovib neid hankida hoopis mingi muu firma vahendusel välismaalt. Kohus leiab, et ostetud seade vastas Tallberg Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimustele, s.o kostja ostis Tallberg Estonia OÜlt vastavalt 03.06.2013 tehtud pakkumisele nr 130486 seadme Reactor E-20 ja Fusion AP püstoli. Graco toodete brošüüriga (lk 8) loeb kohus tuvastatuks, et kostja ostis reaktori AP9030, mille puhul on tegemist komplektiga, mis sisaldab pihustivoolikut, piitsvoolikut ja püstolit. Graco toodete brošüürist (alates lk 20) nähtub, et brošüüris on toodud lisad, mida on võimalik seadmele juurde tellida. Graco toodete brošüürist (alates lk 21) nähtub, et kostja juurdetellitud kauba puhul on tegemist lisaseadmega, mis ei kuulu reaktori komplekti. Graco toodete brošüürist (alates lk 2) nähtub skeem, mis käib tellitud seadme juurde ja mis näitab, millises järjekorras peaks seadme valima. Võimalik on valida dosaator, soojendiga vooliku, soojendiga segamisvoolikud, püstoli, töötlemisseade, milleks on pump või segamiskomplekt. Jooniselt (I kd, lk 59) nähtub, et nr 1 on reaktor, nr 2 on voolikud, nr 3 on elastsem voolik ja nr 4 on püstol. Kõik need asjad telliti koodiga AP9030, see on tehase tootekood. Kostja valis AP9030 komplektsuse ning hinnapakkumine on kostjale tehtud just sellele mudelile. Hinnapakkumises nr 130486 oli reaktor koodiga AP9030, s.o Graco toodete brošüüris lk 8, võimalik on valida erinevate võimsuste vahel. Kostja tellis reaktori AP seadistusega. Reaktori juurde oli võimalik tellida AP või CS püstoli. Komplektsus käib kahe esimese pakkumise kohta, kus on märge package, mis tähendab, et pakend sisaldab piitsvoolikut ja püstolit. Package on pakendi lühend, AP näitab, mis tööde jaoks seade on mõeldud. AP9030 reaktoripakend sisaldab pihustivoolikut, piitsvoolikut ja püstolit. Skeem näitab, milliseid lisasid on seadmele juurde vaja. Hinnapakkumises on püstol ära toodud, kuna püstoleid oli võimalik valida CS ja AP märgistusega, kuid selles komplektis oli AP püstol. Voolikud on igas komplektis sees. Voolikud on kõik samad, aga püstolid on erinevad ja seetõttu toodi pakkumises püstol eraldi välja, et oleks teada, milline püstol selles komplektis on. Võimalik oli juurde tellida pumbad. Kostja tellis juurde toitekomplekti, mis aitab mahutist võtta komponente. Kostja teine tellimus nr 246081 sisaldas lisaseadmeid, s.o varustuspumpade süsteemi, mis sisaldas õhu ja vedeliku liitmikuid ja voolikuid kahele pumbale. Väljavõttest
lisatarvikute ostmise kohta nähtub, et seade oli tellitud 28.06.2013. Laoprogrammi väljavõttest nähtub, et lisatarvikud saabusid lattu 08.07.2013 ning reaktor oli laos 15.07.2013. Väljavõttest tasumise kohta reaktori eest nähtub, et reaktori eest tasuti 01.07.2013, 02.08.2013, 16.08.2013. Väljavõttest lisatarvikute eest arve saatmise kohta nähtub, et arve lisatarvikute eest saadeti kostjale 25.07.2013. Väljavõttest lisatarvikute eest arve tasumise kohta nähtub, et lisatarvikute eest tasuti 25.07.2013. Kostja e-mailist 19.07.2013 nähtub, et kostja sooviks on, et komplekti kuuluksid ka pumbad. Tallberg Estonia OÜ selgitab kostjale 22.07.2013 saadetud e-mailis, kuidas oli võimalik, et teine firma tegi pakkumise, mis sisaldas ka pumpasid ning see osutus võimalikuks, kuna teine firma pakkus komplektis odavaid pumpasid, mis ei sobi paksude ainete pumpamiseks; samuti ei saa Tallberg Estonia OÜ osutada garantiiteenust juhul, kui Graco toode on ostetud teisest riigist. Samuti selgitati kostjale, et pakkumine ei sisaldanud pumpasid. Pakkumine tehti Graco koodi AP9030 alusel. Kostja 22.07.2013 e-mailist nähtub, et tal on vaja voolikuid ja pumpasid. Seega leidis kohtuistungil tõendamist pakkumisega, Graco toodete brošüüriga, et 03.06.2013 pakkumine ei sisaldanud ega pidanudki sisaldama pumbasüsteemi. Samuti leiab kohus, et Tallberg Estonia OÜ ja kostja vaheline kirjavahetus ei tõenda, et lepiti kokku, et pakkumine sisaldas lisaseadmeid. Tallberg Estonia OÜ kirjad selgesõnaliselt väidavad, et pakkumine ei sisalda lisaseadmeid ning arutletakse, kuidas teisel firmal oli seda võimalik teha. Kostja püüdis saada Tallberg Estonia OÜ-d nõusse, et pakkumine sisaldaks ka lisaseadmeid, kuid ebaõnnestunult ning oli sunnitud nõustuma Tallberg Estonia OÜ seisukohtadega ning soovis tellida lisaseadmed, mida ta ka tegi. Tallberg Estonia OÜ ja kostja ei leppinud kokku, et pakkumine koodiga AP9030 sisaldas lisaseadmeid. Kostja esindaja R.Õuemets võttis omaks, et ta sai seadme Reactor E-20 kätte hiljemalt 2013.a juulikuus. Tunnistaja A Õ ütlustest nähtub, et hageja töömehed panid seadet kokku pool päeva. Seadet enne kostja poolt käivitatud ei olnud. Pumbad tõid töömehed kaasa, kui käisid seadet kokku panemas. Tooraine saabus enne seadme paigaldamist. Graco standardgarantiist nähtub, et garantii kehtib ainult siis, kui seadmestiku paigaldamine, kasutamine ja hooldamine on toimunud vastavalt Graco kirjalikule dokumentatsioonile, s.o kui seade on paigaldatud vastavalt Graco kirjalikule dokumentatsioonile, mitte ei tähenda, et garantii hakkab kehtima alates seadme paigaldamisest. Seega hakkas seadme Reactor E-20 garantiitähtaeg kulgema hiljemalt 01.08.2013, mitte lisatarvikute ühendamisest hiljemalt 2013.a oktoobrist. Lisatarvikute garantiitähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 2013.a oktoobrist. Asjaolu, et kostja juures ühendati seade Reactor E-20 pumbasüsteemiga, et kasutada suuri toorainemahuteid, 2013.a septembrikuus, kuna varem ei olnud kostjal toorainet, ei peata garantiitähtaja kulgemist põhjusel, et kostja ei saanud asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Hageja esindaja I.Esteri vande all antud ütlustega leidis tõendamist, et alles 2013.a septembris oli Tallberg Estonia OÜ töömeestel võimalik kostja juurde minna seadet ühendama pumbasüsteemiga, kuna kostjal ei olnud varem toorainet. Ilma tooraineta ei ole võimalik seadet koos pumbasüsteemiga kasutada. Kohus leiab, et antud asjas ei oma tähtsust, mis ajahetkel oli kostjal võimalik seadet Reactor E-20 koos pumbasüsteemiga kasutada, asjas omab tähtsust seadme Reactor E-20 üleandmise hetk, kuna 03.06.2013 pakkumise nr 130486 kohaselt olid lepingupooled kokku leppinud seadme Reactor E-20 ostus ilma pumbasüsteemita garantiitähtajaga 12 kuud. Seadme Reactor E-20 garantiitähtaeg lõppes 31.07.2014. Hageja esindaja I.Esteri vande alla antud ütlustest nähtub, et kostja esindaja tõi seadme hageja juurde remonti 25.08.2014. Seega oli seadme Reactor E-20 garantiitähtaeg 25.08.2014 möödunud. Kohus ei tuvastanud seadme Reactor E-20 mittevastavust lepingutingimustele. Seega on loogiline Tallberg Estonia OÜ poolt seadme ühendamine pumbasüsteemiga 2013.a septembris, kuna enne seda saabus seadme kasutamiseks vajalik tooraine. Kohus peab ebaloogiliseks ja mitteusutavaks, et Tallberg Estonia OÜ ootas kuid, et tulla kostja juurde seadet ühendama pumbasüsteemiga. See mõjuks ettevõtte mainele ja ärile halvasti. Kostja esindaja R.Õuemets
väidab, et seade Reactor E-20 ei vastanud lepingutingimustele, kuna seadmel tuvastati tootmistehniline mootoririke. Seega tegemist olevat praaktootega. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et seade Reactor E20 ei vastanud lepingutingimustele. Kostja esindaja tõendab seadme tootmistehnilise mootoririkke olemasolu oma vande all antud ütlustega. Kohus leiab, et see ei ole piisav tõend tõendamaks seadme mittevastavust lepingutingimustele. Kostja oleks pidanud tootmistehnilist mootoririket tõendama ekspertarvamusega. Kostja esindaja ei ole pädev andma arvamust seadme tootmistehnilise rikke olemasolu või mitteolemasolu kohta. Et seadmel oli tootmistehniline rike on kostja esindaja paljasõnaline väide, mida ei kinnita ükski teine tõend. Töökäsuga nr 1098 loeb kohus tuvastatuks, et diagnostika näitas veakoodiks nr E28. Veakoodi hooldusjuhendiga loeb kohus tuvastatuks, et mootor kuulub väljavahetamisele. Kostja väidab, et nimetatud töökäsk ei käi kostja seadme kohta. Kohus leiab, et töökäsk käis kostja toodud seadme kohta, kuna seadme seerianumber A1848 on ära toodud kostjale esitatud arvel. Seerianumber on seadmele märgitud tehases ning ühelgi teisel seadmel ei saa olla sama seerianumbrit. Kohus leiab, et asjaolu, et arvel on märgitud seadmeks E30, kuigi kostjale kuulus seade E 20, ei tähenda, et töökäsk nr 1098 ei käi kostja seadme kohta. Arvel on ekslikult toodud ära ebaõige seade, kuid arve nr 134025 06.10.2014 on esitatud just kostjale, samas kostja ei ole toonud hageja juurde remonti ühtegi teist seadet ning kostjale ei ole esitatud remontitoodud seadme kohta ühtegi teist arvet. Hageja juhatuse liikme arvutist nähtub, et töökäsk kui dokument on loodud 25.08.2014 kell 13.14, mis kummutab kostja esindaja väite selle kohta, et töökäsk on koostatud alles 2016. Seega leiab kohus, et arve nr 134025 on esitatud kostja poolt remonti toodud seadme E-20, 400V, 24A, kohta. Kohus loeb hageja esindaja I.Esteri vande all antud ütlused usaldusväärseks tõendiks, kuna haakuvad ka esitatud kirjalike dokumentidega. Kohus ei loe kostja esindaja R.Õuemetsa vande all antud ütlusi usaldusväärseks tõendiks, kuna ei haaku teiste kogutud tõenditega. Kostja vastuväited selle kohta, et Graco brošüür, laoprogrammi väljavõte, töökäsk ei ole tõenditena asjakohased, on otsitud ja paljasõnalised. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kohus tuvastas eelpool, et pakkumine koodiga AP9030 ei sisaldanud lisaseadmeid. Seega seade koodiga AP9030 oli ostmise hetkel komplektne. Kohtuistungil ei leidnud usaldusväärsete tõenditega tuvastamist, et seade Reactor E-20 oli juba ostes ebakvaliteetne ja mittekomplektne. Kohus leiab, et seade koodiga AP9030 vastas lepingutingimustele. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus, teine isik aga maksma selle eest tasu. Hageja eesindaja vande all antud seletusega loeb kohus tuvastatuks, et seade tuli remonti 25.08.2014. Töökäsuga nr 1098 loeb kohus tuvastatuks, et diagnostika näitas veakoodiks nr E28. Veakoodi hooldusjuhendiga loeb kohus tuvastatuks, et mootor kuulub väljavahetamisele. Arve-saatelehega nr 134025 06.10.2014 loeb kohus tuvastatuks, et seadme remont ja elektrimootor E-20 maksumus on kokku 1791,60 eurot. Hageja esindaja on saatnud 31.10.2014 kostja esindajale e-maili, milles teatab, et ootab arve tasumist. Kostja esindaja vastab 03.11.2014, et ta ei ole hagejalt midagi ostnud ega rentinud ja neil puudub igasugune nõue tema vastu. Hageja esindaja vastab kostja esindajale 03.11.2014 ning tuletab meelde kogu sündmuste käigu: kostja esindaja käis oma seadmega hageja juures remondis 25.08.2014, tuvastati mootori rike, millele ei laienenud garantiiteenus, sest garantiitähtaeg 1 aasta oli möödas. Seega on remont tasuline. Kostja esindaja pidas mootori hinda liiga kalliks, siis hageja pakkus talle, et
kostjale antakse vana mootor tagasi ja hangib ise uure mootor soodsamalt. Kostja esindaja sellega ei nõustunud. Hageja esindaja pakkus ka võimaluse koos arutada ja leida alternatiivne lahendus, kuid see ka kostja esindajat ei huvitanud. Hageja palus kostjal tagastada hagejale kuuluva mootor või tasuda arve. Kostja esindaja vastab hageja esindajale, et ta ei käinud seadmega remondis, vaid mootorile teostati garantiiremont, kuna garantiitähtaeg on 5 aastat. Kostja leiab, et hageja töömees on hea, siis võib ta kompenseerida töö ja mootori maksumuse summas 500 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja vande all antud ütlustega, töökäsuga, veakoodi hooldusjuhendiga, arvega, poolte kirjavahetusega on kohtuistungil tõendamist leidnud, et pooled leppisid kokku selles, et hageja remondib kostjale kuuluva seadme. Hageja remontis kostja seadme ja andis remonditud seadme kostjale üle. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja on töö vastu võtnud. Hageja esitas kostjale 06.10.2014 arve nr 134025 summas 1791,60 eurot. Kostja leiab, et arve ei ole kohustuse aluseks. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Antud asjas on arve üks tõenditest, mis tõendab kostja kohustuse olemasolu hageja ees. Kostja keeldus arvet maksmast, väites, et tegemist oli garantiiremondiga. Kohus on eelpool tuvastanud, et tegemist ei olnud garantiiremondiga ning kostjal on kohustus arve eest hagejale tasuda VÕS § 637 alusel. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostjale pakuti erinevaid variante: maksta arve või tuua mootor hagejale tagasi ja leida meelepärasema hinnaga mootor või arutada asja ja leida lahendus. Kostja ei nõustunud ühegi hageja pakutud variandiga. Kostja mootorit tagasi ei toonud ning arvet samuti ei ole tasunud. Kuna kostja on hageja töö vastu võtnud ning kostja ei ole hagejale teatanud, et hageja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, siis kostjal on kohustus tasuda hagejale mõistlik tasu. Arvest nähtub, et seadme remondi maksumus on 96 eurot, millele lisandub käibemaks. Töötunde on tehtud 3 ning nimetatud tasu suurust peab kohus mõistlikuks. Hageja töömeest peab heaks ka kostja ise. Elektrimootori maksumus on 1397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades pakkumises nr 130486 toodud komplekti AP9030 maksumust 15 948 eurot, siis elektrimootori maksumus 1397 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik. Samas pakuti kostjale võimalust osta remonditeenust meelepärasemast kohast. Kostja seda ei teinud. Seega on 06.10.2014 arve nr 134025 summas 1791,60 eurot esitatud kostjale põhjendatult. Arve kohaselt on maksetähtajaks 7 päeva. Alates 14.10.2014 on võlgnevus sissenõutav. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt kuulub 1791,60 eurot väljamõistmisele VÕS §de 100, 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 54,79 eurot. Viivise arvestus: 1791,60x0,022%x139 (14.10.2014-02.03.2015)= 54,79 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 54,79 eurot hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja S.Desjatnikov palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1585.- eurot: riigilõiv 225.- eurot ja õigusabikulud summas 1360.- eurot. Hageja esindaja S.Desjatnikov palub kostjalt välja mõista täiendava menetluskulude nimekirja alusel menetluskulud summas 400 eurot. Kostja hageja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud ei ole. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 10 t ulatuses, tunnitasuga 100 eurot ja kohtuistungid tasuga 160 eurot (2 istungit kokku 320 eurot). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja esindaja tehtud töökirjed on vajalikud. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 1985.- eurot.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.