OÜ BBTechnics Baltic hagi OÜ Eesti Puitmaja Ehitus vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18. novembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Eesti Puitmaja Ehitus apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1846,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ BBTechnics Baltic (registrikood 12516134), esindaja Sergei Desjatnikov Kostja: OÜ Eesti Puitmaja Ehitus (registrikood 11545671, endise ärinimega OÜ Õuemets Grupp), esindaja vandeadvokaadi abi Ahti Kuuseväli
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 18. novembri 2015 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ BBTechnics Baltic esitas 26.03.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Õuemets Grupp (uue ärinimega OÜ Eesti Puitmaja Ehitus) vastu 1846,39 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 11.05.2015 seoses võlgniku vastuväitega makseettepanekule ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 21.05.2015 Pärnu Maakohtule hagi kostjalt põhivõla 1791,60 euro ja viivise 54,79 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.06.2013 ostumüügilepingu, millega kostja ostis hagejalt soojustusvahu paigaldamise seadme Reactor E20 400V. Kaup on kostjale üle antud ja kostja tasus selle eest arve nr 131068 alusel 15 948 eurot.
3.25.08.2014 tõi kostja ostetud seadme hageja juurde remonti, kus tuvastati mootoririke, mis ei kuulunud tehase garantii alla, sest pakkumisel näidatud üheaastane garantii aeg oli möödunud. Hageja teavitas kostjat, et kostjal tuleb tasuda vahetatud osade ja teostatud tööde eest. Hageja esitas kostjale 06.10.2014 vahetatud elektrimootori ja teostatud tööde kohta arve nr 134025 1791,60 euro tasumiseks. Kostja nõustus ainult 500 euro tasumisega, leides, et asjal on 5-aastane garantii. Arvet ta ei tasunud.
4.Arve tasumiseks oli tähtaeg 7 päeva. Alates 14.10.2014 on võlgnevus sissenõutav ja hagejal on õigus nõuda tasumistähtaja ületamisel viivist. Kostja põhivõlg on 1791,60 eurot ja viivisevõlg 54,79 eurot.
5.Hilisemates seisukohtades märkis hageja, et 28.06.2013 ostu-müügilepingu sõlmisid OÜ Tallber Estonia ja kostja, millega kostja ostis soojustusvahu paigaldamise seadme Reactor E-20 400V. OÜ Tallberg Estonia äritegevus on üle läinud hagejale. Seadme ostmisel oli kostja teadlik, milline on selle komplektsus ja et tal võib vaja minna lisapumpi ja voolikuid, kuid kostja ostis ainult seadme ning tellis pumba ja voolikud hiljem juurde. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole arve nr 134025 kohustuse tekkimise aluseks ja see ei tõenda kohustuse olemasolu. Kohustus saab tuleneda lepingust, kuid hageja ei ole toonud esile asjaolusid ega tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud leping.
7.Kostjale müüdud seadme Graco defekt ilmnes garantii ajal ja kuulub hageja poolt tasuta kõrvaldamisele. Seadme garantii algas seadme üleandmisest kostjale. Samas müüs hageja kostjale seadme, millel puudusid kostjale vajalike tööde teostamiseks pumbad ja voolikud, s.t kostja ei saanud seadet sihtotstarbeliselt kasutada ja hageja oli sellest teadlik. Pumpade ja voolikute puudumist ostetud komplektis tõendab e-kirjavahetus, millest nähtub hageja enda järeldus, et kostjal on pumpi ja voolikuid vaja. Vajalikud pumbad ja voolikud ostis kostja 25.07.2013, s.o kuu aega hiljem. 22.07.2013 palus kostja saata eestikeelse kasutusjuhendi, mida seadmega kaasas ei olnud.
8.2013. aasta septembri alguses monteerisid ja paigaldasid hageja töölised seadme koos pumpade ja voolikuga ning panid selle esimest korda tööle. Selle ajani oli vaidlusalune seade kasutuskõlbmatu. See oli pakendis ja kasutamata põhjusel, et puudusid vajalikud osad
ning hageja ei olnud seadet kokku monteerinud ega seadistanud, kuna hageja andis kostjale üle puudulikus komplektsuses seadme.
9.Seadme standardgarantii tingimuste kohaselt kehtib garantii ainult siis, kui seadmestiku paigaldamine, kasutamine ja hooldamine on toimunud vastavalt Graco kirjalikule dokumentatsioonile. Kuna seadme müüs hageja, kes selle hiljem kokku monteeris ja seadistas, algas lepingujärgne garantii 2013. aasta septembri alguspäevadest ehk hetkest, millal ostetud seadet oli reaalselt võimalik kasutada spetsiifilise töö tegemiseks. Kuna hageja on Graco toodete professionaalne edasimüüja Eestis, siis võib eeldada, et üksnes tema töötajad oskavad tootja kirjaliku dokumentatsiooni alusel seadet paigaldada.
10.Hagejal ei ole alust nõuda kostjalt rahaliste kulutuste hüvitamist isegi siis, kui seadme defekt oleks tekkinud väljaspool garantii aega, sest hageja vastutab defektse seadme müügi eest. Seadme mootori defekt oli olemas seadme üleandmisel kostjale ja kostja on sellest hagejat nõuetekohaselt teavitanud. Kostja toimetas seadme hageja müügiesindusse, kus hagejal eriteadmistega isikuna oli võimalik puudused piisava põhjalikkusega fikseerida. Kuna asi ei vastanud lepingutingimustele, nõudis kostja müügilepingu täitmist hagejalt ja seda seadme remondi või asendamise näol. Seadme asendamise või parandamise kulud kannab müüja ja hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt selliste kulude hüvitamist. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 225 eurot ning õigusabikulud 1360 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
12.OÜ Tallberg Estonia 03.06.2013 pakkumisega nr 130486 on tõendatud, et kostjale pakuti 15 948 euro eest ostmiseks seadet Reactor E-20 400V, 24 A, 3-faasiline, Fusion AP püstol garantiitähtajaga 12 kuud pärast seadme üleandmist.
13.Tõendatud ei ole, et OÜ Tallberg Estonia ja kostja leppisid kokku selles, et 03.06.2013 pakkumine sisaldas ka pumpa ja voolikuid. Seda kinnitab ka hageja seadusliku esindaja IE vande all antud seletus, mille kohaselt on seadet Reactor E-20 võimalik kasutada kahel moel: on võimalik külge monteerida küljeanumad või kui tahetakse kasutada suuri tooraineanumaid, siis tuleb juurde tellida pumbasüsteem. Ostjal on võimalik valida, kuidas ta soovib seadet kasutada ja osta juurde vastavad lisatarvikud. Ka on võimalus, et ostjal on lisatarvikud juba olemas või soovib neid hankida hoopis mingi muu firma vahendusel välismaalt.
14.Ostetud seade vastas OÜ Tallberg Estonia ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimustele. Kostja ostis vastavalt 03.06.2013 pakkumisele nr 130486 seadme Reactor E-20 ja Fusion AP püstoli. 03.06.2013 pakkumine ei pidanudki sisaldama pumbasüsteemi. Kostja seaduslik esindaja RÕ võttis omaks, et ta sai ostetud seadme kätte hiljemalt 2013.a juulikuus. Seega hakkas seadme garantiitähtaeg kulgema hiljemalt 01.08.2013, mitte lisatarvikute ühendamisest hiljemalt 2013.a oktoobrist.
15.Asjaolu, et kostja juures ühendati 2013.a septembrikuus seade pumbasüsteemiga, et saaks kasutada suuri toorainemahuteid, ei peata garantiitähtaja kulgemist põhjusel, et kostja ei saanud asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. IE seletusega on tõendatud, et OÜ Tallberg Estonia töömeestel oli alles 2013.a septembris võimalik minna kostja juurde seadet pumbasüsteemiga ühendama, kuna kostjal ei olnud varem toorainet. Ilma tooraineta ei ole võimalik seadet koos pumbasüsteemiga kasutada. Tähtsust ei ole sellel, mis ajahetkel
oli kostjal võimalik seadet koos pumbasüsteemiga kasutada. Tähtsust omab seadme üleandmise hetk, kuna 03.06.2013 pakkumise nr 130486 kohaselt olid lepingupooled kokku leppinud seadme Reactor E-20 ostus ilma pumbasüsteemita, garantiitähtajaga 12 kuud. Seadme garantiitähtaeg lõppes 31.07.2014.
16.Kostja tõi seadme hageja juurde remonti 25.08.2014. Selleks ajaks oli garantiitähtaeg möödunud. Tõendatud ei ole seadme mittevastavus lepingutingimustele. Kostja ei saanud seadet kasutada varem kui 2013.a septembris, kuna tal puudus kasutamiseks vajalik tooraine. Tunnistaja AÕ ütlustega on tõendatud, et tooraine saabus enne seadme paigaldamist. Seega on loogiline OÜ Tallberg Estonia poolt seadme ühendamine pumbasüsteemiga 2013.a septembris, kuna alles siis saabus seadme kasutamiseks vajalik tooraine. On ebaloogiline ja mitteusutav, et OÜ Tallberg Estonia oleks oodanud kuid, et tulla kostja juurde seadet pumbasüsteemiga ühendama. See mõjuks ettevõtte mainele ja ärile halvasti.
17.Kostja ei ole tõendanud, et seade ei vastanud lepingutingimustele. Kostja seadusliku esindaja seletus ei ole piisav tõend tõendamaks seadme mittevastavust lepingutingimustele. Kostja oleks pidanud tootmistehnilist mootoririket tõendama ekspertarvamusega. Kostja seaduslik esindaja ei ole pädev andma arvamust seadme tootmistehnilise rikke olemasolu või mitteolemasolu kohta. Et seadmel oli tootmistehniline rike, on kostja seadusliku esindaja paljasõnaline väide, mida ei kinnita ükski teine tõend.
18.Hageja seadusliku esindaja IE vande all antud seletus on usaldusväärne tõend, kuna see haakub 03.06.2013 pakkumisega ja tunnistaja AÕ ütlustega. Kostja seadusliku esindaja RÕ vande all antud seletus ei ole usaldusväärne tõend, kuna see ei haaku teiste tõenditega. Ei ole tõendatud, et seade Reactor E-20 oli juba ostes ebakvaliteetne. Seega on 06.10.2014 arve nr 134025 summas 1791,60 eurot esitatud kostjale põhjendatult. Arve kohaselt on maksetähtajaks 7 päeva. Alates 14.10.2014 on võlgnevus sissenõutav. Kostjalt kuulub 1791,60 eurot väljamõistmisele VÕS §-de 100, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel ning viivis 54,79 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel.
19.Menetluskulud jäävad kostja kanda ja hageja kasuks tuleb välja mõista menetluskulude hüvitis 1585 eurot (riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 1360 eurot). Apellatsioonkaebus
20.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda.
21.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale müüdud põhiseadet sellises komplektsuses, nagu hageja selle kostjale 2013.a juulis üle andis (ilma pumpade ja voolikuteta) ei ole võimalik sihipäraselt kasutada. Seetõttu tuli kostja soetada ka lisaseadmed – pumbad ja voolikud. See, milles pooled müügilepingu sõlmimisel kokku leppisid, tulev välja selgitada VÕS § 29 alusel. Kohus seda ei teinud.
22.Maakohus lähtus müügilepingu sisu määratlemisel ebaõigesti üksnes enne lepingu sõlmimist tehtud pakkumisest. Hinnapakkumisel ei olnud kogu müüdava seadme komplektsuses kirjeldamise eesmärki. Selles puudus viide sellele, et lisaks põhiseadmele ja püstolile müüakse ka soojustusega voolik nende ühendamiseks. Ainuüksi see, et pakkumises oli lisaks põhiseadmele nimetatud püstol, ei anna alust järeldada, et pooled mõistsid hinnapakkumist selliselt, et pakkumine sisaldabki ainult püstoli ja põhiseadme hinda.
23.Hageja oli hinnapakkumist tehes teadlik, et kostja ei ole varem soojustusvahu paigaldamisega tegelenud ja see on tema esimene seade, mida ta selleks otstarbeks soetab. Seega teadis hageja, et kostja vajab seadet sellises komplektsuses, mis võimaldab seda sihipäraselt kasutada, s.o koos toormepumpade ja –voolikutega. Seda, et kostja vajas n.n täiskomplektset toodet ja hageja teadis seda, nähtub poolte e-kirjavahetusest. Kirjavahetusest nähtub ka asjaolu, et kostja saatis hagejale enne müügilepingu sõlmimist ühe teise müüja hinnapakkumise, mis sisaldas n.n täiskomplekti, mis võimaldas toodet sihipäraselt kasutada. See on tõendatud ka kostja seadusliku esindaja seletusega. Hageja ei saanud eeldada, et kostjal on muud seadme kasutamiseks vajalikud komponendid olemas ja tal on huvi üksnes põhiseadme soetamise vastu. Sellisel juhul ei oleks hageja pakkunud ka kostjale püstolit põhiseadmega ühendavat voolikut.
24.Kuna müügilepingu tegelikuks sisuks oli täiskomplektse soojustusvahu paigaldamise seadme müük kostjale, oleks tulnud kohaldada VÕS § 217 lg 2 punkti 2. Hageja viis seadme täiskomplektsusesse alles 2013. aasta septembris ja seetõttu ei saanud garantii tähtaeg enne seda kulgema hakata. Garantiitingimuste kohaselt ei saanud garantii hakata kulgema enne seda, kui hageja paigaldas seadme selliselt, et kostjal oli sellega võimalik tööd teha. Kostja sai seadet kasutama hakata alles pärast seda, kui hageja oli selle seadistanud vastavalt Graco kirjalikule dokumentatsioonile ja seadnud töövalmis, sest kostja seda ise teha ei osanud. Hageja on Graco seadmete ametlik edasimüüja Eestis.
25.Kohus arvestas ebaõigesti esmakordselt pärast eelmenetluse lõppu esitatud hageja väidetega selle kohta, et seadme rikkepõhjuseks oli ülepinge ja seadme esmakasutusele võtmine viibis seetõttu, et kostjal puudus toormaterjal. Kuna hageja ei olnud selliseid väiteid varem esitanud, puudus kostjal võimalus nende osas seisukoha võtmiseks ja väidete ümberlükkamiseks vajalike tõendite esitamiseks. TsMS § 331 kohaselt ei tohtinud kohus selliste väidetega asja lahendamisel arvestada.
26.Kohus oleks pidanud asja lahendamisel arvestama hageja poolt 30.06.2015 esitatud tootja brošüüriga. Hageja loobus sellest tõendist 30.10.2015 kohtuistungil, mida ta TsMS § 242 kohaselt teha ei saanud. Kostja soovis selle tõendiga arvestamist, kuna selle pildiline osa tõendab, et komplekti kuulusid ka toormepumbad ja –voolikud.
27.Ebaõige on kohtu järeldus, et kostja soovis osta ainult põhiseadet, mitte kogu komplekti, mis on vajalik seadme sihipäraseks kasutamiseks. Kohus rajas selle järelduse üksnes hageja seadusliku esindaja seletusele selle kohta, et ostjal on võimalik valida, kas ta soovib põhiseadmega ühendada suuremad või väiksemad toormemahutid, ostja võis seadme osta ka ilma toormemahutite, -pumpade ja –voolikuteta ja et on ka võimalus, et ostjal on lisatarvikud juba olemas või soovib ta neid hankida muu firma vahendusel välismaalt. Kohus oleks pidanud arvestama ka kostja juhatuse liikme seletusega, mille kohaselt oli hageja müügipakkumist tehes teadlik sellest, milleks kostja seda seadet vajab, et kostja on selles valdkonnas alustav ettevõtja ja vajab seadet täiskomplektsuses ning kostja võttis eelnevalt ühelt välismaiselt müüjalt hinnapakkumise ja edastas selle hagejale enne hageja pakkumise tegemist. Need asjaolud nähtuvad e-kirjavahetusest. Kohus ei arvestanud hageja seadusliku esindaja seletusele hinnangut andes sellega, et ta ei osalenud müügilepingu sõlmimisel, samas kui kostja seaduslik esindaja suhtles hageja müügimehega pakkumuse küsimuses vahetult. Tõendeid kogumis hinnates oleks kohus pidanud jõudma teistsuguse järelduseni.
28.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et töömehed komplekteerisid ja seadistasid seadme 2013.a septembris seetõttu, et kostjal ei olnud vajalikku toormaterjali, mis on vajalik seadme käivitamisel ja korrasoleku kontrollimisel. Selle kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Maakohtu viide selles osas IE seletusele on asjakohatu, kuna tunnistaja ei ole sellekohaseid
selgitusi andnud. Kostja seaduslik esindaja andis vande all seletuse selle kohta, et kostjal oli tooraine ammu olemas. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjal ei olnud enne 2013.a septembrit toorainet, mida seadme esmakordsel käivitamisel kasutada.
29.Kostja on alates esimesest vastusest tuginenud vastuväitele, et isegi kui hageja vastutaks seadmel esinenud puuduse eest garantii korras, vastutaks ta üldise müüja vastutuse järgi VÕS § 218 alusel. Hageja ei ole selle kohta vastuväiteid esitanud. Üllatuslikult väitis hageja seaduslik esindaja alles pärast eelmenetluse lõppu toimunud kohtuistungil, et tegelikult tootmisviga ei olnud ja seadme rike oli põhjustatud ülepingest. Sellises olukorras oleks kohus pidanud asja lahendamisel arvestama kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusega selle kohta, et seadmel olid mitmed kaitsmed selleks, et ülepinge olukorras seade ei kahjustuks. Seadme rike ei saanud olla põhjustatud ülepingest. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
32.Asja materjali kohaselt tegi OÜ Tallberg Estonia 03.06.2013 kostjale pakkumise nr 130486, milles on kaubana märgitud Reactor E-20 400V, 24A, 3-faasiline, Fusion AP püstol, hind käibemaksuta 13 290 eurot ja käibemaksuga 15 948 eurot, ühikuks on komplekt. Pakkumises on märgitud, et garantii kehtib 12 kuud pärast seadme üleandmist (t lk 21). 29.06.2013 väljastas OÜ Tallberg Estonia kostjale pakkumise nr 130486 alusel arve nr 131068 15 948 euro tasumiseks (t lk 20). Kostja tasus arve ja 2013.a juulis anti talle üle seade Reactor E-20, Fusion AP püstol ja voolik, mis paigaldatakse seadme ja püstoli vahele. 25.07.2013 ostis kostja juurde pumbad ja voolikud (edaspidi lisaseadmed), mille abil on võimalik viia soojustusvahu valmistamiseks vajalikku tooret seadmesse ja ilma milleta ei ole kostjal võimalik seadet oma majandustegevuses kasutada. Lisaseadmed anti kostjale üle 2013.a septembris. OÜ Tallberg Estonia äritegevus on üle läinud hagejale.
33.25.08.2014 tõi kostja seadme hageja juurde remonti, kus tuvastati mootoririke. Hageja parandas seadme ning esitas kostjale elektrimootori ja seadme remondi kohta 06.10.2014 arve nr 134025 1791,60 euro tasumiseks (t lk 22). Kostja ei ole seda arvet tasunud, põhjendades seda sellega, et rike tekkis garantii kehtivuse ajal ja tugineb alternatiivselt müüja vastutusele VÕS § 222 lg 4 alusel, väites, et mootori defekt oli olemas juba seadme müümise ajal.
34.Pooled vaidlevad selle üle, millal algas garantiitähtaja kulgemine, kas 2013.a juulis, kui kostjale anti üle põhiseade või 2013.a septembris, kui anti üle lisaseadmed. Selleks tuleb kindlaks teha esmalt see, mille ostmises ja müümises pooled kokku leppisid, s.o kas hageja pidi kostjale müüma täiskomplektse seadme, mida on võimalik kohe kasutama hakata või leppisid pooled kokku üksnes põhiseadme ja püstoli müügis, mis on märgitud pakkumisele.
35.Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et hageja seadusliku esindaja IE seletuse ja pakkumise järgi ei ole võimalik kindlaks teha, mille ostmises pooled kokku leppisid. Pakkumisele on märgitud, et tegemist on komplektiga, kuid seda, mis asjad komplekti peale
põhiseadme ja püstoli kuuluvad, ei ole lahti kirjutatud. Nagu juba eelpool märgitud, anti kostjale üle ka voolik, mis paigaldatakse seadme ja püstoli vahele, kuigi seda pakkumises ei märgitud. Seega ei ole pakkumises märgitu ammendav. Kohtuotsuses tsiteeritud IE seletused seadme erinevate kasutamisvõimaluste ja selle kohta, mil viisil on võimalik osta lisaseadmeid ja et need võivad ostjal ka juba olemas olla, ei tõenda samuti seda, milles ostja ja müüja antud juhul enne ostu-müügilepingu sõlmimist kokku leppisid.
36.Maakohus ei hinnanud kostja seadusliku esindaja RÕ vande all antud seletust, mille kohaselt ta teavitas hagejat sellest, milleks ta seadet vajab, et kostja on soojustusvahu valdkonnas alustav ettevõtja ja vajab seadet täiskomplektsuses ning kostja võttis eelnevalt ühelt välismaiselt müüjalt hinnapakkumise ja edastas selle hagejale enne hageja pakkumise tegemist. Nimetatud asjaolusid soovis kostja tõendada ka e-kirjavahetusega (t lk 46-47), millele maakohus samuti hinnangut ei andnud ega põhjendanud, miks ta neid otsuse tegemisel ei arvesta. Sellega rikkus maakohus kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudeid (TsMS § 436, § 438, § 442 lg 8).
37.Maakohus ei teinud asja lahendamisel kindlaks, millise sisuga olid müüja ja ostja lepingueelsed läbirääkimised. VÕS § 14 lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Müüja võib olla kohustatud pöörama tähelepanu asjaolule, et müügiks pakutud komplekt ei sisalda ostjale vajalikke lisaseadmeid, st teavitama ostjat asjaolust, mille vastu on tal lepingu eesmärki arvestades äratuntav huvi.
38.Kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Hindamaks, milliste asjaolude teatamist võib kostja mõistlikult oodata, tuleb seadme omandamise eesmärgi kõrval arvestada nii müüja kui kostja kogemustega. Seejuures tuleb arvestada ka asja materjalist nähtuva asjaoluga, et OÜ Tallberg Estonia oli Graco seadmete ainuke edasimüüja Eestis.
39.Maakohus jättis tähelepanuta ka selle, et poolte tahte väljaselgitamisel tuleb lähtuda lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb müügilepingu sisu ja poolte tegelikku tahet hinnata, järgides seejuures TsÜS § 75 ja VÕS § 29 reegleid ning teha kindlaks, kas kostja pidi aru saama, et pakkumises märgitud ja selle alusel tema poolt ostetud komplekt sisaldab seadet ja püstolit ilma tema majandustegevuses vajalike lisaseadmeteta.
40.Maakohus jättis hinnangu andmata ka Graco standardgarantiile (t lk 48), mille kohaselt kehtib garantii ainult siis, kui seadmestiku paigaldamine, kasutamine ja hooldamine on toimunud vastavalt Graco kirjalikule dokumentatsioonile. Kuigi hageja väitis 30.06.2015 menetlusdokumendis, et seadmeid ei ole paigaldatud ja need ei vajagi paigaldust (t lk 57), kinnitasid tema seaduslik esindaja IE (t lk 117), kostja seaduslik esindaja RÕ (t lk 118) ja tunnistaja AÕ (t lk 120), et seade pandi müüja töötajate poolt kokku, kusjuures selle töölesaamine võttis aega pool päeva. Maakohtul tuleb anda hinnang sellele, kas selline seadme täiskomplekti kokkupanemine ja seadistamine mõjutas garantiiaja algust.
41.Ringkonnakohtu hinnangul tõlgendas maakohus tunnistaja AÕ ütlusi ebaõigesti. Tunnistaja ütlused selle kohta, et tellitud tooraine saabus enne seadme paigaldamist, ei tähenda seda, et see saabus vahetult enne seda ja seadistamist ei olnud võimalik just seetõttu teha varem kui 2013. a septembris, nagu maakohus leidis. Tunnistaja ütluste kohaselt hakati pärast seadme ostu uurima, kust toorainet saab ja see telliti Poolast. Tunnistaja ei mäletanud, millal täpselt tellitud tooraine saabus, kuid see võis Eestisse jõuda umbes nädala jooksul (t lk 120). Seega on tunnistaja ütlused selles osas sedavõrd ebatäpsed, et nende alusel ei ole võimalik teha sellist järeldust, nagu kohus tunnistaja ütlusi hinnates tegi.
42.Kostja väitel viibis puuduvate lisatarvikute müüja poolt kohaletoomine ja seadistamine müüja tõttu, kelle töötajatel ei olnud varem aega kohale tulla (t lk 119). Oletuslik ja tõenditele mittepõhinev on maakohtu järeldus, et OÜ Tallberg Estonia ei oleks viivitanud seadme ja pumbasüsteemi ühendamisega, sest see oleks mõjunud ettevõtte mainele ja ärile halvasti. Selleks, et teha kindlaks, mis põhjusel viibis müüja poolt ostjale lisatarvikute üleandmine, on tõendid sedavõrd puudulikud, et nende alusel ei ole kohtul võimalik selliseid järeldusi teha.
43.Maakohus rikkus ka TsMS § 242, kui leidis, et hageja võib tõendist – Graco toodete brošüürist loobuda (t lk 121). Kostja ei andnud selleks nõusolekut ja soovis sellega tõendada oma väiteid seadme komplektsuse kohta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang ka sellele tõendile, s.t kas üksnes pildilisele osale või vajadusel ka tekstilisele osale, nõudes selle kohta hagejalt kui tõendi esitanud menetlusosaliselt tõlke esitamist.
44.Kui leiab tõendamist, et müügilepingu sõlmimise tegelikuks eesmärgiks ja sisuks oli täiskomplektse soojustusvahu paigaldamise seadme müük, kuid kostjale müüdi puuduliku komplektsusega asi, võib olla tegemist olukorraga, kus asi ei vasta lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 tähenduses. Kuna täiskomplektsus saavutati asja materjali kohaselt 2013.a septembris, mil kostjale toimetati kätte puuduolevad osad, toimus seadistamine ja kostja sai hakata seadet sihipäraselt kasutama, võib olla nii, et 12-kuuline garantiitähtaeg hakkas kulgema 2013.a septembris ja ei olnud seadme remonti toomise ajaks 25.08.2014 veel möödunud. Sel juhul võis olla tegemist garantiijuhtumiga VÕS § 230 lg 1 tähenduses ja hagejal võib olla kohustus seade tasuta parandada. Vajadusel tuleb anda hinnang ka kostja alternatiivsele vastuväitele müüja vastutuse kohta VÕS § 218 alusel.
45.VÕS § 230 lg 3 järgi eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Müügigarantii andmine toob kaasa selle, et müüja loobub garantiis sätestatud ajaks oma võimalikest vastuväidetest ostja vastu, mis välistaksid tema vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Maakohtul tuleb hinnata, kas Graco standardgarantii sätestab kohustuse kõrvaldada kõik müüdud asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused, välistades üksnes selliste puuduste kõrvaldamise kohustuse, mis on tekkinud asja ebaotstarbekohase kasutamise tagajärjel. Sellisel juhul peab ostja tõendama puuduse olemasolu, müüja või muu kohustatud isik aga garantiikohustust välistava erandi eksisteerimist. Seega on sellisel juhul ka ebaõige maakohtu järeldus, et kostja oleks pidanud tõendama mootoririkke põhjuse. Seda oleks pidanud tõendama hageja ja selleks ei piisa ilmselgelt üksnes hageja juhatuse liikme seletusest väidetava ülepinge kohta olukorras, kus kostja on tuginenud sellele, et kaitsmete tõttu ei oleks väidetav ülepinge saanud mootorit kahjustada. Hageja võib tõendada puuduse kõrvaldamise kohustuse puudumist nt vea tuvastamise aktiga, töökäsuga või vajadusel ka eksperdi arvamusega.
46.Kuna kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust ja jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise, kohus ei ole asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid välja selgitanud ja kohtule esitatud tõendid on olulises osas hindamata, ei ole ringkonnakohtul
võimalik asja lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelnimetatud puudused kõrvaldada. Vajadusel tuleb tagada pooltele ka võimalus esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.
47.Lisaks eeltoodule juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et asja lahendades tuleb kohtul hageja nõue ka kvalifitseerida. Antud juhul rahuldas maakohus hagi VÕS üldsätete alusel, andmata hinnangut sellele, milline õigussuhe poolte vahel oli.
48.Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel maakohtus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.