Toomas Oti kaebus Tartu Vangla 1. augusti 2019. a käskkirja nr 6-3/229, 30. septembri 2019. a käskkirja nr 6-2/639, 4. novembri 2019. a käskkirja nr 6-3/353 ja 26. novembri 2019. a vaideotsuse nr 1-11/419-2 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Toomas Oti kaebus Tartu Vangla 1. augusti 2019. a käskkirja nr 6-3/229,
30.septembri 2019. a käskkirja nr 6-2/639 ja 26. novembri 2019. a vaideotsuse nr 1- 11/419-2 tühistamise nõudes.
2.Lõpetada menetlus Tartu Vangla 4. novembri 2019. a käskkirja nr 6-3/353 tühistamise nõudes.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 155 lg 2, 204 lg 1).
Tartu Vangla 1. augusti 2019. a käskkirjaga nr 6-3/229 määrati Toomas Ott vangla majandustöödele tähtajaliselt alates 7. augustist 2019 kuni 7. novembrini 2019.
2.Tartu Vangla 30. septembri 2019. a käskkirjaga nr 6-2/639 tunnistati Toomas Ott süüdi erinevatel kuupäevadel (28.08.19, 30.08.19, 05.09.19, 15.09.19, 17.09.19, 20.09.19, 22.09.19) toime pandud vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1, mis seisnes selles, et ta ei täitnud ametniku korraldusi asuda eluosakonnas koristama, rikkumises. Iga rikkumise eest karistati T. Otti kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks. Distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga kolm kuud.
3.T. Ott esitas 18. novembril 2019 Tartu Vanglale vaide 30. septembri 2019. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
3-19-2245
4.Tartu Vangla tagastas 17. detsembri 2019. a otsusega nr 1-11/409-4 T. Oti vangla
30.septembri 2019. a käskkirjale esitatud vaide, kuna vaide esitamise tähtaeg on mööda lastud ja see ei kuulu ennistamisele. T. Ott sai vaide aluseks oleva käskkirja kätte 30. septembril 2019, kuid vaide esitas 18. novembril 2019. Vangla andis T. Otile võimaluse esitada vaide esitamise tähtaja ennistamiseks põhjendatud taotlus. Vangla hinnangul ei sisaldanud taotlus ühtegi objektiivset takistust, mille tõttu ei oleks T. Ott saanud vaideid tähtaegselt esitada ning jättis taotluse rahuldamata ja vaide esitamise tähtaja ennistamata.
5.Tartu Vangla 4. novembri 2019. a käskkirjaga nr 6-3/353 määrati Toomas Ott majandustöödele, tähtajaliselt alates 8. novembrist 2019 kuni 29. veebruarini 2020. T. Ott esitas tööle määramise käskkirjale vaide. Tartu Vangla jättis 26. novembri 2019. a vaideotsusega nr 1-11/419-2 vaide rahuldamata.
6.Toomas Ott (kaebaja) esitas 1. detsembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
1.augusti 2019. a tööle määramise käskkirja, 30. septembri 2019. a käskkirja nr 6-2/639 ja
4.novembri 2019. a käskkirja nr 6-3/353 ning 26. novembri 2019. a vaideotsuse nr 1-11/419-2 tühistamiseks. Kaebaja hinnangul andis vangla medõde eksliku hinnangu kaebaja töövõimelisusele, mistõttu määrati kaebaja vangla 1. augusti 2019. a käskkirja alusel majandustöödele. Kaebaja keeldus tööle asumast tervisliku seisundi tõttu. Kaebaja pöördus perearsti poole, kes andis talle tööst vabastuse, mis kehtis käskkirja lõpuni, kuid arstile saamise ootamise ajal koostati kaebaja suhtes 7 ettekannet. Pärast töölt vabastamise lõppemist määrati kaebaja uuesti 4. novembri 2019. a käskkirja alusel majandustöödele, kuid siis andis arst koheselt töölt vabastuse tulenevalt kaebaja tervislikust seisundist. Vangla viitab vaideotsuses teise kinnipeetava tervislikule seisundile, kuid mitte kaebaja omale. Kaebaja on seisukohal, et vangla käskkirjad on õigusvastased.
7.Tartu Vangla edastas 3. detsembril 2019 vastuseks kohtunõudele vaidlusalused dokumendid. Ühtlasi teatas vangla, et alates 2. detsembrist 2019 kannab Toomas Ott karistust Tallinna Vanglas.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus kontrollib esmalt kaebuse nõuete, s. o vangla 30. septembri 2019. a käskkirja, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristused ja 1. augusti 2019. a kaebaja majandustöödele määramise käskkirja tühistamise nõuete menetlemise võimalikkust (I) ning seejärel võtab seisukoha vangla 4. novembri 2019. a käskkirja kaebaja majandustööle määramise ning
26.novembri 2019. a vaideotsuse tühistamise nõude lubatavuse osas (II).
I
9.Kaebaja määrati vanglas majandustöödele 1. augusti 2019. a käskkirjaga tähtajaliselt alates
7.augustist 2019 kuni 7. novembrini 2019. Kaebaja keeldus täitmast ametniku korraldust asuda tööle erinevatel kuupäevadel kokku 7 korral ning talle määrati vangla 30. septembri 2019. a käskkirjaga nr 6-2/639 distsiplinaarkaristused, millede täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga kolm kuud. Kaebaja taotleb kaebuse ühe nõudena eelnimetatud käskkirjade tühistamist.
3-19-2245
9.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Käesoleva nõude lahendamiseks kohustuslik vaidemenetlus on ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5, mis sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
9.2.Tartu Vangla vastustest kohtunõutele nähtub, et kaebaja esitas vangla 30. septembri 2019. a käskkirjale vaide 18. novembril 2019 ning vangla tagastas vaide 17. detsembri 2019. a otsusega nr 1-11/409-4. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku vaie on tagastatud, on lubatav üksnes siis, kui vaie on tagastatud ebaõigesti. Seega peab kohus hindama, kas Tartu Vangla
17.detsembri 2019. a vaide tagastamise otsus nr 1-11/409-4 on õiguspärane.
9.3.Haldusmenetluse seaduse (HMS) 75 kohaselt esitatakse vaie haldusaktile või toimingule 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Toimiku materjalide kohaselt sai kaebaja vaidlusaluse käskkirja kätte 30. septembril 2019. Seega oli vaide esitamise viimaseks päevaks 30. oktoober 2019. Kaebaja esitas vaide Tartu Vangla 30. septembri 2019. a käskkirjale nr 6-2/639 aga 18. novembril 2019. Järelikult on kaebaja vaide Tartu Vanglale esitanud ilmselgelt tähtaega ületades.
9.4.HMS §-st 77 tulenevalt võib vaide esitamise tähtaja ennistada sama seaduse §-s 34 sätestatud tingimustel. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel.
9.5.Kaebaja on vaide esitamise tähtaja ennistamist põhjendanud asjaoluga, et ta pidi enne vaide esitamist koguma materjale (ettekanded, käskkiri, meditsiinilised andmed). Kuna kontaktisik käib kinnipeetava juures üksnes kord nädalas, raskendas see materjalide kogumist ning kaebaja oli sunnitud esitama vaide puuduliku dokumentatsiooniga. Vaide esitamiseni ei saanud kaebaja meditsiiniosakonnast nõutud dokumente. Olulisemaks takistuseks oli kaebaja kambris toimunud läbiotsimise käigus vaidlusaluse käskkirja esimese lehekülje kadumine, mistõttu ei teadnud kaebaja käskkirja kuupäeva ega numbrit.
9.6.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et 17. detsembri 2019. a vaide tagastamise otsuses on vangla asjaolude kirjelduses märkinud teise kinnipeetava vaide asjaolusid, mis ilmselgelt ei seondu kaebaja vaidega ning see raskendab mõnevõrra otsuse mõistmist. Siiski on vaide tagastamise asjaolud ning vangla põhjendused piisava selgusega arusaadavad. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust, mis võinuks anda aluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja oleks saanud esitada vaide tähtaegselt. Vangla osundab, et kaebaja kambris ei ole toimunud läbiotsimisi, mistõttu ei ole võimalik, et käskkirja esimene leht oleks saanud läbiotsimise ajal kaduma minna. Peale käskkirja tutvustamist pöördus kaebaja kirjalikult meditsiiniosakonna poole esmakordselt 7. novembril 2019 ehk peale vaide esitamise tähtaja möödumist. Vanglal puuduvad ka andmed, et ta oleks vahepeal avaldanud soovi pääseda antud teemal arsti vastuvõtule. Kaebajal oli võimalik esitada vaie olemasoleva materjali põhjal
3-19-2245 tähtaegselt ning oleks hiljem saanud vajadusel vaiet täiendada. Eelnevast tulenevalt nõustub kohus vanglaga, et puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks.
9.7.Tulenevalt HMS § 79 lg 1 p-st 3 tagastatakse vaie, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata. Kuna kaebaja oli vaide esitamise tähtaja lasknud mööda ning Tartu Vangla on eeltoodu põhjal jätnud kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse õiguspäraselt rahuldamata, on Tartu Vangla kaebaja vaide talle HMS § 79 lg 1 p 3 alusel tagastanud õiguspäraselt. Kuna vaie tagastati õiguspäraselt, ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ning kaebus selle nõude osas ei ole menetletav.
9.8.Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus Toomas Oti kaebuse Tartu Vangla 30. septembri 2019. a käskkirja nr 6-2/639 tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
10.Kaebaja palub kohtul tühistada ka vangla 1. augusti 2019. a käskkiri nr 6-3/229, millega ta määrati tähtajaliselt majandustöödele alates 7. augustist 2019 kuni 7. novembrini 2019. Nimetatud käskkirja ei ole kaebaja vanglas vaidlustanud (vt Tartu Vangla 6. jaanuari 2020. a vastus kohtunõudele). Seega ei ole kaebaja nimetatud käskkirja tühistamisnõude puhul läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning see tühistamisnõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. II
11.Kohus on seisukohal, et kaebuse nõude, tühistada Tartu Vangla 4. novembri 2019. a kaebaja majandustööle määramise käskkiri, osas tuleb menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel ning 26. novembri 2019. a vaideotsuse tühistamise nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
11.1.Vaidlusaluse 4. novembri 2019. a käskkirja nr 6-3/353 kohaselt kehtib käskkiri kuni määratud tähtajani, kinnipeetava vanglast vabastamiseni või teise vanglasse ümberpaigutamiseni. Kuivõrd kaebaja on alates 2. detsembrist 2019 alaliselt ümber paigutatud Tallinna Vanglasse, siis lõppes käskkirja kehtivus kaebaja osas ning ühtlasi puudub haldusaktil väljaspoole Tartu Vanglat suunatud mõju. Seega puudub praktiline vajadus vangla käskkirja ületühistamiseks.
11.2.Kohus peab siiski vajalikuks täiendavalt hinnata kaebaja põhjendatud huvi käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus ei pea vajalikuks kaebajalt täiendavalt küsida põhjendatud huvi esitamist, vaid selgitab järgmist. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamisekaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kuna kaebaja on ümber paigutatud teise vanglasse, ei saa tal kohtu hinnangul esineda ka preventiivset huvi käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus on seisukohal, et vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei saa kaasa aidata eesmärgi saavutamisele, s. o vältida kaebaja edaspidist tööle määramist. Käesolevas asjas vangla käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaitsta kaebaja õigusi tulevikus teises vanglas võimaliku käskkirja väljaandmisel. Vaidlusaluse käskkirja tuvastamisnõude menetlemine ei taga, et Tallinna Vangla jätaks tulevikus tööle määramise käskkirja kaebaja suhtes andmata. Kinnipeetava töötamise kohustus tuleb seadusest ning töötamist välistavad asjaolud on samuti seaduses sätestatud (VangS § 37). Seejuures langetab vangla igakordselt uue otsuse, kas kinnipeetav on võimeline töötama või mitte. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusalune 4. novembri 2019. a käskkiri ei oma enam kaebaja suhtes mõju, mistõttu puudub kaebajal selles osas kaebeõigus.
3-19-2245
11.3.Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus haldusakt on täielikult ammendunud, saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral. Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel lõpetada (RKHK 13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12). HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust eelviidatud sätte alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohus on käesoleva määruse p-s 11.1 ja 11.2 põhjendanud, et võimaliku kahju hüvitamise nõude eesmärgil ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav ning selgitanud miks kohtu hinnangul puudub kaebajal preventiivne huvi käskkirja vaidlustamiseks. Eelnevast tulenevalt lõpetab kohus menetluse kaebuse nõude, s. o vangla 4. novembri 2019. a käskkirja nr 6-3/353 tühistamise osas HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel.
12.Seoses kaebuse nõudega tühistada vangla 26. novembri 2019. a vaideotsus nr 1-11/419-2 selgitab kohus järgmist. Kuna põhinõudes puudub kaebajal kaebeõigus ja kohus lõpetab vaideotsuse aluseks oleva käskkirja osas menetluse, ei oleks alust ka vaideotsuse tühistamiseks. Kohus on seisukohal, et vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu puudub tal vaideotsuse vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus selle nõude osas tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.