X kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise saamiseks seoses 20.–21.03.2019. a õiguse telefonikõnedele piiramisega ja 01.03.2019. a vangistust reguleerivate seaduste andmata jätmisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 90 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev on 29. jaanuar 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Tartu Vanglas kinnipeetav X on 19.03.2019. a allkirjastanud taotlused Tartu Vangla direktorile (tl 69, 70), et saada luba helistada 20.03.2019. a kell 14.00 ja 21.03.2019. a kell 10.00 Eesti Õigusbüroo OÜ-sse telefoninumbrile 3726880400. Taotlused on vanglas registreeritud 20.03.2019. a ( tl 69), taotlustel on märkus, et kontaktisik on kaebajale helistamiseks loa andnud (tl 69, 70). Kaebaja ei saanud 20.03.2019. a helistada. Kaebaja kasutas 21.03.2019. a helistamiseks telefoni kella 18.23 kuni 18.46-ni, kuid ei helistanud telefoninumbrile 3726880400 ja on 22.03.2019. a kell 15.24 helistanud telefoninumbrile 3736880400 (tl 71).
2.Kaebaja esitas Tartu Vangla direktorile kahju hüvitamise taotlused (tl 96, 97, tõlked tl 34, 34p). Neist esimeses (tl 96, tõlge tl 34p) taotles kaebaja õiglast hüvitist 20.03.2019. a Eesti Õigusbüroo OÜ-sse helistamise mittevõimaldamise eest. Teises taotluses (tl 97, tõlge tl 34) taotles kaebaja hüvitist 200 eurot 21.03.2019. a Eesti Õigusbüroo OÜ-sse helistamise mittevõimaldamise eest.
3.Tartu Vangla jättis 11.06.2019. a otsusega nr 1-13/88-5 (t 48) kaebaja kahju hüvitamise taotlused rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 01.03.2019. a Tartu Vangla direktorile kaebusena pealkirjastatud kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju hüvitise 1 000 eurot saamiseks (tl 98–101, tõlge tl 49– 50), muuhulgas selle eest, et 01.03.2019. a taotles kaebaja inspektor M. I.lt, et kaebaja juurde kutsutakse inspektor-kontaktisik, et saada inspektor-kontaktisikult kaebuste kirjutamiseks vajalikke seadusi.
5.Inspektor-kontaktisik kaebaja juurde ei tulnud ja seadusi kaebaja 01.03.2019. a ei saanud.
6.Tartu Vangla 13.05.2019. a otsusega (tl 51) jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt ei leidnud tõendamist, et kaebaja olulisi põhiõigusi oleks vangla tegevuse läbi tõsiselt riivatud. Kahjunõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud, mille tõttu puudub alus nõude rahuldamiseks.
7.Kaebaja esitas 08.04.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–2, tõlge tl 7), milles taotleb Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, kuna 2019. a jaanuarist kuni 08.04.2019. a ei lubanud vangla kaebajal helistada jurist Robert Sprengkile, Justiitsministeeriumisse ega esindaja Olga Zakusilole ning 07.04.2019. a ei andnud korrapidaja võimalust saata kirja Olga Zakusilole. Kaebuse kohaselt ignoreerib vangla kaebaja soovi saada koopiaid avaldustest telefonikõnedele, samuti kaebaja kirjalikke ja suulisi nõudeid vangistusseaduse, Vangla sisekorraeeskirja ja haldusmenetluse seaduse saamiseks. Vangla poolt kaebaja õiguste rikkumine on süstemaatiline. Kaebaja palub hüvitada kaebuses kirjeldatud rikkumiste eest mittevaralise kahju summas 3 000 eurot.
8.Tartu Halduskohus jättis 21.05.2019. a määrusega (tl 35–36) kaebuse käiguta, kuna kaebus sisaldas puudusi, mis ei võimaldanud kohtul kaebust menetleda.
9.Kaebaja esitas 02.06.2019. a kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 40–42, tõlge tl 44), milles kinnitab tuvastamiskaebuse juurde jäämist ja märgib, et 22.05.2019. a kohtumääruses (lõigus 8) esitatud kuupäevad, millal ei lastud tal helistada, on õiged. Kaebajal ei võimaldatud graafikuvälisel ajal helistada oma advokaat Robert Sprengkile ning Justiitsministeeriumisse. Lisaks rikkumise tuvastamisele taotleb kaebaja 3000 eurot kompensatsiooni vangla õigusvastase tegevuse eest. Tuginedes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1 leiab kaebaja, et temale on tekitatud tervisekahju, kuna kaebajal olid närvivapustused. Meditsiinilist abi kaebajale ei osutatud. Samuti rikuti kaebaja eraelu ja kirjavahetuse saladust. Täiendavalt palub kaebaja kohtul arvestada, et tema korduvalt esitatud koopiate saamise avaldusi ignoreeritakse. Maikuus ei lubatud kaebajal helistada O. Zakusilole. Otsuseid tegi selleks pädevust mitteomav korpuse ülem.
10.Kohus kohustas 01.07.2019. a määrusega vastustajat esitama seisukoha eelkõige tuvastamiskaebuse lubatavuse kohta.
11.Tartu Vangla 08.07.2019. a vastuste kohaselt (tl 47) on kaebaja esitanud vanglale kahjunõuded nr 1-13/88-1 ning 1-13/87-1 (tl 96, 97, tõlked tl 34, 34p). Kahjunõudes nr 1-13/871 märkis kaebaja , et tal ei võimaldatud helistada 20.03.2019. a Eesti Õigusbüroo OÜ-sse, ei lasta võtta ühendust advokaadi ega teiste õiguskaitseorganitega. Kaebaja nõudis süüdlaste karistamist, avalikku vabandamist, õiglast materiaalset kompensatsiooni ning telefoni kättesaadavuse tagamist. Kahjunõude nr 1-13/88-1 kohaselt ei lubatud kaebajal 21.03.2019. a telefoni teel ühendust võtta Eesti Õigusbüroo OÜ-ga. Kaebaja taotles tema õiguste ja vabaduste rikkumise eest mittevaralise kahju kompenseerimist summas 200 eurot.
12.Tartu Halduskohus jättis 13.09.2019. a määrusega (tl 57–59) kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
12.1.Kohus määras võtta kohtu menetlusse kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses helistamise mittevõimaldamisega ajavahemikul 20.–21.03.2019 ning õigusaktide mitteandmisega 01.03.2019. a. Määruse kohaselt nähtub kogutud tõenditest, et kaebaja on esialgses kaebuses esitatud elusündmuste, mis on kaebuse aluseks, põhjal vanglale esitanud kahjunõuded nr 1-13/87-1 ja 1-13/88-1. Nimetatud kahjunõuded puudutavad helistamise mittevõimaldamist 20. ja 21.03.2019. a. Tartu Vangla on kahjunõuded jätnud rahuldamata 11.06.2019. a otsusega nr 1-13/88-5. Samuti on kaebaja esitanud kahju hüvitamise taotluse õigusaktide mitteandmisega seonduvalt, mille on Tartu Vangla lahendanud 13.05.2019. a otsusega. Seega luges kohus, et kaebajal on hüvitamiskaebuse esitamiseks VangS § 11 lg 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud kaebuse aluseks olevate järgmiste sündmuste osas: 20.–21.03.2019. a helistamise mittevõimaldamine ning 01.03.2019. a õigusaktide mitteandmine.
12.2.Muude kaebuse aluseks olevate asjaoludega seonduvalt ei olnud kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud hüvitamiskaebuse esitamiseks. Kohus ei pidanud lubatavaks, et kaebaja muudaks kohtumenetluse kestel nii kaebuse alust kui eset. Seetõttu tagastas kohus kaebuse osas, milles kaebaja soovis kahju hüvitamist kogu ajavahemiku jaanuar 2019 kuni 08.04.2019. a helistamise mittevõimaldamise eest. Samuti tagastas kohus kaebuse osas, mis puudutas avaldustest koopiate mittesaamist. Arstiabi andmata jätmise kui kahjunõude aluseks oleva sündmuse, tõi kaebaja välja esmakordselt puuduste kõrvaldamise avalduse esitamisel. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib muuta ainult, kas kaebuse nõuet või alust. HKMS § 49 alusel ei luba kohus samaaegselt puuduste kõrvaldamise avalduse alusel muuta kaebuse nõuet ja alust. Kohus ei lubanud kohtule koos puuduste kõrvaldamise avaldusega 02.09.2019 esitatud kaebuse täiendusega kaebajal oma kaebust muuta. HKMS § 45 lg 2 ei luba kohtule esitada tuvastamiskaebust hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega. Seetõttu puudus kaebajal kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, sest kaebaja on selgelt märkinud nii esialgses kaebuses kui puuduste kõrvaldamise avalduses, et tema eesmärk on, et kohus tuvastaks rikkumised ning rikkumiste eest kompenseeritaks temale mittevaraline kahju. Kohus tagastas tuvastamiskaebuse (HKMS § 121 lg 2 p 1). Samuti tagastas kohus kaebuse muude nõuete osas.
13.Kohus edastas 24.09.2019. a kaebajale Tartu Halduskohtu 13.09.2019. a määruse tõlgituna vene keelde (tl 62–65). Kaebaja sai 13.09.2019. a kohtumääruse väljastusteate kohaselt isiklikult kätte 25.09.2019. a (tl 67). Seega jõustus Tartu Halduskohtu 13.09.2019. a määrus 11.10.2019. a.
14.Kohtu poolt 16.10.2019. a asja läbi vaatamise vormi kindlaks määramise (tl 82) järgselt on kaebaja avaldanud pahameelt vastustaja vastuse vene keelde tõlkimata jätmise pärast (tl 85, tõlge tl 87, tl 91 tõlge, tl 90).
15.Vastustaja vaidleb vastuses (tl 68) kaebusele vastu ja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Kahe telefonikõne teostamata jätmisega ei ole kaebajal tekkinud sellist kahju, mille peaks rahas hüvitama. Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses on vastustaja tunnistanud oma tegevuse õigusvastasust ja kaebaja ees vabandatud. Kaebaja on soovitud telefonikõne saanud teostada järgmisel päeval, s.o 22.03.2019. a. Vastustaja kinnitab, et kaebaja ei saanud 01.03.2019. a õigusaktidega tutvuda. Kaebaja on teadlik vangla töökorraldusest, st et taotlused tuleb esitada kirjalikult, mida kaebaja ei teinud. Kaebajale on 13.03.2019. a pakutud võialust tutvuda venekeelse vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja ja kodukorraga, millest kaebaja keeldus. Kaebaja on ka varasemalt keeldunud
õigusakte vastu võtmast. Vangla ei ole 01.03.2019.a käitunud õigusaktide väljastamata jätmisel neil asjaoludel õigusvastaselt. Kohtu seisukoht
16.Tartu Halduskohtu 13.09.2019. a määrusega kaebaja nõuete osaliselt tagastamise järgselt on poolte vahel vaidlus selles, kas kaebajal on õigus saada Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist seoses: - 20.–21.03. 2019. a helistamise mittevõimaldamisega; - 01.03.2019. a õigusaktide mittesaamisega.
17.Käesolevas kohtuasjas on kaebajaks kinnipeetav, kes kannab vanglas süüdimõistetuna vangistust. Kaebaja taotleb vanglalt hüvitist tervise kahjustamise ning eraelu ja kirjavahetuse saladuse rikkumise motiivil.
18.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
19.Kinnipeetavat, arestialust või vahistatut tuleb kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega (Vangistusseaduse (VangS) § 4 1 lg 1).
20.RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
21.RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju puhul on kahju hüvitamise täiendavaks eelduseks ka avaliku võimu kandja süü (RVastS § 9 lg 2). Kui kasvõi üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, jääb hüvitise nõue rahuldamata. Õiguskirjanduses väljendatud seisukoha kohaselt, kuulub avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju üldjuhul hüvitamisele üksnes juhul, kui kahju tekkis avaliku võimu kandja õigusvastase teo tagajärjel (E. Andresen, Riigivastutus, Tartu 2009, lk 31).
22.Kinnipeetava õigus telefonikõnedele (VangS § 28). Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebaja soovis 20.03.2019. a ja 21.03.2019. a helistada Eesti Õigusbüroo OÜ telefoninumbrile 3726880400. Vastustaja on 11.06.2019. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses (tl 48) tunnistanud kaebaja õigust telefoni kasutamisele ja selgitanud, et telefoni kasutamse tehniline võimalus sõltus mh sellest, et perioodil 22.02.– 16.04.2019. a paiknes kaebaja suletud eluosakonna lukustatud kambris, kus tehniliselt tuleb ametnikul telefon tuua kinnipeetava kambri juurde. Korralised helistamised on E2 osakonnas ettenähtud teisipäeviti ja neljapäeviti. Otsuse kohaselt on vangla tunnistanud, et kaebaja ei saanud 20. märtsil telefoni kasutada ja sai 21. märtsil telefoni kasutada pärast kella 18.00, kuid ei helistanud taotluses esitatud telefoninumbrile. Samuti on otsusega tõendatud, et vastustaja on kaebaja ees 20. märtsil helistamise mittevõimaldamise eest vabandanud.
23.VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus telefoni kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused, kusjuures telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud kujul. Tartu Vangla kodukorra p 13.8 kohaselt tagab vangla kinnipeetavale telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas ja E-hoone suletud 2. osakonnas saavad kinnipeetavad telefoni kasutada teisipäeviti ja neljapäeviti (p 13.8.1.).
24.2019. a märtsis olid 20. ja 21. märts vastavalt kolmapäev ja neljapäev. Vastustaja esitatud telefonikõnede väljavõttega (tl 71) on tõendatud, et kaebaja sai 21. märtsil telefoni kasutada, telefoninumbrile 3726880400 kaebaja väljavõtte kohaselt ei helistanud. Reedel 22.03.2019. a kell 15.19 on kaebaja helistanud telefoninumbrile 3726880400.
25.Neil tõendamist leidnud faktilistel asjaoludel on kohus seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud vastustaja poolt VangS § 28 tuleneva kinnipeetava õiguse kasutada telefoni rikkumist 2019. a 12. nädalal, sest kaebaja on saanud tema poolt 19. märtsil soovitud telefonikõne teha sama nädala jooksul, s.o 22. märtsil, nagu näeb ette vangistusseadus ja Tartu Vangla kodukord.
26.Kohus on seisukohal, et vangla ei ole neil asjaoludel rikkunud kaebaja õigust telefonikõneks esindajale ja/või kaitsjale ja kaebaja õiguste piiramine on toimunud kooskõlas kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega (nt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-46-07, nr 3-31-54-07, nr 3-3-1-54-08). Asjas kogutud tõendid ei tõenda vangla poolt kinnipeetava õiguse telefonikõnele õigusvastast piiramist, õiguse realiseerimiseks kunstlike tõkete tegemist ega õiguse kasutamisvõimaluse moonutamist.
27.Kuna vangla on pidanud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses vajalikuks kaebaja ees vabandada, on kaebaja soovitud helistamist käsitletud ilmselt sooviga helistada kaitsjale, kellele helistamist vangla reeglina ei piira. Võttes arvesse, et kaebaja sai telefoni kasutada nii 21. märtsil kui 22. märtsil, siis ei ole kaebaja õigust telefonikõneks kaitsjale ka sisuliselt rikutud ega ole moonutatud kinnipeetava õigust telefonikõnedeks. Kaebaja tervise, sõnumisaladuse ja eraelu puutumatuse rikkumine telefoni kasutamise käigus ei ole tõendikogumiga tõendatud.
28.Kinnipeetava õigus saada teavet vangistuse täideviimist reguleerivatest seadustest (VangS § 14). Pooled ei vaidle ka selle üle, et 01.03.2019. a ei saanud kaebaja tutvuda õigusaktidega. Kaebuse kohaselt ignoreerib vangla kaebaja kirjalikke ja suulisi nõudeid vangistusseaduse, Vangla sisekorraeeskirja ja haldusmenetluse seaduse saamiseks.
29.Kohtule ei ole esitatud tõendeid kaebaja poolt 1. märtsil õigusaktidega tutvumiseks kirjaliku taotluse esitamisest. Kohus on vastustajalt välja nõudnud kaebaja 01.03.2019. a kahju hüvitamise taotluse (tl 98–101, tõlge tl 49–50), mille kohaselt nõudis kaebaja vastustajalt kohtueelselt 1000 euro suurust mittevaralise kahju hüvitist. Taotluse kohaselt nõudis kaebaja hüvitist muuhulgas selle eest, et 01.03.2019. a taotles kaebaja inspektor Marina Ilumetsalt, et kaebaja juurde kutsutakse inspektor-kontaktisik, kellelt kaebaja tahtis saada kaebuste kirjutamiseks vajalikke seadusi. Kaebaja peab inspektor-kontaktisiku kaebaja juurde mittetulemist ja vajalike materjalide toomata jätmist informatsioonile ligipääsu ebaseaduslikuks piiramiseks.
30.VangS § 14 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval õigus tutvuda vangistuse täideviimist reguleerivate õigusaktidega. Vanglal on kohustus tutvustada kinnipeetavale vangistusõigust puudutavaid õigusakte VangS § 14 lg 2 sätestatud viisil kinnipeetava esmakordsel saabumisel vanglasse. Sellega aga vangla kohustused, tulenevalt haldusmenetluses valitsevast hea halduse
põhimõttest, vangistusõiguse regulatsiooni kohta teabe andmisel ei piirdu. Kinnipeetaval peab olema informatsioon nende aktide kohta, millest tulenevad tema õigused ja kohustused (RKHKo 3-3-1-8-14). Õigusnormide tundmine on vajalik igaühele oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Võimalus õigusnormidega tutvumiseks peab olema tagatud igaühele, sealhulgas kinnipeetavatele. Õigusnormidega tutvumise võimalust ei saa pidada piisavaks juhul, kui see on võimalik üksnes vanglalt konkreetset õigusakti taotledes. Igaühe õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni on ilma reservatsioonita tagatud põhiõigus, mistõttu tohib seda piirata üksnes põhiseaduse teiste normide alusel (RKHKo 3-3-1-20-07).
31.Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidluse all vastustaja poolt kinnipeetavale vanglasse saabumisel või kogu vangistuse kandmise ajal vangistuse täideviimist reguleerivate õigusaktidega tutvumise võimaldamine. Vaidluse all on lukustatud kambris asunud kinnipeetava suulise taotluse, saada seadusi lahendamine.
32.Kohus on seisukohal, et tõendikogum ei tõenda vangla poolt üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni varjamist kaebaja ees.
33.Kohus märgib vastuseks kaebajale, et kohtule teadaolevalt ei tulene kinnipeetavale ühestki õigusaktist õigust anda ühele vanglateenistuse ametnikule korraldust teise vanglateenistuse ametniku enda juurde tulema kohustamiseks. Isegi, kui see on toimunud legitiimsel eesmärgil, milleks on soov saada õigusakte.
34.Seega valis kaebaja kohtu hinnangul ebaõige mooduse vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste saamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et VangS § 11 lg 4 kohaselt peab kinnipeetav taotlused esitama kirjalikult. Käesoleval juhul kaebaja seda kohtule esitatud tõendite kohaselt ei teinud ja ei väida ka vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses. Vastustaja on Terje Lille 07.05.2019. a e-kirjaga (tl 72) tõendanud, et kaebaja on korduvalt (jätkuvalt) keeldunud kehtivate seaduste tekstide vastuvõtmisest, mis on vastustaja kinnitusel tõendatud ka kinnipeetavate isikute registri vastavate sissekannetega 13.03.2019. a kohta.
35.RVastS § 9 lg 2 kohaselt tuleb mittevaraline kahju hüvitada ennekõike proportsionaalselt õiguste rikkumise raskusega. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (RKHKo 3-3-1-10-14). Mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramine on kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb kõiki olulisi asjaolusid võtta arvesse kogumis (RKHK otsus nr 3-15-3215, p 9; otsus nr 3-3-1-83-16, p 24; otsus nr 3-3-1-21-16, p 12; otsus nr 3-3-138-13, p 21). Isiku õiguste rikkumise ulatuse ja võimaliku kahjunõude hindamisel tuleb arvestada, et kinnipidamistingimused võivad eraldi võetuna olla mõõduka mõjuga, kuid kogumis kahjustada isiku õigusi ja vabadusi siiski oluliselt (RKHK otsus nr 3-3-1-24-09, p 9; otsus nr 3-3-1-41-10, p 23). Kohtupraktikas on märgitud, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada, kuna valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seejuures on üldjuhul piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus diskretsiooni alusel (RKHK otsus nr 3-3-1-78-11, p 15).
36.Nagu eelpool osundatud peab RVastS § 7 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tõendatud avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; kahju tekitamine; põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
37.Kaebaja on saanud 21. märtsil telefoni kasutada, kuid ei ole telefoninumbrile 3726880400 helistanud ega proovinud ka seda teha. Seega on välistatud kaebajale 21. märtsil vastustaja tegevusetusega kahju tekitamine.
38.Vastustaja on 20. märtsil esindajale helistamise mittevõimaldamise osas pidanud vajalikuks kaebaja ees vabandada (tl 48), vaatamata sellele, et kaebajal võimaldati soovitud telefonikõne teha 22. märtsil. Vastustaja on seega vähemalt kaudselt tunnistanud kohustust kaebajale helistamise võimaldamiseks.
39.Põhiseaduse (PS) § 25 järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. PS § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees (RKHKo 3-3-1-27-02).
40.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga (tl 68), et kaebajale ei ole vastustaja poolt 20. märtsil rahaliselt hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju tekitatud, kusjuures puudub ka põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kaebajale kahju tekkimise vahel. Kohus tugineb oma järelduses asjas kogutud tõendikogumile, millega on tõendatud, et 22.02.–16.04.2019. a paiknes kaebaja suletud eluosakonna lukustatud kambris ja on sel perioodil esitanud vastustajale hulgaliselt pretensioone seoses vangistusega, mistõttu ei põhjustanud kaebaja närvilisust üksnes helistamisvõimaluse paaripäevane viibimine. Tõendikogum ei tõenda kaebaja õiguste rikkumist. 1. märtsil vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste mittesaamisega. 1. märtsi sündmuse puhul ei ole ükski kahju hüvitamise kohustuslikest eeldustest täidetud.
41.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
42.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1) ning kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.