lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2015/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 20.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2015/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
901
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-2015

Määruse kuupäev

20. detsember 2019

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja vaideotsuse tühistamiseks (graafikuvälise helistamise põhjendatuse kontroll 11.09.2019)

Menetlusosalised

Kaebaja Andrus Liivandi Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Andrus Liivandi esitas 28.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse ning sellele lisatud vaide ja vaideotsuse põhjal on kaebuse aluseks järgmised asjaolud. Kaebaja paikneb Tartu Vangla S-hoone esimeses eluosakonnas, kus kinnipeetavatel on võimalik kasutada telefoniaparaate piiramatult kell 10.30 - 12.15 ja 14.30 - 16.45. Kaebaja esitas 11.09.2019 taotluse helistamiseks kahele advokaadile, soovitud telefonikõnede aeg oli 13.09.2019 kell 13.00. Kõnede erakorralisust kaebaja taotluses ei põhjendanud. Vangla võttis ühendust taotluses nimetatud advokaatidega, tegemaks kindlaks, kas telefonikõne peab kindlasti toimuma kaebaja märgitud ajal. Mõlemad advokaadid kinnitasid, et sellist erakorralist vajadust ei esine ja kaebaja võib neile helistada kodukorras selleks ette nähtud aegadel. Kaebajal võimaldati 13.09.2019 soovitud advokaatidele helistada. Kaebaja taotles kohtult tunnistada vastustaja toiming ehk tema advokaatidega ühenduse võtmine põhiseadusega vastuolus olevaks ja õigusvastaseks. Kaebaja taotles ka Tartu Vangla 25.10.2019.a vaideotsuse nr 1-11/335-2 (tl 5) tühistamist ning palus keelata vanglal sekkumine tema eraellu (ühenduse võtmine tema advokaatidega). Vastustaja piirab kaebaja võimalust helistada. Telefonikõnesid advokaadile ei tohi vangla kontrollida. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest. Kohtu seisukoht

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus telefoni (välja arvatud

mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades (VSKE) sätestatud korras. VangS § 105 lg 21 p 6 alusel sätestatakse vangla kodukorras muuhulgas telefoni kasutamine. VSKE § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas, täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tartu Vangla kodukorra p 13.9 kohaselt on avatud osakondades lubatud telefoni kasutada päevakavas toodud aegadel. Kui kinnipeetaval on muul ajal vajadus helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval. VangS § 29 lg 4 sätestab, et keelatud on kontrollida kinnipeetava telefonikõnesid muuhulgas kaitsjale ja advokaadist esindajale.

3.Kaebaja ei väida kaebuses ega vaides, et ta ei saanud 13.09.2019 soovitud telefonikõnesid teha. Kaebaja peab õigusvastaseks seda, et vastustaja pöördus tema advokaatide poole ja küsis teavet selle kohta, kas telefonikõne peab toimuma kindlal ajal. Kohtu hinnangul on tegemist menetlustoiminguga - kaebaja taotluse lahendamisel tähtsust omava asjaolu kohta andmete kogumisega. Kaebaja leidis, et vanglaametniku pöördumine tema advokaatide poole oli vastuolus põhiseadusega. Kohus ei tõlgenda seda avaldust taotlusena põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, kuna kohus saab tuvastada üksnes õigustloova akti (seaduse, määruse) vastuolu põhiseadusega. Kohus mõistab seda väidet kaebaja põhjendusena tema nõuetele. Kaebaja soovis, et kohus keelaks vanglal sekkumise tema eraellu, selle all mõistab kaebaja ühenduse võtmist tema advokaatidega. Kohus ei käsitle seda avaldust keelamisnõudena, kuna kaebaja ei taotle ühegi konkreetse haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist. Kaebaja soovib, et vangla ei häiriks tema advokaate. Kaebaja ei saa taotleda menetlustoimingute tegemist mingil kindlal viisil, sh mõne isiku poole pöördumise võimaluse üldist välistamist. Kokkuvõttes tõlgendab kohus kaebust nii, et kaebaja esitas järgmised nõuded: - teha kindlaks, et Tartu Vangla pöördumine kaebaja advokaatide poole oli õigusvastane; - tühistada Tartu Vangla 25.10.2019.a vaideotsus nr 1-11/335-2, mille vangla tegi eelnimetatud kaebaja etteheite lahendamisel.
4.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtuasja asjaoludest ei nähtu, et vastustaja oleks advokaatidele esitanud küsimusi kavandatava vestluse sisu kohta. Vastustaja küsis üksnes seda, kas telefonikõne peab toimuma mingil kindlal ajal. Ka kaebaja ei väida, et vastustaja tegevusest oleks mingil moel nähtunud soov kontrollida telefonikõne sisu. Üksnes kaebaja taotluse lahendamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemist otse advokaatide poole pöördumise teel ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks.
5.Täidetud on ka tingimus, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vastustaja pöördus kaebaja advokaatide poole selleks, et koguda teavet, mis oli vajalik kaebaja taotluse lahendamiseks. Kodukorra p 13.9 alusel tuli graafikuvälisel ajal helistamiseks esitada põhjendatud taotlus.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 järgi on menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamine ja selleks vajaduse korral oma algatusel tõendite kogumine mitte üksnes haldusorgani õigus, vaid lausa kohustus. Ka HMS § 38 lg 1 sätestab, et haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Vastustajale ei saa kuidagi ette heita, et ta kogus andmeid, mille alusel sai hinnata kaebaja taotluse põhjendatust. Vastustaja tegevust graafikuvälisel ajal helistamise põhjendatuse hindamiseks ei saa pidada telefonikõne kontrollimiseks VangS § 29 lg 4 tähenduses. Kohus selgitab kaebajale, et õigusaktides kinnipeetava ja advokaadi vahelisele suhtlusele kehtestatud erisused ei näe ette, et kaebajal on subjektiivne õigus helistada oma advokaadile väljaspool üldisi telefoni kasutamise kohta kehtestatud reegleid. Ka advokaadile helistades tuleb kaebajal järgida telefoni kasutamise korda, sh selleks ette nähtud aegu. Erandid sellest on küll võimalikud, kuid kaebaja ei saa nõuda erandite tegemist ilma põhjendusi esitamata ja vanglale nende kontrollimist võimaldamata. Ka kohtupraktikas leitakse, et kui kinnipeetav soovib helistada oma advokaadist esindajale, siis tuleb vanglal hinnata kinnipeetava helistamise vajaduse olulisust ja graafikuväliseks helistamiseks peab kinnipeetaval olema mõjuv põhjus (Riigikohtu lahend 3-3-1-26-14 p 13).

6.Kaebajal on õigus pöörduda kohtusse üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kui kaebaja advokaadid leiavad, et vangla pöördumised neid häirivad, siis tuleb neil oma õiguste kaitseks tegutseda ise.
7.Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium