D. B esialgse õiguskaitse taotlus (seoses elektroonilise järelevalvega ravimite võtmise ajal)
Resolutsioon
1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määrusele võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Vangla kinnipeetav D. B esitas 05.12.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt Viru Vangla üksuse juhi käskkirjaga kehtestati uus kord, mille kohaselt peab taotleja iga kord peale ravimite võtmist näitama lahtist suud ja keelt videokaamera ees. Taotleja leiab, et selline korraldus on õigusvastane ja tema inimväärukust alandav. Taotleja palus Viru Vangla üksuse juhi käskkirja kehtivuse peatamist ja esialgse õiguskaitse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
Halduskohus esitas 05.12.2019 Viru Vanglale kohtunõude, milles palus esitada kohtule vaidemenetlusega seotud dokumendid ja seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.
3.Viru Vangla vastas kohtunõudele 10.12.2019. Vastuses teatas vangla kohtule, et kuna vaidlustatavat käskkirja ei ole vangla IV üksuse juhi (ega ka kellegi teise) poolt antud, siis kuulub vaie läbivaatamatult tagastamisele. Ravimite jagamine kinnipeetavale on tavapärane tööprotsess, mida reguleerivad erinevad õigusaktid, sh vangla kodukord ja justiitsministri määrus „Järelevalve korraldus vanglas“. Määruse § 35 lg 3 kohaselt on ametnik kohustatud kontrollima, et kinnipeetav talle antud ravimi ka manustaks. Sama määruse § 2 p 1 sätestab isikute järelevalve võimalusena nii visuaalse kui ka elektroonilise (sh video vahendusel) jälgimise. Kuna taotleja paiknemisüksuses on järelevalve käigus leitud erinevaid ravimeid, on vangla julgeoleku tagamiseks vajalik tõhustada ravimite jagamise ning selle manustamise kontrollimise protsessi. Tavapärased ravimid, kui neid on näiteks kogutud ja manustatakse tervishoiutöötaja ordineeritust erineva skeemi järgi (nt palju tablette korraga), võivad olla ohtlikud tervisele, tekitada joobelaadset seisundit vms. Seega peab vangla vältima võimalust,
et kinnipeetavad jätavad neile ordineeritud ja manustamiseks antud ravimid tegelikult manustamata. Üheks järelevalve tõhustamise võimaluseks on see, et ravimite manustamisel toimub lisaks tavapärasele visuaalsele jälgimisele ka elektrooniline jälgimine, mis on lubatud järelevalvemeede. Vangla turvasalvestisi kasutatakse vangla julgeoleku tagamiseks, samuti näiteks vaidluste lahendamise korral. Vangla märgib ka, et kõik turvasalvestised on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 9 alusel. Vangla leidis, et tegemist ei ole kinnipeetavat alandava või muul moel tema õigusi rikkuva tegevusega. Ravimite manustamise kontrollimine on kaalukas avalik huvi ning vanglal on kohustus seda teha. Kohtu seisukoht
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule seaduse kohaselt riigilõiv. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 6, halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot.
4.1.D. Bi taotles kohtult riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega.
4.2.HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlkekulude kandmisest. HKMS § 116 lg 1 sätestab, kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse täielikult, välja arvatud käesoleva seadustiku § 110 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul, ei pea kohus määrust põhjendama. Kohus tegi kindlaks, et peale kohustuslikke mahaarvamisi puuduvad taotlejal ilmselgelt kontrollitaval perioodil 02.08.2019-01.12.2019 rahalised vahendid riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Sellest tulenevalt rahuldab kohus menetlusabi taotluse ja vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
5.Viru Vangla vastuses kohtunõudele arvas, et taotlus ei ole lubatud, kuna vaidlusalast käskkirja ei ole olemas ja vaie kuulub tagastamisele. Kohus ei nõustu vanglaga ja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatud. Kohus selgitab, juhul, kui vangla hakkas viimasel aja sundima kinnipeetavaid sh taotlejat peale ravimite võtmist näitama lahtist suud ja keelt videokaamera ees ja selle kohta puudub vangla käskkiri, korraldus, otsus või muu haldusakt, on tegemist on vangla toiminguga, mida kaebaja vaidlustab vaidemenetluse korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 71 lg 1 p-le 3 on isikul õigus nõuda vaidemenetluse käigus ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks (sh toimingu lõpetamiseks). Seega juhul, kui vaide esemeks on tegelikult toiming, mitte haldusakt, peab haldusorgan, kas tõlgendada vaiet, mis on esitatud toimingu sooritamise lõpetamisele või peab jätma vaide käiguta ja andma vaide esitajale võimaluse üle minna kohustamisnõudele. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, tõlgendab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotlust esitatuks Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes – lõpetada elektroonilise järelevalve teostamine ravimite võtmise osas. Kohus märgib lisaks, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhistatud. Kohus vabastas taotleja riigilõivu tasumise kohustusest. Sellest tulenevalt on tegemist formaalselt lubatud taotlusega.
6.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse
õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus (esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb pöördumatu ja kahjuliku tagajärje võimalus ja selle hilisem kõrvaldamine oleks raskendatud). Vajaduse olemasolu korral hindab kohus summaarselt vaide eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Kohus märgib, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata. 6.1 Riigikohtu Halduskolleegium on leidnud, et esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.1 Kolleegium möönab, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Ka see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud.2
6.2.Kohus leiab, et taotleja subjektiivse õiguse riive on olemas. Samas videokaamera ees suu avamine ja keele näitamine ei ole siiski intensiivne taotleja õigustesse sekkumine, mille hilisem heastamine oleks võimatu või raskendatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vajadus esialgse õiguskaitse järele ei ole piisav, et juba vaidemenetluse staadiumis otsustada põhivaidlus ette ära. Kohus selgitab täiendavalt, et hetkel puudub kohtul võimalus kontrollida kuivõrd on põhjendatud lisaks füüsilisele järelevalvele elektroonilise järelevalve kohaldamine nende kinnipeetavate üle, kes võtavad ravimeid. Seega, lähtub kohus eeldusest, et sellisel viisil elektroonilise järelevalve kohaldamine on vajalik, et tagada ravimite manustamise üle tõhus järelevalve.
6.3.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus on kohtul kohustus kohaldada HKMS § 108 ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi ja otsustas jätta taotlus rahuldamata. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse, et vanglal ei saanud tekkida üldjuhul halduskohtumenetluses menetluskulusid, jätab kohus vastavalt HKMS § 108 lg-le 11 käesolevas halduskohtumenetluses menetlusosalistel tekkinud menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
RKHKm 3-3-1-19-17, p 15 RKHKm 3-3-1-59-14, p 16.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.