Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla 20.11.2018.a käskkirja nr 6-3/956-1 tühistamise ja selle käskkirja täitmise ajal kartseris käeraudade kohaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja - Dmitri Tsajun Vastustaja - Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde haldusasjast 3-18-2397 Viru Vangla 13.12.2018.a vaideotsus nr 6-12/583-2.
2.Jätta vastustaja rahuldamata.
vastuväide
kohtu
tegevusele
3.Jätta kaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
5.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 20. jaanuar 2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
6.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 21).
Asjaolud
1.Kinnipeetav Dmitri Tsajuni (edaspidi kaebaja) kohta koostati 26.10.2018 ettekanne nr 6-20/4764-1, mille kohaselt sama päeva õhtul keeldus ta täitmast valvuri korduvaid korraldusi eemaldada kambri seinalt üleliigsed esemed. Kui valvur võttis seinalt paberilehe ja pani selle lauale, siis kaebaja ärritus, tõstis valvuri peale häält, kasutas ebaviisakaid väljendeid ja viskas valvuri pihta tassis olnud lõhnatu ja värvitu vedeliku.
2.Viru Vangla 26.10.2018.a käskkirjaga nr 6-4/283-1 (tl 61-62) kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemisega keelamist ning ohjeldusmeetmete kasutamist, mis seisnes enne kambrisse sisenemist käeraudadega käte selja taha asetamises.
3.Viru Vangla 15.11.2018.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 650018000227 (tl 56) karistati kaebajat karistusseadustiku (KarS) § 275 lg 1 järgi ehk avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest rahatrahviga 60 eurot. Väärtegu pandi toime 26.10.2018 ja seisnes selles, et kaebaja viskas vanglaametniku pihta kruusis olnud veega. Otsuses on öeldud, et kaebajal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Otsus anti kaebajale kätte 15.11.2018 ning otsuse tutvustamise ja kätteandmise juures viibis tõlk.
4.Viru Vangla 20.11.2018.a käskkirjaga nr 6-3/956-1 (tl 4-5, edaspidi vaidlustatud käskkiri) määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 9 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetlus algatati 26.10.2018 toimunud sündmuse alusel. Käskkirjas on märgitud, et juhtumit menetletakse korraldusele allumatuse osas. Kaebaja ei esitanud distsiplinaarmenetluses omapoolseid selgitusi. Viru Vangla hinnangul leidis tõendamist kaebaja distsipliinirikkumine, mis seisnes ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumises. Kaebaja tunnistati süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises.
5.Kaebaja esitas 07.12.2018 vaide vaidlustatud käskkirja tühistamiseks (tl 13). Vaide põhjendustest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et teda on ühe ettekande alusel karistatud kaks korda. Lisaks soovib kaebaja, et tunnistataks seadusevastaseks kartserikaristuse kohaldamise ajal käeraudade kasutamine. Viru Vangla jättis 07.01.2019.a vaideotsusega nr 6-12/613-2 (tl 14) vaide rahuldamata. Vangla selgitas, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise (käeraudade kasutamise) õigusvastaseks tunnistamise küsimust ei saa vaidemenetluse raames lahendada. Poolte seisukohad
6.Kaebaja esitas 01.01.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse (tõlge tl 9), mille kohus võttis menetlusse vaidlustatud käskkirja tühistamise ja selle käskkirja täitmise ajal kartseris käeraudade kohaldamise õigusvastasuse kindlakstegemise nõuetes. Lisaks esitas kaebaja 26.03.2019 ja 06.06.2019 täiendavaid seisukohti (tl 30, 74). Kaebaja ei nõustu vaidlustatud käskkirjaga, kuna teda on juba samadel alustel karistatud väärteoasjas nr 650018000227. Kaebaja nõustus kiirmenetlusega väärteoasjas teades, et distsiplinaarkaristust talle ei määrata. Kaebaja kohta kirjutati üks raport, kuid selle alusel on teda karistatud kaks korda. Kaebaja kinnitas, et ta ei vaidlusta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ega väärteoasjas tehtud otsust, vaid distsiplinaarkaristust. Samuti ei nõustu kaebaja, et talle kohaldati kartserikaristuse kandmise ajal käeraudu. Kaebaja jalg on deformeerunud ja talle on välja kirjutatud kark. Tal oli ebamugav võtta käeraudades teiselt riiulilt kaks madratsit ja viia kambrisse.
7.Viru Vangla palus 16.04.2019.a vastuses kaebusele (tl 34-35) jätta tuvastamiskaebus läbi vaatamata ja tühistamiskaebus rahuldamata.
Tuvastamiskaebus ei ole lubatav, kuna kaebajal oli olemas tõhusam õiguskaitsevahend. Kaebajale kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, s.h käeraudade kasutamist 26.10.2018.a käskkirja nr 6-4/283-1 alusel. Kaebaja distsiplinaarkaristus pöörati täitmisele 22.11.2018, seega käskkirja nr 6-4/283-1 vaidlustamistähtaja jooksul. Kaebajal oli võimalik käeraudade kohaldamist vaidlustada tühistamiskaebusega, kasutades muuhulgas esialgse õiguskaitse küsimise võimalust. Isegi kui pidada tuvastamiskaebust lubatavaks, tuleks see jätta rahuldamata. Ohjeldusmeetmete kasutamise tingis kaebaja 26.10.2018.a rünnak vanglaametniku vastu. Käeraudade kasutamine oli ametnike julgeoleku tagamiseks vältimatult vajalik. Kinnipeetavale distsiplinaarkorras kartserikaristuse määramine ei muuda täiendavate julgeolekuabinõude käskkirjaga kohaldatavaid meetmeid. Voodivarustuse kandmiseks paigutatakse käerauad nii, et see on võimalik. Kaebajal ei ole selliseid liikumisraskusi, mis iseenesest välistaksid kartserirežiimi kohaldamise. Kaebaja pani 26.10.2018 toime mitmeaktilise rikkumise ning väärteo korras karistati teha ainult ametniku vedelikuga viskamise eest. Distsiplinaarkorras karistati kaebajat ametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest. Rikkumised ei moodusta ideaalkogumit ja nende eraldi menetlemine on õiguspärane. Vaidlust ei ole rikkumise faktilistes asjaoludes. Puuduvad põhjused vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.
8.Kaebaja ei ole kohtus vaidlustanud punktis 3 nimetatud otsust väärteoasjas. Kaebaja on pöördunud kohtu poole seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega järgmiselt. Kaebaja esitas 22.11.2018 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse (haldusasi 3-18-2220). Kaebaja taotles juriidilist abi põhjusel, et vangla paigutas ta kartserisse, kohaldades samal ajal kaebaja suhtes käeraudu. Halduskohus jättis taotluse rahuldamata, määrus on jõustunud. Kaebaja esitas 27.12.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 13.12.2018.a vaideotsusele (haldusasi 3-18-2397). Selle vaideotsusega jättis Viru Vangla rahuldamata kaebaja vaide käskkirjale nr 6-4/283-1, millega kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Menetluses kinnitas kaebaja, et ei soovi esitada kaebust käskkirja nr 6-4/283-1 tühistamiseks, vaid soovib vaidlustada käesolevas kohtuasjas vaidlustatud käskkirja nr 6-3/956-1. Kohus tagastas kaebuse, kuna see nõue oli juba kohtu menetluses. Määrus on jõustunud. Kohtu seisukoht Vaidlustatud käskkirja tühistamise nõue
9.Kaebaja vaidlustas talle distsiplinaarkaristuse määramise põhjendusel, et tema hinnangul on talle sama teo eest juba määratud karistus väärteoasjas. Muid vastuväiteid kaebaja vaidlustatud käskkirjale ei esitanud.
10.VangS § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohus on selgitanud, et VangS § 67 p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine ilma, et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte.
11.Kaebaja ei ole vastu vaielnud 26.10.2018 toimunud sündmuse asjaoludele, sh sellele, et kambri seinale olid kinnitatud esemed, valvur andis korralduse need eemaldada ning kaebaja seda ei täitnud. Neid asjaolusid kinnitavaid ütlusi on kaebaja andnud ka väärteomenetluse käigus (tl 54). Kohtupraktikas leitakse, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt Riigikohtu 29.11.2015. a otsus nr 3-3-2-1-15, p 17). Kaebaja ei tugine sellele, et talle antud korraldus esemed seinalt eemaldada oleks vastanud tühise haldusakti tunnustele. Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p 1.12.17 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teha kambri ehitus- ja sisustuselementidele ning muule vangla varale kirjutisi ja märke, kleepida või kinnitada neile fotosid (va selleks ettenähtud liimtahvlile), reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms. Keelatud on katta valgusteid ja elektroonilisi järelevalveseadmeid ning kasutada esemeid nii, et need takistavad visuaalset järelevalvet (nt laudadele/kappidele katete panemine, aknatrellidele fotode paigutamine jms). Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on kaebaja tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja oli seega distsiplinaarrikkumise toimepanemise ajal teadlik kodukorra nõuetest ja vangistusseaduses sätestatust. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti kindlaks teinud, et kaebajale antud korraldus oli seadusega kooskõlas, kaebajal ei olnud korralduse täitmata jätmiseks õigustust ning kaebaja pani toime distsiplinaarkorras karistatava teo.
12.VangS § 63 lg 3 teise lause kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vastustaja ei ole seda reeglit rikkunud. Väärteomenetlust alustati 01.11.2018 (tl 37), kaebaja on väärteoasjas üle kuulatud 09.11.2018 (tl 52-53) ja otsus kiirmenetluses tehti 15.11.2018. Väärtegu seisnes valvuri veega viskamises. Distsiplinaarmenetlus algatati 12.11.2018 ja vaidlustatud käskkiri anti 20.11.2018. Rikkumine seisnes valvuri korraldusele mitteallumises. Kohtu hinnangul karistati kaebajat väärteo korras ja distsiplinaarkorras kahe erineva rikkumise eest. Menetlused toimusid paralleelselt. Kaebaja rikkumistele ei antud korduvat hinnangut. Kuigi mõlemad teod toimusid ajaliselt ühes jätkuvas situatsioonis, on need käsitletavad erinevate tegudena ja kantud erinevast eesmärgist. Kui ühel juhul võib kaebaja tegu mõista allumatuse väljendusena vangla reeglite suhtes, siis teisel juhul oli tegemist isikliku rünnakuga konkreetse ametniku vastu. Kaebajale väärteoasjas ette heidetud võimuesindaja solvamine ei seisnenud tema korralduse täitmata jätmises, vaid tema veega viskamises.
13.Kaebaja väitel nõustus ta väärteoasjas kiirmenetlusega seetõttu, et tema arusaamise järgi talle distsiplinaarkaristust ei määrata. Väärteoasja materjalid seda kaebaja väidet ei kinnita. Isegi kui kaebaja väide on õige, siis ei ole tegemist etteheitega mitte distsiplinaarmenetlusele, vaid väärteomenetlusele. Kaebajale tutvustati väärteoasjas tehtud otsust 15.11.2018 ning tähtaeg selle vaidlustamiseks oli 30.11.2018. Kaebaja sai distsiplinaarasja algatamisest teada 12.11.2018 ning distsiplinaarkaristus määrati talle 20.11.2018. See tähendab, et kui kaebaja sai teada, et ta andis nõusoleku kiirmenetluseks eksliku teabe alusel, siis oli kaebajal veel võimalik väärteoasja otsus vaidlustada. Kaebaja seda ei teinud.
14.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kartseris käeraudade kohaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõue
15.Vastustaja taotles tuvastusnõude läbi vaatamata jätmist. Kohus käsitleb seda taotlust vastuväitena kohtu tegevusele (HKMS § 90 lg 1). Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohtule arusaadavalt ei taotle kaebaja 26.10.2018.a käskkirja nr 6-4/283-1 õigusvastasuse tuvastamist ega eraldivõetuna käskkirjaga rakendatud meetmete õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja on korduvalt kinnitanud, s.h menetluses 3-18-2397 ja käesolevas menetluses (tl 74), et ei soovi vaidlustada täiendavate julgeabinõude kohaldamise aluseks olevat käskkirja. Kaebaja vaidlustab käeraudade kohaldamise ja kartserirežiimi koosmõju - kuna kartseris võetakse päevasel ajal voodivarustus ära, siis pidi kaebaja kaks korda päevas käeraudades transportima madratsit. Etteheitena või vastuväitena sellele olukorrale ei olnud nõutav täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamise nõude esitamine. Kaebaja probleem ei tulenenud eeskätt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest, vaid nendega samal ajal kohaldatud kartserirežiimist. Distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine, sh erisuste või leevenduste tegemine kartserirežiimis on toiming ning selle suhtes ei saanud tõhusama nõudena esitada vastustaja välja toodud tühistamisnõuet. Ka ei olnud olukorra ainsaks võimalikuks lahenduseks kaebaja soovitud lahendus ehk tema vabastamine käeraudadest. Samavõrd oli võimalik näiteks otsustada, et vanglaametnik abistab kaebajat suuremõõtmeliste esemete kandmisel või kannab neid tema eest. Vastustaja ei ole seotud sellega, millist konkreetset lahendust peab parimaks kinnipeetav. Kohus jääb selle juurde, et tuvastamisnõue on lubatav.
16.Kaebaja ei saa käesolevas kohtuasjas tugineda sellele, et talle ei oleks tohtinud üldse käeraudu kohaldada, kuna tal on liikumispuue. See argument ei ole mingil moel seotud kartserikaristuse või -režiimiga. Kui kaebaja nii arvab, siis oleks tal tulnud vaidlustada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ehk 26.10.2018 käskkiri nr 6-4/283-1. Kohus märgib, et kaebaja esitas käskkirjale nr 6-4/283-1 vaide põhjendusel, et ta ei saa käeraudade tõttu kasutada karku. Vastustaja lahendas vaide 13.12.2018.a vaideotsusega nr 612/583-2 (tl 79). Vastustaja tõi välja, et kaebaja on eelnevalt liikunud jalutuskäikudele ja vanglasiseselt ilma karguta, mistõttu pole usutav, et ohjeldusmeetmete tõttu on kaebaja liikumine piiratud. Kohtumenetlustes on kaebaja käskkirja nr 6-4/283-1 vaidlustamisest selgesõnaliselt loobunud, sh ei ole see käskkiri vaidluse esemeks praeguses kohtuasjas.
17.Isegi kui praeguse vaidluse raames oleks tulnud hinnata täiendavate julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise õiguspärasust, siis nõustub kohus vastustajaga, et distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine ei ole niisuguseks uueks asjaoluks, millest tulenevalt pidi vastustaja kaaluma käeraudade jätkuva kohaldamise põhjendatust. VangS § 69 lg 3 sätestab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse nende kohaldamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel. Käskkirjas nr 6-4/283-1 on märgitud (tl 62), et asjaolud on ära langenud siis, kui vangla on veendunud, et kaebaja suudab ilma täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseta käituda selliselt, et ta ei seaks ohtu vangla julgeolekut.
18.VangS § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kohtul tuleb tuvastamisnõude
lahendamiseks hinnata, kas kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisel on vastustaja eeltoodud normist kinni pidanud.
19.Kaebaja on käeraudades voodivarustuse kandmise kohta öelnud, et see oli talle ebamugav. Vastustaja märkis, et voodivarustuse kandmise ajal paigutatakse käerauad nii, et voodivarustuse kandmine on võimalik. Kohtu hinnangul on kartserikaristus oma iseloomult karistuse kandmine tavapärasest rangemal režiimil. Nõuded kartserirežiimile tulenevad VangS §-st 65 1 ja justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 7 lg-st 4. Muuhulgas ei kuulu kartseri sisustuse hulka voodi (ette on nähtud päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid) ning kinnipeetavale ei jäeta päevaseks ajaks kambrisse voodivarustust. Kohus möönab, et eelkõige suuremõõtmeliste esemete (madratsite) transportimine käeraudades võib olla tülikas ja ebamugav. Samas ei ole kaebaja väitnud, et see oleks olnud võimatu, samuti ei ole kaebaja esile toonud selle tõttu tekkinud konkreetseid terviseprobleeme. Kaebaja viitab üksnes ebamugavusele. Lisaks ei nähtu kohtuasja materjalidest, et kaebaja oleks selle probleemi tõstatanud kartserikaristuse kandmise ajal või madratsi kandmisest loobunud või keeldunud. Otsuse punktis 5 nimetatud vaide esitas kaebaja pärast kartserist vabanemist. Kui kaebaja oleks probleemile tähelepanu juhtinud varem, siis oleks vastustaja saanud korraldada kaebaja voodivarustuse transportimise teisiti. Kokkuvõttes nähtub eelnevast, et voodivarustuse kandmine käeraudades üheksa päeva vältel ei saanud avaldada kaebajale sedavõrd ulatuslikku või intensiivset mõju, et toimunut saaks pidada VangS § 41 lg 1 rikkumiseks. Kohus jätab ka tuvastamisnõude rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja. HKMS § 109 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud välja mõistmata. Kohus vabastas kaebaja 14.03.2019.a määrusega 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Sellega tegi kohus lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule ning puudub vajadus riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses.
21.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.