Aktsiaseltsi Transcom hagi BEKKERI ÄRIKINNISVARA OÜ vastu alusetult saadu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.05.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Transcom apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
5076,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Transcom (registrikood 10550575), lepinguline esindaja advokaat Karl-Morten Jõgi Kostja: BEKKERI ÄRIKINNISVARA OÜ (registrikood 11741656), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson
Kohtuistungi toimumise aeg
07.11.2016, avalik kohtuistung
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.05.2016 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada Aktsiaseltsi Transcom hagi BEKKERI ÄRIKINNISVARA OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista BEKKERI ÄRIKINNISVARA OÜ-lt põhivõlg summas 4600 (neli tuhat kuussada) eurot Aktsiaseltsi Transcom kasuks.
3.Välja mõista BEKKERI ÄRIKINNISVARA OÜ-lt viivis 30.11.2016 seisuga 799,71 eurot (seitsesada üheksakümmend üheksa eurot ja seitsekümmend üks senti) Aktsiaseltsi Transcom kasuks.
4.Välja mõista BEKKERI ÄRIKINNISVARA OÜ-lt Aktsiaseltsi Transcom kasuks viivis põhivõlalt (s.o 4600 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.12.2016 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 1 % ulatuses Aktsiaseltsi Transcom kanda ja 99 % ulatuses BEKKERI ÄRIKINNISVARA OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Transcom (hageja) esitas 18.12.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse BEKKERI ÄRIKINNISVARA OÜ (kostja) vastu, mille palus kostjalt välja mõista 4600 eurot, viivise põhivõlalt kohtuotsuse tegemise seisuga kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses määras.
2.Hageja on 19.09.2012 tasunud kostjale 2600 eurot, selgitusega „ülekanne“ ja 21.09.2012 summa 2000 eurot, selgitusega „arveldus“. Hageja raamatupidamises on nimetatud maksete saajana kajastatud OÜ Pere Pagar (uue ärinimega LT Pagar OÜ) ning maksete selgituseks on märgitud „Pere Pagar OÜ laen“. Tegelikkuses LT Pagar OÜ nimetatud maksetega hageja ees laenukohustusi ei võtnud. Samuti puudusid nii LT Pagar OÜ-l kui ka hagejal nimetatud makseid tehes kostja ees mistahes rahalised kohustused. LT Pagar OÜ ei ole andnud hagejale korraldusi ning õigusi enda nimel kostjale maksete tegemiseks. Hageja ainus juhatuse liige oli alates 30.10.2007 kuni 16.05.2013 KL. Hageja uus juhatus tuvastas sisekontrolli raames, et KL on aastate jooksul teinud hageja juhatuse liikmena hagejat ning teisi hageja kontserni kuuluvaid ettevõtteid kahjustavaid tehinguid. Kostja on KL-ga seotud äriühing. Kuivõrd 19.09.2012 ja 21.09.2012 maksetel puudus õiguslik alus, on hageja veendunud, et nimetatud pangaülekanded tehti KL poolt motiiviga hagejast omakasu eesmärgil rahalisi vahendeid välja kanda. Hageja edastas 10.09.2014 kostjale nõudekirja, paludes kostjal alusetult saadud 4600 eurot tagastada. Kostja hagejale võlgnevust tasunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt VÕS 1028 lg 1 alusel välja mõista 4600 eurot. Hagejal on õigus nõuda viivist alates 10.09.2014. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja ei eita rahaliste maksete saamist, kuid on seisukohal, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Nii hageja kui ka LT Pagar OÜ on seotud äriühingud, mida kontrollis läbi erinevate ühingute RK. Hageja ja LT Pagar OÜ sõlmisid 02.03.2012 laenulepingu, mille alusel kohustus hageja andma LT Pagar OÜ-le kuni 500 000
eurot laenu tagastamise tähtajaga 20.04.2012. LT Pagar OÜ tagastas hagejale suuremas ulatuses laenu, kui ta oli õiguslikult kohustatud. Seega tekkis LT Pagar OÜ-l alusetu rikastumise nõue hageja vastu. LT Pagar OÜ juhatuse liikmeks ajavahemikul 27.02.201222.11.2012 oli KO, kelle igakuine juhatuse liikme netotasu oli 1733,48 eurot. LT Pagar OÜ tegevjuhiks oli aga KK, kes on praegu hageja juhatuse liige, ning kelle igakuine netotöötasu oli 2436,90 eurot. LT Pagar OÜ oli 2012 augustikuuks niivõrd suurtes majanduslikes raskustes, et ei suutnud isegi mitte oma juhtivtöötajatele töötasusid välja maksta. Nii edastas LT Pagar OÜ juhatuse liige KO hagejale 19.09.2012 kirja, mille sisu on järgmine: „Palun kanda 4600 eurot minu ja KK augusti palga katteks kostjale. Antud summa võrra väheneb hageja võlgnevus OÜ Pere Pagar ees.“ Seega andis LT Pagar OÜ hagejale korralduse maksta võlga mitte LT Pagar OÜ-le, vaid kostjale, et viimasest ühingust saaks KO-le ja KK-le nende töötasud välja maksta ning niiviisi vähendada hageja võlgnevust LT Pagar OÜ ees. KK on 21.09.2012 kinnitanud Pere Pagar OÜ nimel 4600 euro kättesaamist. Pärast viidatud makseid on LT Pagar OÜ tasunud KO-le ja KK-le töötasu sularahas, mistahes makse deklareerimata. Seega nähtub ülalkirjeldatud asjaoludest, et 4600 eurot pole kostjale tasutud alusetult. Motiivid, miks raha tasuti kostjale, ei oma hageja suhtes õiguslikku tähendust, kuna võlausaldaja (LT Pagar OÜ) võib igal ajal anda korralduse, mille kohaselt tuleb raha võlausaldaja asemel tasuda kolmandale isikule. Kostja viitab, et isegi siis, kui hageja poleks LT Pagar OÜ-le võlgnenud raha, on hagi esitatud vale kostja vastu. Nimelt VÕS § 1029 sätestab, et kui üleandja (hageja) on võlausaldaja või isiku korraldusel, keda ta ekslikult peab võlausaldajaks (LT Pagar OÜ), täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja (hageja) VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks (LT Pagar OÜ). Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 31.05.2016 otsusega hagi rahuldamata ning kostja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3578,40 eurot (sh käibemaks) ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled asjaolu üle, et hageja on kostjale üle kandnud 4600 eurot. Hageja on teinud kostjale pangaülekannetega järgmised maksed: 19.09.2012 makse, selgitusega „ülekanne“ summas 2600 eurot ja 21.09.2012 makse, selgitusega „arveldus“ summas 2000 eurot. Hagis märgitud asjaolu, et raamatupidamises on nimetatud maksete saajana kajastatud OÜ Pere Pagar, ning maksete selgituseks on märgitud „Pere Pagar OÜ laen“, ei kinnita ükski tõend. Kohus asus seisukohale, et tunnistaja KL ütlustega ja KK kinnitusega on tõendatud, et hageja poolt kostjale üle kantud 4600 euroga maksti välja KKle töötasu. KK kirjalikul kinnitusel ei tuvastatud 09.02.2016 ekspertiisiakti kohaselt monteerimisele viitavaid tunnuseid. 26.02.2016 ekspertiisiakti kohaselt on dokumendi väga tõenäoliselt allkirjastanud KK. KL oli hageja juhatuse liige vaidlusaluste ülekannete tegemise ajal. Tema kinnituse kohaselt oli palkade finantseerimiseks kokkulepe, hagejale laekus OÜ-st Pere Pagar 300 000 eurot, mille arvelt finantseeriti palkasid ja muidki kulusid. KG oli nimetatud ajal kostja juhatuse liige, tema oli samuti teadlik vaidlusalustest ülekannetest, sest edastas ülekandega saadud raha KK-le. Ka tunnistaja AE ütluste kohaselt nõudis KK 2012. aastal oma saamata jäänud töötasu. Eeltoodust järeldas kohus, et hageja väide, nagu olnuks rahalised ülekanded alusetud või ekslikud, ei ole tõendatud. Kohtu hinnangul oli ülekannete tegemiseks olemas asjaosaliste isikute vahelised kokkulepped. Hageja kui raha üleandja on õigustatud saadu saajalt tagasi nõudma, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära, mis asja sisulise arutamise ajal ei ole tõendamist leidnud. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi rahuldamata.
6.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kostja palus välja mõista menetluskulud summas 4046 eurot. Kohus leidis, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud summas 3578,4 eurot (sh käibemaks). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7.Hageja esitas 30.06.2016 Harju Maakohtu 31.05.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja 4600 eurot, viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
8.Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et hagi aluseks olevad maksed on tehtud asjaosaliste vaheliste kokkulepete alusel. Maakohtu järelduste kohaselt oli hageja, kostja ja LT Pagar OÜ vahel justkui kolmepoolne kokkulepe, mille kohaselt tasus LT Pagar OÜ hagejale 300 000 eurot, et hageja kannaks LT Pagar OÜ kulusid, sh kostja kaudu. Midagi sellist ei nähtu tõenditest ja midagi sellist ei ole väitnud ka menetlusosalised. Sellise kokkuleppe olemasolu või sellisele kokkuleppele tuginemist ei ole menetluses arutatud, mistõttu on otsus üllatuslik. Kostja on käesolevas menetluses väitnud, et LT Pagar OÜ oli hageja võlausaldaja ning andis võlausaldajana hagejale korralduse tasuda vastustajale 4600 eurot selleks, et kostja tasuks nimetatud summa KK-le ja KO-le töötasuks. Kuna kostja vastuväide põhines VÕS §-il 1029, pidanuks kohus pooltevahelise vaidluse lahendama VÕS § 1029 alusel.
9.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hagi aluseks olevate maksetega tasuti KK-le töötasu. Selline järeldus ei tugine poolte poolt esitatud faktiväidetel. Kostja seisukohtade kohaselt maksti vastustajale nii KO kui ka KK palgaraha (kohtuotsus mainib ainult KK palgaraha). Ka juhul, kui sisuliselt on mõeldud ka KO palgaraha, on selline väide tõendamata. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja esitas oma väite tõendamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) hinnangul võltsitud dokumendi. Samuti on KO tunnistajana kinnitanud, et tema ei ole kostja poolt kohtule esitatud kinnitust allkirjastanud. Ainuüksi asjaolu, et kostja üritab tõendada enda faktiväiteid võltsitud dokumentidega, kinnitab, et tema väited ei vasta tõele. Lisaks on kohus jätnud tõendina tähelepanuta KO ütlused ja KK seletused, et nemad ei ole kostja kaudu palka saanud. Väide, et KK-le ja KO-le tasuti palgaraha 4600 eurot ei ole usutav ka põhjusel, et nende palgaraha suurus (4170,38 eurot) ning hageja poolt kostjale tasutud summa (4600 eurot) on erinevad.
10.Kohus on palgaraha maksemise fakti tuvastamisel tuginenud väidetavale KK kinnituse koopiale. Hageja on dokumendi ehtsuse vaidlustanud ning kohus rahuldas 26.05.2015 istungil hageja taotluse kinnituse originaaldokumendi esitamiseks. Kostja ei ole kohtule originaaldokumenti esitanud ning KK on 01.12.2015 kohtuistungil selgitanud, et tema ei ole sellist dokumenti allkirjastanud. Vaatamata sellele on kohus sedastanud, et ekspertiisiakti kohaselt on dokumendi väga tõenäoliselt allkirjastanud KK, ning et ekspertiisiakti kohaselt ei ole dokumendil monteerimistunnuseid. Kohus on jätnud tähelepanuta, et ekspertiisi kohaselt ei saa dokumendi monteerimist välistada, sest tegemist on koopiaga. Kuivõrd dokumendi allkirjastanud isik on kinnitanud, et tema ei ole dokumenti allkirjastanud, kostja ei esitanud kohtule originaaldokumenti ja kostja on esitanud kohtule teise dokumendi, mis on võltsitud, siis ei ole kostja poolt kohtule esitatud kinnitus usaldusväärne tõend ja tuleb jätta tõendina arvestamata. Igal juhul ei nähtu kinnitusest, kes ja mis põhjusel on kinnituse andnud.
11.Nii KL kui ka KG on andnud kostja kaudu KO-le ja KK-le palgaraha maksmise kohta valeütluseid. KL on hageja suhtes vaenulikult meelestatud isik (hageja ning KL vahel on käimas mitmeid kohtuvaidlusi, kus hageja nõuab KL-lt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu hagejale tekitatud kahju) ning KG on KL-ga tihedalt seotud isik.
12.Lisaks on kohus ebaõigesti tuvastanud, et LT Pagar OÜ ja hageja vahel oli võlasuhe, mis sai väidetava palgakokkuleppe aluseks olla. Kumbki menetlusosaline ei ole väitnud ning mitte ühestki tõendist ei tulene, et LT Pagar OÜ andis hagejale 300 000 eurot, millega kaeti LT Pagar OÜ kulusid. Kostja väidete kohasele tasus LT Pagar OÜ 2012. a suvel hagejale enam, kui LT Pagar OÜ hagejale võlgnes. Selline väide on vale. 2012 suvel toimunud täitemenetluse raames tasus LT Pagar OÜ hagejale ca 700 000 eurot. Enne täitemenetlust võlgnes LT Pagar OÜ hagejale aga vähemalt 963 003,77 eurot. Maakohus oleks pidanud hageja ja LT Pagar OÜ vahelise võlasuhte tuvastamisel lähtuma kostja väidetest ning hindama nende väidete tõele vastavust. Seejuures oleks kohus pidanud arvesse võtma ja andma hinnangu hageja tõenditele, millest nähtuvalt ei eksisteerinud hageja ja LT Pagar OÜ vahel võlasuhet, mis oleks saanud olla väidetavate kokkulepete aluseks.
13.Tõendatud ei ole kostja väide, et LT Pagar OÜ andis hagejale korralduse tasuda kostjale 4600 eurot. Esiteks on kostja selle faktiväite tõendamiseks esitanud kohtule kahest erinevast dokumendist digitaalselt kokku monteeritud dokumendi ning teiseks on KO kinnitanud, et ta ei ole andnud LT Pagar OÜ juhatuse liikmena hagejale korraldust kanda kostjale rahalisi vahendeid ega ole ka kedagi teist selleks volitanud. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 31.05.2016 otsus tuleb menetluseõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse osaliselt.
16.TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kolleegiumi hinnangul on maakohus nimetatud normi rikkunud, kuna ei ole hinnanud igakülgselt kõiki tõendeid, mille tõttu jõudis ebaõigele järeldusele, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata.
17.Kostja esitas tõendina OÜ Pere Pagar nimel KO poolt 19.09.2012 hagejale esitatud teate, milles palus kanda 4600 eurot tema ja KK augusti palga katteks kostjale (I kd lk 94). EKEI 07.08.2015 uuringuakti kohaselt on OÜ Pere Pagar 19.09.2012 teade monteeritud (I kd lk 172-175). Ka tunnistajana ülekuulatud KO andis ütlusi, et tema seda teadet allkirjastanud ei ole ning tema raha ülekandmise korraldust andnud ei ole. Kuigi tunnistaja KL andis ütlusi, et kokkulepe finantseerimise kohta oli, ning kostja seaduslik esindaja KG andis vande all seletuse, et KL palus temal KK-le palk välja maksta, ei tõenda need kolleegiumi hinnangul piisavalt kostja väiteid, et KO esitas hagejale raha ülekandmiseks korralduse. Hinnates tõendeid kogumis ning arvestades, et OÜ Pere Pagar 19.09.2012 teade on monteeritud, loeb ringkonnakohus tõendatuks, et KO ei esitanud hagejale palvet kanda üle
palgaraha 4600 eurot kostjale. Kostja väide, et hageja poolt EKEI-le esitatud dokument ei pruugi olla sama, mis esitati kohtule, ei ole põhistatud.
18.Kostja esitas kohtule OÜ Pere Pagar nimel KK poolt 21.09.2012 antud kinnituse, et ta on saanud kätte 4600 eurot (I kd lk 95). Kinnitusel puudub adressaat, st kinnitusest ei tulene, kellele see on esitatud. Hageja seadusliku esindaja KK vande all antud seletuse kohaselt ei meenu talle, et ta oleks selle kinnituse allkirjastanud. EKEI 09.02.2016 ekspertiisiakti kohaselt ei tuvastatud OÜ Pere Pagar 21.09.2012 kinnitusel monteerimisele viitavaid tunnuseid, kuid märgiti, et kuna sellel esinevad mitmekordse koopia tunnused, siis ei saa monteerimist täielikult välistada (II kd lk 44). EKEI 26.02.2016 ekspertiisiakti kohaselt on 21.09.2012 kinnitusel oleva allkirja väga tõenäoliselt kirjutanud KK (II kd lk 46-47). KG vande all antud seletuse kohaselt andis tema KK-le sularahas 4600 eurot. KK vande all antud seletuse kohaselt ei ole kostja temale töötasu maksnud. Ka tunnistaja KO ütluste kohaselt ei ole kostja temale palka sularahas maksnud. Kolleegium leiab, et 21.09.2012 kinnitusega ja KG seletusega ei saa lugeda tõendatuks, et KG andis KK-le üle 4600 eurot. KG seletus on vastuolus KK seletuse ja KO ütlustega. Kuigi EKEI 09.02.2016 ekspertiisiakti kohaselt ei tuvastatud 21.09.2012 kinnitusel monteerimisele viitavaid tunnuseid, siis seda ka täielikult ei välistatud, kuna tegemist on mitmekordse koopiaga. Arvestada tuleb, et hoolimata maakohtu nõudest ei esitanud kostja originaaldokumenti. Kinnitusest ei nähtu ka, kellele see on esitatud. KK seletust toetavad ka tunnistaja AE (kes on LT Pagar juhatuse liige) ütlused, et KK nõudis temalt töötasu maksmist 2012. augusti kuni novembri eest. Kolleegium märgib, et kui KK oleks saanud kostjalt augusti töötasu, puudunuks tal põhjus seda nõuda LT Pagar OÜ-lt. Samuti toetavad KK seletust ja KO ütlusi asjaolu, et ei KK töötasu eraldi, ega nende mõlema töötasu kokku, ei olnud 4600 eurot. Lisaks eeltoodule ei ole kostja eluliselt usutavalt selgitanud, miks ei tasunud hageja LT Pagar OÜ eest KK-le ja KO-le töötasu otse, vaid pidi tegema seda kostja kaudu.
19.Ülaltoodule tuginedes ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et LT Pagar OÜ esitas hagejale taotluse KK-le ja KO-le töötasu maksmiseks ega ka see, et kostja maksis KK-le 4600 eurot. Arvestades, et nimetatud asjaolud ei ole tõendatud, siis ei oma kolleegiumi hinnangul tähtsust, kas LT Pagar OÜ ja hageja vahel oli võlasuhe seoses sellega, et LT Pagar OÜ tagastas hagejale väidetavalt võlga suuremas ulatuses, kui ta oleks pidanud tegema. Kuna on tõendamata, et LT Pagar OÜ andis hagejale korralduse ülekande tegemiseks, siis ei kuulu kohaldamisele ka VÕS § 1029. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna on tõendamata, et hagejal oli kohustus tasuda kostjale 4600 eurot, siis on kostja saanud 4600 eurot õigusliku aluseta ning see summa tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 1028 lg 1 alusel välja mõista.
20.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja
edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise alates 10.09.2014 kuni kohtulahendi tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina kuni põhinõude tasumiseni.
21.VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja esitas 10.09.2014 kostjale kohtueelse nõude, mille kostja on saanud kätte 02.10.2014 (I kd lk 18-20). Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates 03.10.2014, mitte alates 10.09.2014. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis summalt 4600 eurot perioodi 03.10.2014 – 30.11.2016 eest on 799,71 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 01.12.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
22.Kuna ringkonnakohus rahuldab nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse osaliselt, siis tuleb lähtuvalt hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 1 % ulatuses hageja kanda ning 99 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).
23.Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.