Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tristan Ploom
Määruse tegemise aeg ja koht
09.12.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1975
Haldusasi
X.X. kaebus Tallinna kriminaalhooldaja tegevusega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja: X.X. Vastustaja: Tallinna Vangla
Vangla
peale
seoses
31.01.2019
kiri
Tallinna
Vangla
Ida-Harju
Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Harju Maakohtu 20.12.2018 määrusega asendati kaebaja vahistamine elektroonilise valvega (kriminaalasi nr xxxxxx). Prokuratuur vaidlustas 20.12.2018 määruse ning Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 21.01.2019 määruskaebuse osaliselt, kohustades kontrollima elektroonilise valve kasutamise võimalikkust korteris, kuhu kaebaja pidi elama asuma. Ringkonnakohus saatis asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule samas kohtukoosseisus. 25.01.2019 esitas Y.Y. Harju Maakohtule avalduse, mille kohaselt lubab ta X.X.l elada oma korteris aadressil xxxxxxx, kuhu võib paigaldada elektroonilise järelevalve seadmed. 31.01.2019 esitas Harju Maakohus päringu Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta aadressil xxxxxxxx. Kriminaalhooldusametniku 07.02.2019 vastuse kohaselt teatati, et antud aadressile ei ole võimalik elektroonilist valvet kohaldada, kuna korteri omanik ei olnud nõus antud korteris elektroonilise valve kohaldamisega. 13.02.2019 teatas kriminaalhooldusosakond täiendavast kodukülastusest aadressile xxxxxx, kus asub Y.Y. kuuluv 2 toaline korter. Korterit näitas omaniku tütre tuttav. Kriminaalhooldusametniku täiendavast vastusest ilmneb, et telefoni teel on ametnik suhelnud Y.Y. tütre Z.Z., kes andis nõusoleku aadressil xxxxxxx elektroonilise valve kohaldamiseks X.X.le. Korteri omanik ise viibis väidetavalt välisriigis ja ei pidanud võimalikuks nõusolekut kirjalikult saata mistõttu ilmneb kriminaalhooldusametniku vastusest, et elektroonilise valve kohaldamise eeldused ei ole täidetud millest tulenevalt ei ole võimalik eelpool nimetatud aadressile elektroonilist valvet kohaldada.
Seega oli kriminaalhooldusametniku 07.02.2019 vastus samuti kriminaalmenetluse toiming ning kriminaalhooldus oli menetleja HKMS § 1 lg 1 mõttes. SKHS eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et reguleerides süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist kui riigivastutuse üht eriliiki, asetub uus seadus süstemaatiliselt kehtiva riigivastutuse seaduse (RVastS) kõrvale, sätestades tervikliku süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni. Juhul kui kaebaja leiab, et kriminaalmenetluse toiminguga tekkis talle kahju kriminaalhoolduse õigusvastase tegevuse kaudu, siis on kaebajal võimalik vastav kahjunõue esitada SKHS sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.