lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1984/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 29.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1984/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1046
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-19-1984 29. november 2019 Karin Jõks Indrek Kivi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses taimetoidu mitteväljastamisega Kaebaja - Indrek Kivi Vastustaja - Tartu Vangla Tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Indrek Kivi esitas 29.07.2019 Tartu Vanglale kaebuse ja kahjunõudena pealkirjastatud avalduse (tl 7-9), milles taotles kahju hüvitamist nälja ja moraalse kahju tekitamise eest 1500 eurot, mis suureneb iga päevaga. Kaebaja on alates 27.07.2019 lõunast kuni taotluse esitamiseni kannatanud nälga, kuna talle ei väljastatud taimetoitu, mida ta on seni saanud usulistel kaalutlustel.
2.Tartu Vangla jättis 24.09.2019.a vastusega nr 1-13/157-2 (tl 10) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebajale on vangla kaplani kooskõlastusel võimaldatud usulistel kaalutlustel toitlustamine lihavaba toiduga. Vastab tõele, et 27.07.2019 lõunast (laupäev) kuni 29.07.2019 lõunani (k.a) ei saanud kaebaja lihavaba toitu, küll aga väljastati talle tavatoit. Olukord oli põhjustatud sellest, et kaebaja käis 25.07.2019 perearsti vastuvõtul ja soovis piima asendamist keefiriga. Perearst mõistis kaebajat valesti ja eemaldas ekslikult kaebaja lihavaba toidu saajate nimekirjast. Pärast kahju hüvitamise taotluse saamist lisati kaebaja uuesti lihavaba toidu saajate nimekirja. Alates 29.07.2019 õhtusöögist sai kaebaja lihavaba toitu. Tartu Vangla tunnistas, et lihavaba toiduga toitlustamata jätmine oli õigusvastane. Kuid kaebaja olulisi põhiõigusi ei riivatud vangla tegevuse läbi sedavõrd tõsiselt, et selle eest oleks õigustatud rahalise hüvitise määramine. Kaebaja on täiskasvanud ja elujõus mees. Kaebaja sai igal juhul tarbida hommikusöögiks pakutavat putru ja piima või kohvi piimaga, teiste toidukordade ajal saia. Arvestades, et tegemist oli nädalavahetusega, taastas vangla lihavaba toidu viivituseta esimesel võimalusel, kui tööle tuli vastava otsustusõigusega ametnik. Lihavaba toidu andmata jätmine ei olnud vangla pahatahtlik tegevus ja ei olnud tingitud soovist mõjutada kaebaja usulisi

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

veendumusi. Tegemist oli eksitusega. Vangla vabandas kaebaja ees ja lubas edaspidi olla toidu andmisel hoolikam.

3.Indrek Kivi esitas 22.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses taimetoidu väljastamata jätmisega. Kaebaja ei märkinud taotletava hüvitise summat. Kaebaja jäeti söömata kolmel ja poolel päeval. Alles 30.07.2019 lõunast sai kaebaja uuesti taimetoitu. Vangla tegevusele kaebaja söömata jätmisel ei ole õigustust, kuna kaebajal on seadusest tulenev õigus regulaarsele sooja toiduga toitlustamisele ja õigus saada usulistel kaalutlustel lihavaba toitu. Vangla sundis kaebajat teadlikult loobuma oma tõekspidamistest ja käskis süüa lihaga toitu, millest kaebaja keeldus. Kuna kaebaja tegeleb spordiga, tundis ta piinavat nälga ja kurnatust. Kaebaja tunneb hirmu ja ohtu oma elule ja tervisele, kuna ta ei saa kindel olla, kas talle antakse homme süüa või mitte. Kaebaja leiab, et tema kahjunõue on põhjendatud, et tagada vähemalt sel viisil endale ise toitlustus vangla poe kaudu. Kaebusele oli lisatud taotlus riigilõivust vabastamiseks. Kohtu seisukoht
4.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja kohtueelses menetluses esitatud nõue ületab seda summat. Riive intensiivsuse hindamisel ei saa aga lähtud ainult sellest, millise summaga kaebaja ise oma õiguste rikkumist hindab. Vähese intensiivsusega riivega on tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
6.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et talle anti alates 27.07.2019 lõunast kuni 29.07.2019 lõunani (vastustaja väitel) või 30.07.2019 hommikusöögini (kaebaja väitel) taimetoidu asemel tavatoitu. Kaebaja ei olnud täielikult toiduta. Vangla vastusest kaebaja kahju hüvitamise taotlusele nähtub, et kaebaja sai igal juhul tarbida hommikuputru, piima või piimaga kohvi ja talle väljastati ettenähtud kogus saia. Kaebaja on lisaks märkinud, et tal oli võimalus süüa õuna. Vaidluse all olev periood ei olnud pikk. Seda, et kaebajal oli 2-3 päeva vältel võimalik süüa talle pakutud toidust ainult osa, ei saa pidada intensiivseks riiveks.
7.Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju

põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui kaebaja õiguste rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.

8.Praeguse kohtuasja asjaoludel on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja saavutab mittevaralise kahju hüvitamise rahas, rääkimata hüvitisest kaebaja soovitud summas. Kohus leidis eespool, et kaebaja õiguste rikkumine ei olnud intensiivne. Kaebaja väited selle kohta, et vastustaja ei tunnista oma eksimust ja püüab vastutusest hoiduda, on valed. Vastupidi, vastustaja on kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tunnistanud, et kaebajale lihavaba toidu andmata jätmine oli õigusvastane, ja on kaebaja ees vabandanud. Vastustaja kinnitusel oli tegemist eksitusega ning kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis näitaksid vastupidist. Miski ei viita vastustaja sihilikule tegevusele kaebaja usuvabaduse piiramiseks, sh ei nähtu see kaebaja kirjeldatud asjaoludest. Kaebaja kirjeldab ise olukorda hoopis nii, et valvur selgitas talle, et tema ei saa midagi teha ja tuleb oodata esmaspäevani ning et valvur pakkus kaebajale lõuna asendamiseks kaht õuna. See näitab, et tööl olnud ametnik püüdis kaebajat oma võimaluste piires aidata. See, et vangla eemaldas ekslikult nädalavahetuseks kaebaja taimetoidu saajate nimekirjast ja andis talle tavatoitu on küll kahetsusväärne, kuid vastustaja ei ole põhjustanud kaebajale selliseid kannatusi, mis tingiksid rahalise hüvitise väljamõistmise. Vigu ja arusaamatusi tuleb elus ikka ette ning vangla on kaebaja ees vabandanud.
9.Kokkuvõttes on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning kohus tagastab kaebuse. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole menetlusabi taotluse lahendamiseks vajadust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium