lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2192/2

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2192/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
728
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2192

Haldusasi

A.V. esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotluse esitaja: A.V.

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja selgitused

1.Jätta A.V. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Tagastada A.V. esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.V. esitas 25.11.2019 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajaks. Kaebaja palub esialgset õiguskaitset, et kindlustada enda õigusi ja tõrjuda kahjulikke mõjusid seoses distsiplinaarmenetluse algatamisega vähemalt ajani, kuni Tallinna Vangla lahendab kaebaja vaide. Taotluse esitaja selgitab, et Tallinna Vangla algatas 22.11.2019 kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse 27.10.2019 ettekande nr 1-19-5543 alusel seoses leitud esemest vanglateenistuse ametnikule teavitamata jätmisega (Tallinna vangla kodukorra p 1.13.4) rikkumise tunnustel. Taotluse esitaja leiab, et distsiplinaarmenetlus on algatatud alusetult. Taotluse esitaja on taotluse kohaselt esitanud Tallinna Vanglale vaide seoses distsiplinaarmenetluse algatamisega, milles taotleb vastava menetluse lõpetamist. Taotluse esitaja on tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu summas 15 eurot.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 4 tulenevalt vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

3.Käesoleval juhul on taotluse esitaja esitanud Tallinna Vanglale vaide, milles ta taotleb tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse lõpetamist, kuna taotleja leiab, et vaidlusalune juhtum on lahenenud jooksvalt ning puudub huvi distsiplinaarasja menetleda ning edasine distsiplinaarmenetlus on ka perspektiivitu. Kohus selgitab esmalt, et distsiplinaarmenetluse algatamise näol on tegemist haldusmenetluse toiminguga. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 2 haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega). Vaidlust ei ole selles, et käesolevaks ajaks sellist sisulist otsust veel tehtud ei ole. Taotluse esitajale on hetkel antud võimalus esitada kirjalikus vormis omapoolsed selgitused võimaliku distsiplinaarsüüteo kohta. Taotluse esitajal ei ole õigust esitada vaiet ka distsiplinaarmenetluse algatamisele ning Tallinna Vanglal on õigus vaie tagastada HMS § 79 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et vaie tagastatakse, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotluse esitajal puudub käesoleval ajal õigus vaide esitamiseks, sest vaie on esitatud ennatlikult menetlustoimingu peale, mis ei ole aga vaide korras vaidlustatav. Samuti on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud kohtule ajal, mil see HKMS kohaselt lubatud ei ole (HKMS § 249 lg 2 ja lg 5). Kohus märgib siinkohal selgituseks, et A. V.l on õigus esitada vaie distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale juhul, kui see üldse välja antakse. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldusega. Kuivõrd selline puudus ei ole (praegusel hetkel) kõrvaldatav, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmiseks (HKMS § 55 lg 1). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.V. esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
4.Kohus selgitab täiendavalt, et vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada kaebus vangla haldusakti või toimingu peale tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vaidemenetluses on õigus taotleda 1) haldusakti kehtetuks tunnistamist; 2) haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist; 3) ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks (vt HMS § 72 lg 1).
5.Kuivõrd kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, siis saab taotluse esitajale tagastada ka taotluselt tasutud riigilõivu.
6.HKMS § 252 lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja