2.Kuulutada välja W.Z-i pankrot 7. oktoobril 2026 kell 15.00 ning algatada W.Z-i kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada W.Z-i pankrotihalduriks F.G (isikukood XXX; OÜ Civilex, Soola 3, Tartu, e-post ; tel: 7 407 662, 50 46 694). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Kohustada W.Z-i andma võlgniku vande 23. oktoobril 2026 kell 10.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, saal 215). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 23. oktoober 2026. a kell 10.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, saal 215).
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest
ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).
8.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.Võlgnikule pankrotihaldur.
võlgnetavate
kohustuste
täitmist
võib
vastu
võtta
üksnes
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
11.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 7. oktoobril 2027 (olenevalt, kumb tähtpäev saabub varem). Edaspidi tuleb menetluse jätkumisel aruanne esitada iga aasta 7. oktoobriks.
12.Lubada pankrotihalduril ja / või usalduslikul arestida kuni 10% W.Z-i sissetulekust, mis ei ole suurem kui TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.
15.Anda W.Z-ile menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ning hüvitada F.G-le usaldusisiku tasu 838 eurot 86 senti (käibemaksuga) menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (CiviLex OÜ (registrikood 12088721), konto nr EE312200221055387366 AS-is Swedbank).
16.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
Toimetada määrus kätte W.Z-ile ja F.G-le .
Edasikaebamise kord
Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Maakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.W.Z (avaldaja, võlgnik) esitas 9. juunil 2026 Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse ning 15. juunil 2026 avalduse täpsustuse. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on töötu ja tema peamiseks sissetulekuks on Töötukassa hüvitis ligikaudu 1000 eurot, mille maksmine lõpeb augustis 2026. a. Lisaks saab võlgnik lapsetoetust 80 eurot. Võlgnik on üksikvanem. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgnikul on sõiduauto, mis on rikkis ega ole kasutuskõlblik. Auto hinnanguline väärtus on 2000 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku umbes 39 000 eurot.
2.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on teadaolevalt kohustusi ligi 74 000 eurot.
3.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 6. oktoobril 2026 ära. Võlgnik jäi avalduse juurde.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
6.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku ligi 74 000 eurot. Võlgniku kinnitusel asus ta
menetluse kestel küll tööle, kuid töötasu suuruseks on katseajal miinimumpalk. Arvestades võlgnikul ülalpeetava olemasolu, ei ole võlgniku sissetulekust võimalik kinnipidamisi teha. Võlgnikule kuulub sõiduaut, mille ta kavatseb müüa ning saadud raha võlgade katteks tasuda, kuid sõiduki väärtus on oluliselt väiksem, kui võlgniku kohustused. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.
7.Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik on küll mänginud hasartmänge, mida saab käsitleda vara raiskamisena, kuid ta on seadnud endale hasartmängukeeldu. Seenäitab kohtu hinnangul võlgniku soovi oma kohustusi menetluse kestel täita. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi menetluse kestel. Kohtu hinnangul näitas võlgnik ärakuulamisel piisavat motivatsiooni ning valmidust oma kohustusi menetluse kestel täita. Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).
8.Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (oma finantsvõimet ületavate kohustuste võtmine, läbimõtlematu finantskäitumine, töökoha kaotus), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
9.Kohus nimetab pankrotihalduriks F.G , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
10.Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule
kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu).
11.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 23. oktoober 2026. a kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1).
12.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
13.Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 23. oktoober 2026. a kl 10.00.
14.PankrS § 88 lg 1 kohaselt ei tohi võlgnik kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
15.Praegusel juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata
saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
16.FIMS § 47 lg-te 3 ja 4 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Riigikohus on selgitanud, et osa sissetuleku arestimisel võlgniku kaitseks kehtestatud piirangutest on absoluutsed, st teatud ulatuses või teatud liiki sissetulekute arestimine on täielikult keelatud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 sätestab nende sissetulekute loetelu, millele ei saa üldjuhul sissenõuet pöörata (p-d 6-8, nt töövõimetoetus, perehüvitis) või saab seda teha eriseadustes ettenähtud korras (p 10, riiklik pension). Samas võib TMS § 131 lg 2 alusel osal juhtudest erandina arestida TMS § 131 lg 1 p-des 6–8 nimetatud üldjuhul mittearestimisele kuuluvaid sissetulekuid (sh töövõimetoetuse) (vt RKTKm 16.11.2016. a, nr 3-2-1-110-16, p 16.2). Selliselt on TMS § 131 eesmärk koostoimes eelkõige TMS §-dega 130 ja 131–136 tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (vt ka RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-166-16, p 15 ja seal viidatud varasemad lahendid). Sissetulekule sissenõude pööramise erandid ja nende kohaldamise eeldused näeb ette TMS § 131 lg 2. Tartu Ringkonnakohus selgitas 25. juuni 2026. a määruse tsiviilasjas nr 2-17-16200 p-s 16.1., et kohustustest vabastamise menetluses saab TMS § 131 lg 2 kohaldamise otsustuse teha üksnes kohus. Kohus võib lubada sissenõuet pöörata ka töövõimetoetusele, kuid kohus peab sellise otsustuse tegema enne sissenõude pööramise vajaduse tekkimist, st eelduslikult koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, mille tegemisel tuleb kohtul arvestada samade nõuetega, millega tuleb arvestada kohtutäituril samasuguse otsuse tegemisel. Tartu Ringkonnakohus selgitas viidatud määruse p-des 16.2 ja 16.5, et TMS § 132 lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamisel tuleb kontrollida ja põhjendada, millises ulatuses ja miks just sellises ulatuses 20% piires sissenõude pööramist kohaldatakse. Seega tuleb arestimise õiglust kontrollida ja arvestada iga konkreetse võlgniku majandusliku seisundiga, samuti sissenõudja õigustatud huvidega. Hinnata tuleb mh seda, kas sissetuleku TMS § 132 lg 1 2 järgses maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, transpordile, ravimitele jms).
17.Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud lubada pankrotihalduril ja usaldusisikul arestida kuni 10% võlgniku sissetulekust, mis ei ole suurem kui TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Praegusel juhul asus võlgnik tööle, seega hakkab ta saama püsivat sissetulekut, mis pärast katseaja läbimist eelduslikult suureneb. Seega tuleb kinnipidamised teostada eelkõige võlgniku sissetuleklust. Kohtu luba arestida kuni 10% võlgniku sissetulekust, mis ei ole suurem kui TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum, on ettenähtud olukorraks, kus võlgnikul peaks arestitav sissetulek puuduma või peaks see jääma ulatusse, mis ei kuulu arestimisele. Kohus eeldab, et võlgnik kogu menetluse ajal siiski töötab, kuid tagamaks ka võlausaldajate huvide kaitse, lubab kohus teostada aresti kuni 10% ulatuses viidatud sissetulekust. Selliselt on tagatud ka minimaalses ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamine, mis on ka menetluse üks
põhilisi eesmärke, samas arvestab see ka võlgniku eluvajaduste rahuldamisega, kuna ei kohaldata arestimise maksimaalset määra. Viidatud Tartu Ringkonnakohtu määruse p -st 16.5 tuleneb, et kui asjaolud muutuvad, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, tuleb kohtul oma otsustust muuta. Sellistest asjaoludest peaks kohut teavitama ning taotleda saab kohtu otsustuse muutmist. Eeltoodust tulenevalt ei ole välistatud, et kohtul on võlgniku suhtes tulevikus võimalik TMS § 132 lg-s 12 sätestatud erandi rakendamise määra muuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata.
19.Usaldusisiku tasu taotluse kohaselt on usaldusisikul kulunud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi 15 minutit. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
20.Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu on vajalik ja põhjendatud.
21.Usaldusisik taotles tasu hüvitamist riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus peab praegusel juhul põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest sõltumata sellest, et usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul teatav vara olemas (sõiduauto). Vara tegelik väärtus ei ole hetkel absoluutselt selge, usaldusisiku hinnangul on see ligikaudu 1500 eurot. Sõiduki realiseerimisel tuleks arvestada sõiduki müügikuludega, võimaliku väärtuse vähenemisega müügil, muude pankrotimenetluse kuludega. Seetõttu ei ole alust eeldada, et sõiduki müügist saadav tulu oleks piisav usaldusisiku tasu ja teiste menetluskulude katmiseks. Vara formaalne olemasolu ei tähenda veel, et võlgnikul oleks tegelik võime menetluskulusid kanda. Kohtul puudub esitatud info põhjal veendumus, et võlgniku vara müügist on võimalik katta kogu usaldusisiku tasu. Kohtul ei ole aga hiljem võimalik maksejõuetusavalduse menetluse etapi eest määrata usaldusisiku tasu hüvitamist riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuivõrd usaldusisikul kulus 10,25 tundi, siis kuulub riigi vahenditest hüvitamisele tasu 676 eurot 50 senti (10,25*33*2), millele lisandub käibemaks, tasu koos käibemaksuga 838 eurot 86 senti.
22.PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721), mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on CiviLex OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE101555577). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 24% (KMS § 15 lg 1).