3.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud välja mõistmata.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 23.12.2019. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.DT esitas 06.11.2018 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/219-1 (tl 12). Kaebaja taotles hüvitist summas 400 eurot. Kaebaja tugines sellele, et 05.05.2018 pani vanglaametnik kaebaja tööle, kuigi kaebajal oli käsi kipsis. Koristamisel läks kips märjaks, kaebaja võttis selle ära ja pani kuivama. Seetõttu kasvas käsi valesti kokku ja valutab.
2.Viru Vangla jättis 08.01.2019.a otsusega nr 6-16/219-2 (tl 13) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Inspektor-kontaktisiku seletuse kohaselt arvas kaebaja kipsi töötegemist
mitte segavat ja ei soovinud tervishoiutöötaja vastuvõttu seoses sellega, et peab kipsis käega töötama. Kaebaja väitel on kahjuks see, et kipsi eemaldamise tõttu kasvasid luud valesti kokku, kaebaja tervisekaart seda ei kinnita. Kaebaja viga saanud käsi võib ka praegu n.ö tunda anda, kuid seda ei saa seostada töötamisega 05.05.2018.
3.DT esitas 26.12.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 26.03.2019 täiendava avalduse. Kaebaja palus Viru Vanglalt välja mõista 400 eurot talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt murdis kaebaja 30.04.2018 parema käelaba ja 02.05.2018 pandi käsi kipsi. 05.05.2018 õhtul viis vanglaametnik kaebaja tööle. Kaebaja ütles ametnikule, et ta ei saa töötada käe tõttu. Kaebajale öeldi, et kui ta keeldub, siis saab karistuse. Kaebaja hakkas koristama, pühkis ja pesi koridori. Kaebaja nägi meditsiiniõde ja püüdis tema abi paluda, kuid õde ignoreeris kaebajat. Kaebaja pidi koristama valu ja kipsis käega. Kaebaja tundis alandust ja inimväärikuse solvamist. Koristamise ajal tegi kaebaja kipsi märjaks ja see tuli maha võtta, et kips ära kuivaks. Kaebajal on see koht käe peal halvasti kokku kasvanud ja kogu aeg valutab.
4.Vastustaja palus 15.04.2019.a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelses menetluses esitatud põhjenduste juurde (vt otsuse punkti 2). Vastustaja lisas, et kaebajal ei ole diagnoositud käeluumurdu. Kaebajal oli 30.04.2018 sporditrauma ja 02.05.2018 paigaldati randme toetuseks kipslangett. Tegemist oli väikese vigastusega, mille puhul ei ole inimese igapäevatoimingud eriliselt piiratud. Seetõttu on usutav vanglaametniku seletus, et kaebaja ei avaldanud, et kips segaks koristustööd. Ei ole usutav, et ametnik hoiatas kaebajat, et kui ta tööle ei asu, siis ta saab karistada. Kaebaja töötamine kipslangetiga, kui ta ise seda tööle asumisel probleemina ei näinud, ei kujuta endast kaebaja väärikuse alandamist. Vastustaja selgitas vastuseks kohtu küsimusele, et majandustööle määratud kinnipeetavad asuvad tööle ametnikult saadud korralduse alusel. Kui kinnipeetaval on terviseprobleem, mis tööle asumist takistab, siis teavitab ta sellest ametnikku, kes kutsub kinnipeetava tervisele hinnangut andma tervishoiutöötaja. Kuni tervishoiutöötaja otsuseni, et kinnipeetav on töövõimeline, ei ole tööle asumisest keeldumine distsipliinirikkumine. Vastustaja leidis, et väärikuse alandamise osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ja kaebus tuleks selles osas jätta läbi vaatamata. Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
6.Kohus võttis kaebuse menetlusse väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Vastustaja on esitanud sellele vastuväite, kuna ta leiab, et väärikuse alandamisega tekitatud kahju osas ei olnud kaebus lubatav. Kohus põhjendas 14.03.2019.a määruses kaebuse menetlusse võtmist järgmiselt. Kaebaja ei ole vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses (tl 12) selge sõnaga nimetanud, milliste RVastS § 9 lg 1 nimetatud õigushüvede kahjustamisele ta tugineb. Asjaolude osas tugines kaebaja nii
sellele, et teda kohustati koristama kipsis käega (väärikuse alandamine) kui ka sellele, et kips sai märjaks, kaebaja pidi selle eemaldama ja käsi kasvas valesti kokku (tervise kahjustamine). Vastustaja ei ole kohtueelses menetluses nõuet täpsustanud. Kaebaja koostas kaebuse enne kahju hüvitamise taotluse lahendamist ning on kaebuses tuginenud nii väärikuse alandamisele kui ka tervise kahjustamisele. See näitab, et tõenäoliselt oleks kaebaja nõuet samal viisil täpsustanud ka kohtueelses menetluses. Kohus leidis, et kaebus on lubatav nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Vastustaja ei ole vastuväites selgitanud, miks ta eeltoodud põhjendustega ei nõustu. Kohus jääb oma seisukoha juurde ning jätab vastustaja vastuväite rahuldamata.
7.Kaebaja tugineb tervise kahjustamise osas sellele, et tema luumurd ei ole hästi paranenud luu on valesti kokku kasvanud ja põhjustab valu. Kohus nõustub vastustajaga, et kirjeldatud kahju tekkimine kaebajal ei ole tõendatud. Vastustaja küll eksib selles, et kaebajal ei olnudki luumurdu ja tegemist oli kerge vigastusega. Kaebaja esitas kohtule 02.05.2018 tehtud röntgenuuringu vastuse (tl 5), mille järgi kaebajal oli kodarluu epimetafüüsi liigesesisene olulise nihketa murd. Vastustaja ei ole esitanud põhjendusi või tõendeid, mis seaksid kaebaja esitatud tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla või lükkaksid selle ümber. Seega on tõendatud, et kaebajal oli luumurd.
8.Kaebaja tervisekaardi väljavõttest (tl 35-38) nähtuvad järgmised andmed seoses kaebaja parema käe vigastusega. 30.04.2018 pöördus kaebaja meditsiiniõe poole, kuna tema parem käsi valutas. Visuaalselt paistetust ja punetust ei olnud. 02.05.2018 pöördus kaebaja uuesti meditsiiniõe poole, tema sõnul 30.04 kukkus käele. Tekkinud oli parema käe randme piirkonnas kerge paistetus, punetus, valu tõttu liikumised liigeses piiratud. Kaebaja suunati röntgenuuringule. Uuringu tulemus tervisekaardist ei nähtu, kuid röntgeni laborandilt saadud info põhjal paigaldati kaebaja paremale käele kipslangett. 07.05.2018 kutsuti meditsiiniõde kaebaja kambrisse, kuna parem käsi valutas ning kaebaja oli kipslangeti iseseisvalt eemaldanud. Meditsiiniõde paigaldas kipslangeti tagasi. Tervisekaardi väljavõte hõlmab ajavahemikku kuni 23.11.2018 ning sellest ei nähtu, et kaebaja oleks seoses tema parema käe vigastusega rohkem meditsiinitöötajate poole pöördunud. Sh ei ole kaebaja kurtnud selle üle, et käsi endiselt valutab. Kaebaja ei ole omalt poolt esitanud tõendeid selle kohta, et tema luumurd kasvas kokku valesti. Kui kahju tekkimine kaebajal ei ole tõendatud, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine tervise kahjustamise osas võimalik.
9.Kohus käsitleb järgmisena seda, kas kaebajale tööle asumise korralduse andmine võib kujutada endast väärikuse alandamist RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Poolte esitatud asjaolud vaidlusaluse juhtumi kohta on vastupidised. Kaebaja väitel andis inspektor-kontaktisik M. Raus talle korralduse asuda tööle. Kaebaja viitas sellele, et tal on käsi kipsis, kuid ametnik nõudis siiski kaebajalt tööle asumist. Vastustaja väitel soovis kaebaja vaatamata vigastatud käele töötada ja ei soovinud kasutada võimalust keelduda tööst tervislikel põhjustel. Vastustaja esitas kohtule inspektor-kontaktisik M. Rausi 05.12.2018 antud kirjaliku seletuse (tl 38 pöördel). Selles on öeldud, et kaebaja ei taotlenud enne tööle asumist tööst vabastust või meditsiinitöötajat. Kaebaja ei keeldunud töötamast ja ei kaevanud töötamise ajal kipsis käe üle. M. Rausi väitel uuris ta kaebajalt, kas kipsis käega saab töötada, kuid kaebaja sõnul see ei pidavat probleeme valmistama.
Kohtu hinnangul ei ole juhtumi asjaolusid võimalik täpsemalt välja selgitada. Kumbki pool ei väida, et juhtumi juures oleks olnud veel isikuid, kes võiksid kaebajale tööle asumise korralduse andmise asjaolusid selgitada.
10.Pooled on siiski ühel meelel selles, et kaebaja ei asunud tööle omal algatusel, vaid vanglaametnik andis talle sellekohase korralduse olukorras, kus kaebaja paremale käele oli paigaldatud kipslangett. Teiselt poolt kaebaja ei väida, et ta oleks pärast tööle asumise korralduse saamist esitanud vanglaametnikule taotluse kutsuda meditsiiniõde kaebajat üle vaatama. Vaidluse lahendamisel on kohtu hinnangul määrav tähendus sellel, et kaebaja ei esitanud korralduse andnud vanglaametnikule taotlust kutsuda tema töövõimelisust hindama tervishoiutöötaja (meditsiiniõde). Kohtupraktikas on lahendatud väga palju vangla ja kinnipeetava vahelisi vaidlusi tervislikul põhjusel tööst keeldumise üle. Käesolevat kohtuasja lahendaval kohtunikul ei ole ette tulnud juhtumit, kus tööle asumise korralduse andnud vanglaametnik oleks jätnud kinnipeetava nõudel tervishoiutöötaja kutsumata. Puudub põhjus arvata, et kui kaebaja oleks vanglaametnikult taotlenud arsti või meditsiiniõe kutsumist, siis oleks ametnik sellest keeldunud. Sama kohtuniku lahendatud kaebaja varasemate kaebuste põhjal ei otsi kaebaja põhjuseid tööst keeldumiseks, vaid vastupidi soovib töötada ja on töötanud mitmesugustel töödel. Tõenäoliselt ei oleks kaebaja väide meditsiinilise abi vajamisest jäänud tähelepanuta. Eeltoodu annab kaebaja väidetest suurema kaalu vastustaja väitele, et kaebaja töötamise takistust ise välja ei toonud ja tervishoiutöötaja kutsumist ei soovinud.
11.Kui kaebaja tervishoiutöötaja kutsumist ei taotlenud, siis ei saa kohus arvestada ka väidet, et kaebaja asus tööle distsiplinaarkaristuse ähvardusel. See oht oleks kaebajat ähvardanud ainult siis, kui tervishoiutöötaja oleks hinnanud kaebaja töövõimeliseks. Tervishoiutöötaja kutsumise taotluse esitamist ei asenda see, kui kaebaja pöördus juhuslikult mööduva meditsiiniõe poole.
12.Kohus ei pea täiesti korrektseks vastustaja otsust anda kaebajale korraldus asuda tööle koristajana olukorras, kus kaebaja parem käsi oli fikseeritud kipslangetiga. Kaebaja väitel tuli tal teha ka märgpuhastust. Vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud. Vastustaja ei esitanud vaatamata kohtu küsimusele omapoolseid andmeid, millised konkreetsed tööülesanded kaebajale vaidlusaluse juhtumi puhul anti. On selge, et märgpuhastuse tegemisel võib randme piirkonnas asuv kips saada märjaks ning on üldiselt teada, et see ei ole soovitav. Mõistlik tööandja peaks sekkuma olukorras, kus töötaja seab oma tegevusega ohtu oma tervise, isegi kui töötaja ise soovib töötada. Selline juhtum ei ole aga käsitletav väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas tunnustatakse põhimõtet, et isiku väärkohtlemine kujutab endast väärikust alandavat kohtlemist, kui see ületab teatava raskusastme. Praeguses vaidluses oli tegemist ühekordse juhtumiga, mille intensiivsus oli väike. Vastustajale saab pahaks panna ainult seda, et ta ei kõrvaldanud kaebajat töölt omal algatusel. Kaebajal võis olla võimalus juhtunu ära hoida (kuna kaebaja tervishoiutöötaja kutsumist ei taotlenud, siis ei ole teada, milline oleks tema otsus olnud). Kaebajas võis tööle asumise korralduse saamine sellises olukorras küll tekitada pahameelt, kuid see ei saanud tekitada sedavõrd tugevat hingelist valu või kannatusi, et tegemist oleks väärikuse alandamisega.
13.Kokkuvõttes ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud ka väärikuse alandamisega tekitatud kahju puhul. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Otsuse avaldamine
14.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Vastuses kaebusele märkis vastustaja, et tal ei ole menetluskulusid, mille väljamõistmist kaebajalt ta taotleks. Kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
15.Kohus otsustas 14.03.2019.a määrusega lõplikult kaebaja vabastamise riigilõivu tasumisest, seega riigilõivu küsimust otsuses täiendavalt käsitleda ei tule.
16.Kuna otsus käsitleb kaebaja terviseandmeid, siis asendab kohus omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.