Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-19126
Tsiviilasi
XXXX’i hagi XXXX’i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja XXXX (endine nimi XXXX, isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX); hageja lepinguline esindaja Liivi Tuus (Tuus ja Tuus Õigusabi OÜ, e-post: [email protected]); kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post:
Rahuldada hagi XXXX’i suhtes tagaseljaotsusega.
Mõista kostjalt XXXXilt hageja XXXXi kasuks välja hageja ja kostja vahel 05.05.2012 sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot.
Jätta menetluskulud kostja XXXXi kanda. Mõista kostjalt XXXXilt hageja XXXXi kasuks välja menetluskulu 400 (nelisada) eurot.
Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.
2-15-19126 Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2-15-19126 TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja XXXX esitas 20.12.2015 Harju Maakohtule hagi kostja XXXXi vastu hageja ja kostja vahel 05.05.2012 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.06.2013 hageja poolt 05.05.2012 laenu andmise ja kostja poolt laenu saamise kohta mõlema poolt allkirjastatud kirjaliku võlakirja. Võlakirja allkirjastamise ajal võlgnes kostja hagejale 3 980 eurot. Võlakirjaga lepiti kokku võlgnevuse ajatamises selliselt, et kostja kohustus hagejale maksma igas kuus 122 eurot koos intressiga. 30.11.2015 seisuga on sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 4 392 eurot, millest hageja nõuab kostjalt vaid 2 500 eurot. Kostja teatas 22.02.2016 kohtule elektronpostiaadressilt XXXX, et tema elukoht on XXXX, XXXX tänaval. Kohus võttis hagi 27.05.2016 määrusega menetlusse. Kostja on 27.05.2016 kohtumääruse koos hagimaterjalide ja hageja menetluskulude nimekirjaga kätte saanud 09.08.2016. Kostja on 25.08.2016 esitanud elektronposti aadressilt XXXX vastuse tsiviilasjas nr 2-15-19126, leides, et ta ei nõustu hageja võla nõudega, kuna hageja on võltsinud tema allkirja ja liiatigi puuduvad tunnistajad, hageja poolt tõendusmaterjalina esitatud sularahaarve on ta maksnud ise oma kogutud rahadega alates tööle minekust 2006.a. Kostja märkis ühtlasi ka, et tema elukoht on XXXX Kohus jättis 30.08.2016 määrusega kostja vastuse käiguta, leides, et kostja 25.08.2016 vastus ei vasta seaduses kostja vastusele sätestatud nõuetele, sh kohustades kostjat põhistama oma seisukohti ja esitama oma väidete kinnitamiseks tõendid. Kohus määras puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva. Kohus hoiatas kostjat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus kostja vastuse TsMS § 3401 lg 3 alusel tähelepanuta. Sellisel juhul loetakse, et kostja ei ole hagiavaldusele õigeaegselt vastanud. Tähtkirjaga kostja aadressile XXXX edastatud 30.08.2016 kohtumäärus tagastati kohtule hoiutähtaja möödumise tõttu. Kohus edastas 30.08.2016 kohtumääruse TsMS § 3141 lg 2 alusel 07.09.2016 kostja elektronpostiaadressidele XXXX ja XXXX. Kostja sai seega kohtunõude kätte 10.09.2016, kuid kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi hageja ja kostja vahel 05.05.2012 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse 2 500 euro nõudes, kuna nimetatud nõue on õiguslikult põhjendatud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-15-19126 Kohus leiab, et kuna hageja esitas sissenõutavaks muutunud nõude 2 500 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 360 eurot, mis sisaldab käibemaksu, kokku 610 eurot. Kostja on hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud 09.08.2016, kuid vastuväiteid sellele esitanud ei ole. TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja õigusabile on menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud 3 tundi, mis sisaldab hagi aluseks olevate asjaoludega tutvumist ning seisukoha kujundamist, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust. Käesolevas asjas ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ja dokumentide hulk ning sisu ei eelda hagi esitamiseks ja koostamiseks märkimisväärset ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot (käibemaksuga). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 150 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (250 + 150) 400 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.