Lugeda XX 13. novembri 2019. a määruskaebused haldusasjas nr 3-19-1446 esitatuks seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.
Jätta rahuldamata XX taotlus määruskaebuste esitamise tähtaja ennistamiseks.
Keelduda XX 13. novembri 2019. a määruskaebuste menetlusse võtmisest ning tagastada määruskaebused Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2019. a määruse ja Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2019. a määruse peale läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 28.06.2019 ehitusloa nr 1912271/16933 Varraku tn 12, Arbu tänav, Saarepiiga puiestee T2, Varraku tänav T2 ja Virbi tänav 22 kinnistutele kaupluse püstitamiseks ning sellega seonduvalt reovee kanalisatsiooni ja veetorustiku rajamiseks.
2.XX esitas 29.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 28.06.2019 ehitusloa nr 1912271/16933 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud ehitusloa täitmise ja ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse peatamiseks.
3.Tallinna Halduskohus võttis 01.08.2019 määrusega kaebuse menetlusse. Kohus avaldas määruses kahtlust, kas kaebajal on kaebeõigus TLPA 28.06.2019 ehitusloa vaidlustamiseks, kuid pidas otstarbekaks anda sellele lõpphinnang pärast teiste menetlusosaliste arvamustega tutvumist.
4.Tallinna Halduskohus jättis 04.10.2019 määrusega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning selgitas ühtlasi, et kaebaja vaidlustab ehitusluba avalikest huvidest lähtuvalt ega ole kaebuses välja toonud konkreetsete subjektiivsete õiguste riivet. Kaebajal võib puududa otsene seos Arbu tn 2 asuva korteriga, mistõttu ei saa vaidlustatud ehitusluba kaebaja subjektiivseid õigusi riivata ja XX-l võib puududa kaebeõigus. Eelneva tõttu kohustas halduskohus kaebajat esitama hiljemalt 15.10.2019 selgitused Arbu tn 2 korteri kasutamise õiguslike aluste kohta.
5.Tallinna Halduskohus jättis 17.10.2019 määrusega H. Linnaraare kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Kaebaja on kinnitanud halduskohtu 04.10.2019 kohtumääruse kättesaamist 07.10.2019, kuid ei ole kohtule siiani vastanud ega oma kaebeõigust põhistanud/tõendanud. Seetõttu on ilmnenud asja läbivaatamist takistav puudus ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
6.Tallinna Halduskohus mõistis 22.10.2019 määrusega XX-lt Tähesaju Invest OÜ kasuks välja menetluskulu 910 eurot ja jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
7.XX esitas 13.11.2019 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebused Halduskohtu 17.10.2019 määruse ja 22.10.2019 määruse tühistamiseks.
Tallinna
Koos määruskaebustega esitas XX määruskaebuste esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja leiab, et määruskaebuste esitamise tähtaja ennistamiseks on mõjuvad põhjused. Kaebaja edastas endale teadaolevalt 11.11.2019 e-kirjaga halduskohtule digitaalselt allkirjastatud failid määruskaebuste ja nende lisadega. Kohus sai selle kätte, mida kinnitab menetleva kohtuniku vastus järgmisel päeval. Kohtuniku kiri jäi kaebajale arusaamatuks, sisaldades tundmatuid viiteid, reegleid, õigusmõisteid ja lühendeid, milles kaebaja ei orienteeru. Kaebaja palus välist abi ja sai teada, et oli edastanud kohtule ekslikult ebaõigeid faile, mistõttu õiged failid kohtuni ei jõudnud. Tegemist on inimliku eksimusega. Kaebaja ei tegele infotehnoloogiaga ja ta ei tunne riist- ega tarkvara, mis soodustaks ja lihtsustaks asjaajamist kohtus. 11.11.2019 e-kirjast nähtub kaebaja tahe määruskaebuste esitamiseks. Kaebaja ei ole õigusteadmistega isik, temalt ei saa eeldada õigusteadmisi. Kaebaja ei ole küll maksejõuetu, kuid tema majanduslikud võimalused on piiratud ja ta saab kvaliteetset õigusteenust kasutada ainult üksikute menetlustoimingute tegemiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2(4)
3-19-1446
8.HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 207 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on halduskohtu 17.10.2019 määrus avaliku e-toimiku kaudu XX-le kätte toimetatud 27.10.2019 ning halduskohtu 22.10.2019 määrus 28.10.2019. Sellest lähtudes oli halduskohtu 17.10.2019 määruse peale määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks 11.11.2019 ja 22.10.2019 määruse peale määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks 12.11.2019. Määruskaebused on Tallinna Ringkonnakohtule esitatud 13.11.2019, seega HKMS § 204 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades.
9.XX on koos määruskaebustega esitanud ringkonnakohtule taotluse määruskaebuste esitamise tähtaja ennistamiseks.
10.HKMS § 181 lg 3 sätestab, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt märgitakse ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määruse nr 3-3-1-26-06, p 12). Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad üldjuhul olla üksnes objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00).
11.XX on määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendanud järgmiselt. Kaebaja edastas enda arvates 11.11.2019 e-posti teel halduskohtule failid, mis sisaldasid määruskaebuseid ja nende lisasid. Välist abi kasutades sai kaebaja teada, et oli 11.11.2019 ekslikult edastanud halduskohtule valed failid. 11.11.2019 halduskohtule esitatud pöördumistes väljendatud kaebaja tahe oli suunatud määruskaebuste esitamisele. Kaebaja ei tegele infotehnoloogiaga, talle on riist- ja tarkvara võõrad, mistõttu kaebajal pole kindlust, et tema toimingud tehniliselt õnnestuvad. Kaebajal puuduvad õigusalased teadmised. Kaebaja majanduslikud võimalused on piiratud ja ta saab kvaliteetset õigusteenust kasutada ainult üksikute menetlustoimingute tegemiseks.
12.Ringkonnakohus märgib, et tähtaja rikkumine on sellist laadi puudus, mis takistab määruskaebuse menetlemist, kui kohus tähtaega ei ennista. Antud juhul ei saa määruskaebuse esitaja esile toodud asjaoludest eraldi ega kogumis järeldada sellist objektiivset põhjust, mis takistanuks protsessitoimingu, s.o määruskaebuse esitamise, tähtaegselt sooritamist.
13.XX 11.11.2019 halduskohtule edastatud e-kirjadest (tl 147, 154) ei nähtu ringkonnakohtule mingil moel kaebaja tahe esitada määruskaebuseid halduskohtu 17.10.2019 ja 22.10.2019 määruste tühistamiseks. Kaebaja ei ole oma pöördumistes esitanud ühtegi argumenti, miks ta ei nõustu halduskohtu 17.10.2019 ja 22.10.2019 määruste põhjendustega, 3(4)
3-19-1446 vaid on vabandanud vastusega viivitamise eest ja teadlikult esitanud halduskohtule selgitused vastuseks halduskohtu 04.10.2019 määrusele, milles kohus palus kaebust täpsustada. Seetõttu ei saa kaebaja 11.11.2019 pöördumisi käsitada määruskaebustena, mis on ekslikult saadetud valele kohtule.
14.Kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebaja ei tunne end kindlalt arvutitega seonduvas. Kui kaebaja jaoks on keeruline määruskaebuse esitamine elektrooniliselt, siis HKMS § 40 lg-st 1 tulenevalt on see võimalik ka kirjalikult. Nimelt sätestab HKMS § 40 lg 1, et kaebuse võib kohtule esitada nii kirjalikult posti teel või toimetades selle isiklikult või teise isiku vahendusel kohtusse elektrooniliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 53 sätestatud korras. Asjakohatu on määruskaebuse esitaja väide, et kohtupraktika eelistab digitaalset allkirjastamist, avaliku e-toimiku süsteemi, interneti ja e-kirja rakendusi. Ringkonnakohtule sellist kohtupraktikat teada ei ole.
15.Kaebetähtaja ennistamist ei õigusta ka õigusteadmiste puudumine määruskaebuse esitajal. Kohtupraktika järgi võib küll teatud tingimustel tulla tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitingimustes. Samas on Riigikohus selgitanud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes riigi õigusabi saamist (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjustas kaebaja enda hooletus. Tallinna Halduskohtu 17.10.2019 ja 22.10.2019 määrustes on edasikaebamise kord üheselt mõistetavalt välja toodud. Tegemist ei ole ka sisuliselt keeruka protsessiõigusliku küsimusega.
16.Eelneva põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et XX 13.11.2019 määruskaebused on esitatud hilinemisega ning määruskaebuse esitaja ei ole toonud esile ühtegi mõjuvat põhjust, mis saaks määruskaebuste esitamise tähtaja möödalaskmist õigustada. XX määruskaebuste esitamise tähtaja ennistamise taotlus jääb sel põhjusel ning HKMS § 71 lg 1 ja § 181 lg 3 alusel rahuldamata.
17.Kuna XX 13.11.2019 määruskaebused on esitatud tähtaega rikkudes ning määruskaebuste esitamise tähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, keeldub ringkonnakohus määruskaebuste menetlusse võtmisest ja tagastab need läbivaatamatult HKMS § 187 lg 3 p 2 ja HKMS § 187 lg 2 alusel. Seega tuleb lugeda, et XX ei ole esitanud määruskaebusi Tallinna Halduskohtu 17.10.2019 ja 22.10.2019 määruste peale.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.