Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.03.2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Linnavalitsus kehtestas 06.12.2017 korraldusega nr 1897-k Tähesaju kvartali detailplaneeringu. Planeering hõlmab Lasnamäe linnaosas 12,57 hektari suuruse maa-ala. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 14.06.2019 ehitusloaga nr 1912271/15248 loa Tähesaju tee 4 kinnistule Lidli kauplusehoone püstitamiseks ning Tähesaju tee 8 ja T1 ning Laagna tee T6 kinnistutele sademeveetorustiku, veetorustiku, kanalisatsioonitoru ja sissesõidutee rajamiseks. TLPA andis 28.06.2019 ehitusloaga nr 1912271/16933 loa Varraku tänav 12 kinnistule kaupluse püstitamiseks ning sellega seonduvalt reovee kanalisatsiooni (asukohaga Arbu tänav // Saarepiiga puiestee T2 // Varraku tänav T2 // Virbi tn 22 // Virbi tänav) ja veetorustiku rajamiseks (asukohaga Arbu tänav // Saarepiiga puiestee T2 // Varraku tänav T2 // Virbi tänav). D. K. (haldusasi nr 3-19-1344), J. V. (3-19-1345), R. M. (3-19-1346), L. T. (3-19-1347) ning B. K., H. L. ja A. N. (3-19-1348) esitasid 15.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebused Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 14.06.2019 ehitusloa nr 1912271/15248 tühistamiseks. Sama ehitusloa tühistamiseks esitasid 17.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse ka E. G., A. K. ja S. G. (3-191364). Tallinna Halduskohus võttis 30.08.2019 määrusega kaebused menetlusse, kaasas kolmandate isikutena Lidl Eesti OÜ ning Dekese OÜ ja liitis kaebused ühte menetlusse. Ühise haldusasja numbriks jäi 3-19-1344. D. K. (haldusasi nr 3-19-1445) ja H. L. (3-19-1446) esitasid 29.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebused TLPA 28.06.2019 ehitusloa nr 1912271/16933 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis kaebused 01.08.2019 määrusega menetlusse ning kaasas kolmanda isikuna Tähesaju Invest OÜ. Kohus jättis 17.10.2019 määrusega H. L. kaebuse läbi vaatamata. Tallinna Halduskohus liitis 15.11.2019 määrusega haldusasjad 3-19-1344 ja 3-19-1445 ühte menetlusse, ühise haldusasja numbriks jäi 3-19-1344.

2(22)

Kohtuistung toimus 06.02.2020. Kohtuistungil lahendas kohus muu hulgas ka menetlusosaliste varem esitatud taotlused (s.o paikvaatluse korraldamise, kaebajate vande all ülekuulamise ning tõendite asja juurde võtmise taotlused).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebajate nõue ja seisukohad TLPA 14.06.2019 ehitusluba nr 1912271/15248 puudutav kaebus Kaebajad nõuavad TLPA 14.06.2019 ehitusloa nr 1912271/15248 tühistamist. Kõik menetluskulud paluvad kaebajad jätta vastustaja kanda. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebajate elukohad asuvad vahetult Laagna tee, Varraku tn ja Tähesaju tee ristmiku kõrval. Kaebajate subjektiivsete õiguste riive tuleneb sellest, et rikutud nõuded tulenevad otse detail- ja üldplaneeringust. Riigikohtu praktikast tuleneb, et planeeringu nõuded, millega lahendatakse naaberkinnisasjade omanike vahelisi ehituslikke konflikte, loovad isikutele iseseisva subjektiivse õiguse ning selleks, et tugineda neile kohtumenetluses, ei pea isik ära näitama omandiõiguse või muu põhiõiguse riivet (Riigikohtu 20.02.2019 otsus asjas nr 3-14-52416 ning 31.01.2017 otsus asjas nr 3-3-1-69-16). Vastustaja on rikkunud detailplaneeringust (edaspidi DP) tulenevaid nõudeid. DP nõuded liikluslahenduse väljaehitamisele on suunatud piirkonna liiklussujuvuse ja -ohutuse tagamisele, parkimisprobleemide vältimisele ja võimalikult madala mürataseme hoidmisele. Ka kavandatud hoonete mahu ja asukohaga seotud nõuded on suunatud võimalikult madala mürataseme hoidmisele. Seega on nende nõuete eesmärgiks kindlasti kaitsta ka kaebajate kui selle piirkonna elanike õigusi ja elukeskkonda. Tihedamaks muutuv liiklus võib seega rikkuda omandiõigust, õigust tervise kaitsele ja kodu puutumatusele. Kahtlemata on eelnimetatud nõuded DP-s kehtestatud eesmärgil kaitsta piirkonna elanike huve ja tagada kvaliteetne ning toimiv ohutu linnaruum piirkonna elanike jaoks. Seega on planeeringunõuete rikkumisega rikutud ka kaebajate subjektiivseid õiguseid, mis annab kaebajatele kaebeõiguse. Samuti vähendavad mõlemad tegurid kaebajate kinnisasjade väärtust: on iseenesest mõistetav, et ummikud, ohtlik liiklus, probleemid parkimisega ja müra omavad vahetut negatiivset mõju korterite väärtusele. Asjakohane ei ole kolmanda isiku seisukoht, et kaebajate elukoha ja kavandatud hoone vahele jääb veel kinnistuid. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et kaebeõigus ehitusloa vaidlustamiseks oleks vaid vahetul naabril. Riigikohus on selgitanud, et müra ja veokite liiklus võib riivata kinnistust üle tee asuvate elumajade elanikke, nende hulgas kaebajate õigusi, mh nende omandiõigust, õigust tervise kaitsele ja kodu puutumatusele (Riigikohtu 20.02.2019 otsus asjas nr 3-14-52416, p 14). Rikutud on ka DP-st tulenevaid nõudeid puhkealade rajamiseks ja kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamiseks. Ka need on selgelt suunatud kaebajate kui piirkonna elanike omandi väärtuse, kodu puutumatuse ja elukeskkonna kaitsele. Lisaks ei ole kauplus kooskõlas DP soovitusega rajada 5-korruselisi büroo- ja ärihooneid, mistõttu ei summuta see vajalikul määral Laagna teelt tulevat müra. Kuivõrd liiklusest tulenevad mõjud puudutavad kaebajate kodupiirkonda, tuleneb kaebajate kaebeõigus ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lõikest 1. Kaebajad soovivad kaitsta oma õigust tervise- ja heaoluvajadusetele vastavale keskkonnale. Kaebajate hinnangul on ehitusluba õigusvastane, kuna see ei taga piirkonna liikluskorralduslike probleemide, sh parkimisprobleemide lahendamist. Samas nõuavad seda nii kehtiv detailplaneering kui ka üldplaneering. Ehitusloa menetluses on jäänud liiklusprobleemid DP-s ette nähtud kujul lahendamata, kuigi just valmiv objekt ise suurendab hüppeliselt 3(22)

liikluskoormust ja liiklusohtlike olukordade arvu. Ehitusloa nr 1912271/15248 alusel ehitamine ja kauplusehoone kasutusele võtmine süvendab veelgi liiklusprobleeme. Ka kaasnevad täiendavad avariiohtlikud olukorrad ning tekivad parkimisprobleemid. Piirkonna liiklusprobleemide teravust on rõhutatud mitmes planeerimisdokumendis, kuid ehitusloa menetluses on vastustaja seda täielikult ignoreerinud. DP dokumentidest nähtub selgelt, et planeeringu üks põhieesmärke oli just piirkonna liikluse tõhus lahendamine. Tähesaju kvartali DP-s on ette nähtud uue Varraku silla rajamine. Uued ehitusmahud ja hoonestustihedus arvestavad uue silla olemasoluga, mis paikneks otse Varraku tee teljel. Kuni selle valmimiseni ei tohi olemasolevale amortiseerunud Varraku sillale enam täiendavat liiklust suunata. Piirkonna liikluslahendus on äärmiselt ohtlik. Alates 2016. aastast on Varraku silla ja Tähesaju tee Varraku tee poolse otsa piirkonnas toimunud 22 liiklusavariid. Seda, et olemasoleva liikluslahenduse läbilaskevõime on ammendatud ning enne DP elluviimist tuleb välja ehitada Varrakut tänava viadukt, on kinnitanud ka liiklusasjatundja. DP-s on toodud sõnaselge nõue, et kasutuslubade taotlemise ajaks peavad olema valmis ehitatud DP-s kavandatud teed ja tehnovõrgud (v.a viadukt). Sama nõue on toodud ka ehitusloas. Samas ei pruugi Lidl Eesti OÜ sellest nõudest kinni pidada, kuna 16.06.2017 sõlmitud lepingu pooleks on kinnistute endine omanik OÜ Laagna Arendus. Lisaks on ehitusprojektist näha, et tegelikkuses on suur osa DP vastavast alast, sh Varraku tee ja Laagna tee ala, ehitusprojektist välja jäetud. Seega ei ole DP ühe tähtsama osa – liikluslahenduse väljaehitamise teostamine ehitusloa realiseerimise käigus kuidagi tagatud. 16.06.2017 halduslepingu ja selle 15.05.2019 lisa 2 täitmine ei taga piirkonna liiklus- ja parkimisprobleemide lahendamist nii, nagu seda nõuab detailplaneering. Lidli kohustused liiklustaristu väljaehitamisel on väga piiratud ning taanduvad üksnes kõnniteede rajamisele. Uudsuse ja odava hinna poliitika tõttu toob Lidli kauplus kindlasti piirkonda hulgaliselt uusi liiklejaid. See tähendab kohalikele elanikele (sh kaebajatele) igapäevaseid ummikuid ja probleeme parkimisega. Kuivõrd kvartali külastajad võivad hakata parkima ka lähiümbruse korterelamute territooriumil, võidakse lähiümbruse hoovid ja tänavad täis parkida. Liiklusohtu suurendab ka suur maapealne parkimine. Kuigi DP näeb piirkonnas ette ka maaaluseid parkimiskohti (seletuskirja lk 21), on Tähesaju tee 4 ja 6 kinnistul asuvad parkimiskohad maa peal. Öised tühjad parklad võivad muutuda noorte kogunemiskohtadeks ning seega võib kasvada ka müra ja ohtlikkus. Lisaks on tühi parkla raiskamine ning nõustuda võiks lahendusega, kus kaupluse töövälisel ajal oleks parkla vähemalt osaliselt kohalike elanike kasutuses. Kaupluse parkla rajamisega tehakse seda sisuliselt kohalike elanike arvelt, muutes kohalike elanike parkimise võimalusi järjest ebamugavamaks. Ka on kaupluste parklad selgelt väikesed, sest enamus nendest kinnistutest on tegelikkuses ebaproportsionaalselt ülehoonestatud. Kaebajate hinnangul on vastustaja eiranud kehtiva DP nõudeid. Kaebuse eesmärk on tagada DP elluviimine selle algsel kujul ja nii, et avalikud puhke- ning virgestusalad ja teed toimiksid piirkonna elanike ning nende laste jaoks ohutut keskkonda loovana. DP-s on selgelt välja toodud, et kvartalisse 1 on kavandatud väljakuala. Poe parkla ei ole linnaväljak. Ehitusprojektis on parkimisala arusaamatult nihutatud teise kohta, lähemale kaebajate elukohtadele ja teistele piirkonna kortermajadele. Ehitusloast ei nähtu põhjendusi, miks on parkimisala nihutatud kohta, kus see piirab teiste isikute õigusi ja avalikke huve hoopis rohkem. Piirkonnas suureneb oluliselt müra ja kuritegevuse oht. DP mürauuringust on näha, et planeeritava tegevuse tulemusena halveneb müraolukord piirkonnas oluliselt. Projektis puuduvad meetmed selle mürataseme vähendamiseks. Planeeringu kohaselt sobivad Tähesaju tee 2-6 kvartalisse hüpermarketite asemel pigem 5-korruselised büroo- ja ärihooned, mis looksid Laagna teele väärika tänavaseina. Vaidlusaluse ehitusloaga lubatakse ehitada just seda tüüpi hoone, mis 4(22)

antud kvartalisse ei sobi. Lidli kauplushoone ei tekita väärikat tänavaseina ega summuta ka Laagna teelt tulevat müra. Kavandatud ehitis on vastuolus muude DP terviklahenduse võtmeaspektidega, eelkõige haljastuse säilitamise, arhitektuurse ilme kujundamise juhiste ja linnaväljaku rajamise nõudega. Ehitusloaga kavandatu ei võimalda seega ellu viia DP terviklahendust. Nii ei ole võimalik rajada kvartalite 1 ja 2 vahele puhke- ja virgestusalasid. DP-s on selgelt märgitud, et linnaehituslikult „on kõige olulisem krundi pos 1a lahendus, kuna see markeerib kolme Lasnamäe peatänava (Laagna tee, Tähesaju tee ja Varraku tänava) ristmikku. Seega on oluline nurgalahenduse loomine, mis on justkui väravaks Tähesaju ärikvartalile. Varasemate planeeringutega antud krundile paviljoni tüüpi hoone kavandamine ei ole kuidagi linnaruumiliselt põhjendatud, kuna see ei arveta Lasnamäe seniseid tugevalt ortogonaalseid kvartalilahendusi koos nurgaaktsentidega [...]“. Seega ei ole vastustaja täitnud linnaehituslikult olulisi üksikasju. Kaubanduskeskuse rajamine on selges vastuolus DP-ga, mille järgi võimaldab planeeringulahendus „korrastada spordihoonete kvartali ja Laagna tee vahelise ala linnaruumilise olukorra, luues ühtse ja linnaruumiliselt toimiva Tähesaju äri- ja teeninduskvartali, mis teenindab lähialade korruselamupiirkondi. Tänavaäärsetele aladele on kavandatud ühtse kõrgusega ning tervikliku arhitektuuriga tänavasein“. Kuigi menetluse käigus on radooni kontsentratsiooni uuritud ning leitud, et kinnistud asuvad kõrge radoonisisaldusega piirkonnas, ei ole seda küsimust ehitusloas käsitletud. Kaebajad rõhutavad, et nad ei vaidlusta DP-d, vaid selle elluviimist. Viimase etapi realiseerimisega tuleks välja ehitada ka planeeringus ette nähtud taristu, kuna ilma selleta rikub ehitustegevus elanike õigusi. Kaebajate jaoks on ehitusloa alusel DP-järgse liiklustaristu väljaehitamine kriitilise tähtsusega. Muul viisil kui ehitusluba vaidlustades ei ole kaebajatel võimalik oma DP-st tulenevaid õigusi kaitsta. Ka Riigikohus on rõhutanud, et kui detailplaneeringust tuleneb kohustus välja ehitada teed või tehnovõrgud, siis peab kohalik omavalitsus tagama selle kohustuse täitmise ning sellega mittearvestav ehitusluba on vältimatult õigusvastane (vt Riigikohtu 05.02.2019 otsus asjas nr 3-13-385, p-d 11-14). Seega tuli ka käesoleval juhul tagada ehitusloa faasis kogu detailplaneeringus kirjeldatud taristu väljaehitamine. Lisaks kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisele on kaebajate arvates rikutud ehitusloa väljastamisega ka avalikke huve. Kaebajad on seisukohal, et ehitusseadustikust tulenev piirang on vastuolus põhiseaduse §-dega 11 ja 15. Seega tuleks lugeda kaebus vastuvõetavaks ka avalikest huvidest lähtuvalt. Kaebajad rõhutavad, et vaidlustatud ehitusluba ei ole puhtalt soodustav haldusakt, vaid segatoimega ning riivab kaebajate õigusi. Seepärast lasus vastustajal täiemahuline põhjendamiskohustus ning vastustaja on haldusmenetluses ebaõigesti lähtunud sellest, et vajadust ehitusluba põhjendada ei ole. Asjaolu, et ehitusloa vorm on elektrooniliselt reglementeeritud, ei vabasta vastustajat põhjendamiskohustusest. Rikutud on ka kaasamise nõuet. Riigikohus on selgitanud, et piirkonna elanike kaasamine on vajalik iseäranis juhul, kui ehitusluba võib puudutada liiklusohutuse või juurdepääsu küsimusi. Kaasamata jätmine võib kaasa tuua oluliste asjaolude arvestamata jätmise ning seetõttu on kaasamiseta väljastatud ehitusluba õigusvastane (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.02.2019 otsus asjas nr 3-14-52416). Kaebajate ärakuulamata jätmine oli oluline menetlusviga ning toob kaasa ehitusloa õigusvastasuse. Lisaks mõjutas kaasamata jätmine oluliselt menetluse tulemust. Korrektse kaasamise korral oleks kaebajad kindlasti protestinud selle vastu, et parkimisala nihutatakse DP-ga võrreldes elumajadele lähemale ning ignoreeritakse planeeringust tulenevat nõuet summutada Laagna teest tulenevat müra. 5(22)

Asjaolu, et ehitusluba võib piirkonna elanike õigusi riivata, pidi vastustajale selge olema. Ehitusloaga lubatud linnaruumilahenduse sünnis ei ole elanikel olnud kordagi võimalust kaasa rääkida. TLPA 28.06.2019 ehitusluba nr 1912271/16933 puudutav kaebus Kaebaja D. K. nõuab TLPA 28.06.2019 ehitusloa nr 1912271/16933 tühistamist. Kõik menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Kaebaja elukoht asub sisuliselt ehitusloaga hõlmatud Varraku tn 12 kinnisasja naaberkinnistul, paiknedes otse üle Varraku tn 12 kinnistuga piirneva tänava. Kaebaja korter paikneb vastu Varraku tänavat. Kaebuse põhjendused on valdavas osas sõna-sõnalt samad TLPA 14.06.2019 ehitusloa nr 1912271/15248 vaidlustamiseks esitatud kaebusega (vt eespool), mistõttu neid siin ei korrata. Vastustaja seisukohad Tallinna linn palub jätta kaebused mõlema ehitusloa osas rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud kaebajate kanda. TLPA 14.06.2019 ehitusluba nr 1912271/15248 puudutav kaebus Kaebusest ei nähtu kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist. Kuigi kaebajad on vaidlustanud ehitusloa, seonduvad nende etteheited tegelikult alal kehtiva DP-ga. Kaebajate suurimad etteheited on suunatud liikluskorraldusele. Olukorras, kus kaebajad sellega rahul ei ole, pidanuks nad vaidlustama DP lahenduse. Teated DP avaliku väljapaneku kohta avaldati nii ajalehes Postimees kui ka ajalehes Pealinn. Eraldi kirjad avaliku väljapaneku toimumise aja ja koha kohta saadeti teiste seas ka korteriühistutele Arbu 2 ka Virbi 22. Vastustaja rõhutab, et vaidlustatud ehitusluba puudutab vaid ühte osa DP alast ning sellega ei saa kogu piirkonna liikluskorraldust lahendada. Ka puudub kaebajatel õigus nõuda, et vaidlusaluse ehitusloa väljastamise ajaks oleks välja ehitatud kõik DP-ga ettenähtu või seal perspektiivsena esitatud teed ja tehnovõrgud. Kaebajad on valesti järeldanud, justkui näeks DP ette Varraku silla ehk Varraku viadukti väljaehitamise. Põhijooniselt on vastavalt tingmärkidele näha, et Varraku viadukt asub ainult osaliselt DP alas ning see on ette nähtud perspektiivsena. DP seletuskirja p-s 5.7 on üheselt mõistetavalt märgitud, et viadukt ei pea olema valminud isegi kasutuslubade taotlemise ajaks. Tallinna Linnavalitsuse 06.12.2017 korraldusest nr 1897-k nähtub, et DP-kohaste „avalikult kasutatavate teede (st sõidu-, kõnni- ja kergliiklustee), üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni ehitamine tagatakse etapiliselt vastavalt 16. juunil 2017 sõlmitud halduslepingule nr TKA104. Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel 16. juunil 2017 sõlmitud halduslepingus nr TKA104 määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.“ Halduslepingus nr TKA104 on pooled kokku leppinud detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni ehitamise etapiliselt detailplaneeringu teede ja tehnovõrkude väljaehitamise skeemil märgitud alal ja ulatuses (lisatud lepingule). Lepingu punktis 3.5 on sätestatud, et igas etapis tuleb eelpool nimetatud rajatised ehitada vastava etapi esimese detailplaneeringu kohase hoone kasutusloa taotlemise ajaks, kuid hiljemalt kolme aasta jooksul pärast esimesele hoonele ehitusloa väljastamisest. 15.05.2019 sõlmitud halduslepingu lisa 2 alusel võttis Lidl Eesti OÜ üle vastavas 6(22)

ulatuses halduslepingust tulenevad kohustused. Viide halduslepingust tulenevate kohustuste täitmisele sisaldub ka Lidl Eesti OÜ-le väljastatud ehitusloas. Seega on ehitusloaga tagatud detailplaneeringus ette nähtud liikluslahenduse välja ehitamine enne objekti kasutusele võttu ning vastav kohustus on läinud üle Lidl Eesti OÜ-le. Kavandatava kaupluse juurde rajatakse parkla. On väheusutav, et uue kaupluse kliendid hakkaksid oma sõidukeid parkima teisel pool teed enam kui 130 m kaugusel asuvate korterelamute juurde. Samuti ei saa kaebajad nõuda, et neile ja teistele kohalikele elanikele tagataks võimalus parkida kaupluse kinnistul. Kui kaebajad ei ole nõus detailplaneeringu kohaste ärihoonete ehitamisega ja sellest lähtuva müraga, oleksid kaebajad pidanud vaidlustama detailplaneeringu. Samas tuleb märkida, et arvestades Virbi tn 22, Arbu tn 2 ja Anni tn 14 elamute paiknemist Tähesaju tee 4 kinnistu suhtes, on sellele ehitatava hoone mõju sõltumata selle suurusest ja asukohast kaebajate kinnistuteni jõudva müra osas üsna selgelt väga vähene. Ehitusloaga hõlmatud kinnistu radoonitase ei saa kaebajaid kahjustada. Radoon on välisõhus kiirelt leviv gaasiline aine, mille mõjud ilmnevad eelkõige halva ventilatsiooniga hoonetes. Väliskeskkonnas hajub see kiiresti ja ohtu ei põhjusta. Kaebajate etteheide ehitusloa põhjendamiskohustuse rikkumise kohta on alusetu. Tegemist on soodustava haldusaktiga ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 4 kohaselt puudub vajadus seda faktiliselt põhjendada. Ka ei piira see kolmandate isikute õigusi ega vabadusi, kuna vastab kvartali DP-le. Kuivõrd ehitusluba kantakse elektroonselt ehitisregistrisse, tuleb haldusorganile ettenähtud vorminõudeid järgida. Ka etteheide piirkonna elanike mittekaasamise osas on põhjendamatu. Vastustaja ei pidanudki avalikkust, sh kaebajaid ehitusloa menetlusse kaasama. EhS § 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. DP menetluse käigus oli avalikkus kaasatud, täpsemalt on seda protsessi kirjeldatud 06.12.2017 korralduse nr 1897-k seletuskirjas. TLPA 28.06.2019 ehitusluba nr 1912271/16933 puudutav kaebus Kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebaja ei ole Varraku tn 12 kinnistu piirinaaber, kuna teda lahutab transpordimaa sihtotstarbega teemaa kinnistu. Seega ei põhine kaebaja etteheide, et teda ei kaasatud ehitusloa menetlusse, seadusel. Kui kaebajale ei meeldi DP-ga antud ehitusõigus, pidanuks ta vaidlustama DP. Vastustaja hinnangul on kaebaja väited seotud just kehtestatud DP-ga. Kaebetähtaja möödumise tõttu sellele enam aga kaebust esitada ei saa. Mitte ühestki õigusaktist ei tulene, et DP alusel väljastatav ehitusluba peaks hõlmama kogu DP ala. Tähesaju kvartali DP alusel on väljastatud mitu ehitusluba, mille kõigi kaudu realiseeritakse DP-s antud ehitusõigust. Kaebaja kartus, nagu ei suudaks kohalik omavalitsus tagada DP-s ettenähtud teede ja tehnovõrkude väljaehitamist, on alusetu. Kohustus ehitada DP-s ettenähtud teed ja tehnovõrgud tuleneb nii korraldusest, millega DP kehtestati kui ka huvitatud osapooltega sõlmitud halduslepingust. Lisaks on igale Tähesaju kvartali DP alusel väljastatud ehitusloale kantud tingimus, et enne hoonele kasutusloa väljastamist peab olema välja ehitatud kogu halduslepingus nr TKA104 ehitusloaga hõlmatud etapi maht ja see tasuta linnale üle antud. Lisaks on kaebaja ekslikult viidanud Varraku tn 12 kinnistuga seoses etapile D, kuigi tegelikult on see seotud üksnes etapiga A. Vastustaja leiab, et ehitusloas sätestatud parkimiskorraldus on DP-ga kooskõlas. Ehitusluba järgib parkimiskohtade arvu osas korrektselt Tähesaju kvartali DP-d ning projekteeritud on 7(22)

nõutust rohkem parkimiskohti. Ka ei ole tegemist suuremahulise kaubandushoonega, kuna see on projekteeritud DP-s lubatust väiksemana. Lisaks ei ole põhjust eeldada, et kaupluse külastajad hakkaksid parkima ümberkaudsete korterelamute hoovides. Muud vastustaja vastuväited on kattuvad 14.06.2019 ehitusloa tühistamiseks esitatud kaebuse vastuväidetega, mistõttu neid siin ei korrata. Lidl Eesti OÜ seisukohad Kolmas isik Lidl Eesti OÜ leiab, et kaebus on põhjendamatu, kaebajatel puudub kaebeõigus ning kaebus tuleks jätta läbi vaatamata. Sisulise läbivaatamise korral palub Lidl Eesti OÜ jätta kaebuse rahuldamata. Kõik menetluskulud palub Lidl Eesti OÜ jätta kaebajate kanda (võrdsetes osades). Kolmanda isiku hinnangul puudub kaebajatel kaebeõigus ning nad on kaebeõigust kuritarvitanud. Kaebajad ei ole välja toonud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks nende subjektiivsete õiguste rikkumine. Kolmanda isiku hinnangul viitavad kaebajate esitatud väited populaarkaebusele. Kaebajad leiavad ekslikult, nagu tuleneks detailplaneeringust või üldplaneeringust neile subjektiivne õigus, mille riive annab neile praeguses asjas kaebeõiguse. Kaebajate poolt viidatud kohtupraktika tunnustab subjektiivsete õiguste tekke võimalust olukorras, kus DP-ga on lahendatud naaberkinnisasjade vahelisi ehituslikke konflikte. Praeguses asjas ei vaielda aga DP üle, kuna kaebus on esitatud ehitusloa tühistamiseks. Vaidlustatud ehitusloaga ei ole muudetud Tähesaju kvartali DP lahendust. Ka ei ole loobutud planeeringuga kavandatud avalike teede ja tehnovõrkude rajamisest. Vaatamata kohtu juhistele ei ole kaebajad oma subjektiivsete õiguste riivet iga kaebaja kohta eraldi välja toonud. Kaebajad elavad Tähesaju tee 4 kinnisasjast erineval kaugusel ja erinevates kvartalites paiknevates korterelamutes. Seega ei ole võimalik väita, et kõikide kaebajate õigusi ühtemoodi ja sama intensiivsusega rikutaks. Alusetu ja tõendamata on kaebajate üldsõnaline väide, justkui riivaks ehitusluba ühtemoodi iga kaebaja omandiõigust, tervist ja elukeskkonda ning õigust kodu puutumatusele. Kaebajad püüavad kolmandat isikut teha vastutavaks selliste kohustuste eest, mis ei ole Tähesaju tn 4 kinnistu arendamise ega vaidlustatud ehitusloaga seotud. Tähesaju kvartali detailplaneeringuga lahendati 12,57 ha suuruse planeeritava ala ruumiline lahendus. Sellise ulatusliku arendusala välja arendamine võtab aega ja eeldatavalt ei lõppe arendus vaidlustatud ehitusloa realiseerimisega. Ka juhul, kui eeldada kaebajate seadusega kaitstava huvi või õiguse esinemist, ei ole ehitusloa tühistamine kohane meede. Küll on neil aga võimalus esitada kohustamiskaebus vastavalt Riigikohtu 05.03.2019 otsuses nr 3-13-385 selgitatule. Lidl Eesti OÜ leiab, et kaebajaid on kasutatud üksnes tööriistana Tähesaju tee 4 kinnistu arendamise ja Lidli turule sisenemise takistamiseks. Subjektiivne hinnang piirkonna liiklus- ja parkimisprobleemidele ei ole kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumise hindamisel praeguses vaidluses asjakohane. Väited piirkonna suurtest liiklus- ja parkimisprobleemidest ja nende probleemide olulisest süvenemisest ei ole faktiväited, vaid kaebajate isiklikud hinnangud. Seega on kaebaja positsioon üles ehitatud tõendamata spekulatsioonile. Põhjendatud ei ole kaebajate väide, mille kohaselt piirkonna väidetavad liiklus- ja parkimisprobleemid võivad Lidli kaupluse ehitusloa realiseerimisel märgatavalt süveneda. Pooled ei vaidle selle üle, et Tähesaju kvartali detailplaneering on suures osas juba realiseeritud. Seejuures on praeguseks välja ehitatud oluline osa DP-s ettenähtud liiklustaristust. Juba praeguseks on välja ehitatud põhijoonisel viidatud Tähesaju tee lõik koos sõiduteeäärsete 8(22)

avarate kõnniteedega. Vaidlustatud ehitusloa realiseerimine ei mõjuta kuigivõrd piirkonna olemasolevat liiklusolukorda, sh parkimist. Ka rajatakse kaupluse kinnistule klientide tarbeks eraldi parkla. Ei ole eluliselt usutav, et rajatava kaupluse suure populaarsuse tõttu hakkavad Tähesaju kvartali piirkonda tulema külastajad üle kogu Lasnamäe või Tallinna. Kaebajate peamine etteheide, et Lidlile väljastatud ehitusluba ei taga piirkonna sujuvat ja turvalist liikluslahendust, viitab soovile kaitsta avalikke huve, mitte kaebajate endi subjektiivseid õigusi. Kaebajate väide, justkui ei arvesta vaidlustatud ehitusluba DP-st tulenevat kohustust ehitada välja avalikult kasutatavad teed ja tehnovõrgud, ei vasta tõele. Kaebajad pole välja toonud ega tõendanud, milliseid Tähesaju kvartali DP nõudeid vaidlustatud ehitusluba väidetavalt rikub. Ka ei nähtu mitte ühtegi kaebajate huve kaitsvat detailplaneeringu nõuet, millega vaidlustatud ehitusluba või ehitusprojekt kasvõi teoreetiliselt võiksid vastuolus olla. Vaidlustatud ehitusluba on kooskõlas planeeringulahendusega ning võimaldab ellu viia DP terviklahenduse. Ehitusloa ja ehitusprojektiga ei muudetud DP lahendust ega loobutud osaliselt või tervikuna planeeringuga kavandatud avalike teede ja tehnovõrkude rajamisest. Ehitusloas on nõuetekohaselt arvestatud teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustusega ja see on õigustatud isikule siduv. Halduslepinguga nr TKA104 on tagatud DP-s ettenähtud liikluslahenduste valmisehitamine enne kaupluse kasutusele võtmist. Kaebajatel puudub õigus nõuda, et ehitusloa väljastamise ajaks ja enne kaupluse ehitustööde alustamist oleks välja ehitatud kõik detailplaneeringuga ette nähtud või seal perspektiivsena esitatud teed ja tehnovõrgud. Kaebajate poolt korduvalt viidatud Varraku tänava ja selle ristmiku rekonstrueerimine on detailplaneeringus samuti kavandatud perspektiivsena, s.t tegu pole kohustusliku liikluslahendusega, mis peaks kindlasti olema teostatud enne kauplusele ehitusloa andmist. Kaebajate väide, nagu poleks Tallinna linn taganud DP kohast elluviimist, on alusetu. Lidli kauplusehoone on kavandatud Tähesaju tee 4 kinnistule, mis ei piirne mitte ühegi kaebaja kinnisasjaga. Kauplusehoone ja kaebajate elukoha vahele jääb mitmeid teisi hooneid, kusjuures Anni 14 kinnistu paikneb sootuks teisel pool Laagna teed. Kavandatav kauplusehoone jääb kaebajate korterelamutest linnakeskkonna mõistes kaugele (vahemaa on ca 200 meetrit). Isegi kui kaebajad omandanuks mingid subjektiivsed õigused Tähesaju kvartali detailplaneeringust, ei ole neid õigusi ehitusloa menetluses rikutud. DP alusuuringuid (sh liiklusuuringud) on arvestatud DP lahenduse väljatöötamisel, seega on neid arvestatud ka ehitusloa andmisel. Ehitusloas on nõuetekohaselt arvestatud teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustusega. Väide, nagu põhjustaks ehitusloa realiseerimine kaebajatele liigset müra, on ümber lükatud vastustaja 27.09.2019 vastuses. Tallinna linn on õigesti märkinud, et arvestades kaebajate elamute paiknemist Tähesaju tee 4 kinnistu suhtes, on kauplusehoone mõju, sõltumata selle asukohast ja suurusest, kaebajate elamuteni jõudva müra osas selgelt väga vähene. Jääb arusaamatuks, kuidas vaidlustatud ehitusluba või ehitusprojekt väidetavalt rikub detailplaneeringust tulenevaid nõudeid puhkealade rajamiseks ja kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamiseks. Kaebajad ei saa kohtult nõuda populaarkaebuse esitamise võimalust olukorras, kus seadusandja ei ole populaarkaebuse esitamise võimalust ehitusloa vaidlustamiseks ette näinud. Piirang ehitusluba avalikes huvides vaidlustada ei tulene mitte EhS-st, vaid selle sätestab HKMS § 44. Olukorras, kus seadustik lubab teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks pöörduda kohtusse vaid seaduses sätestatud juhul ning seadusandja ei ole ehitusloa vaidlustamiseks sellist õigust ette näinud, ei saa kaebajad nõuda võimalust populaarkaebuse esitamiseks. 9(22)

Dekese OÜ seisukohad Dekese OÜ on vaidlustatud ehitusloaga puutumuses ainult osas, milles nähakse ette sissesõidu- ja kõnnitee ehitamine Dekese OÜ omandis olevale Tähesaju tee 8 kinnisasjale. Nimetatud teed on kehtiva DP-ga ette nähtud ning tuleks igal juhul ehitada, kuna need teenivad DP-s nimetatud ja kaebajate viidatud ühtse äri- ja teeninduskvartali loomise eesmärki. Ka ei ole kaebajad kuidagi viidanud, et Tähesaju tee 8 kinnisasjale ehitamine kuidagi nende huve riivaks. Tähesaju tee 8 kinnistu osas ei ole ehitusloa tühistamise nõue põhjendatud. Muus osas Dekese OÜ-l arvamus puudub, kuid toetatakse Lidl Eesti OÜ seisukohti. Dekese OÜ ei nõustu kaebajate seisukohaga halduslepingu nr TKA104 osas, kuna vaidlusaluse ehitusloa lisatingimuste p 1 kohaselt on viidatud lepingu tingimuste täitmine sõnaselgelt seatud kasutusloa saamise eelduseks. Seega ei ole ilma selles lepingus sätestatud nõuete täitmiseta võimalik kasutusluba saada. Tähesaju Invest OÜ seisukohad Tähesaju Invest OÜ palub jätta kaebus läbi vaatamata (või alternatiivselt rahuldamata) ning mõista kaebajalt välja Tähesaju Invest OÜ menetluskulud. Tähesaju Invest OÜ leiab, et liikluskorraldus ja parkimiskorraldus on kehtestatud DP-ga kooskõlas ja ehitusloa realiseerimine ei suurenda müra ega kuritegevust. Ka ehitusluba on DP-ga kooskõlas ning DP-ga jäetud otsustusruumi arvestades on kaebajate huvidega arvestatud. Põhjendamatu on kaebajate etteheide, et enne ehituslubade väljastamist peab olema rajatud uude asukohta kavandatud Varraku sild. Kehtiv DP ei hõlma Laagna teel asuvat Varraku silda ning uue sillaga seonduv on tähistatud põhijoonisel perspektiivse, mitte aga planeerituna. Ebaõige ja põhjendamatu on kaebaja järeldus, et enne Varraku tn 12 kinnistule rajatava kaupluse kasutusloa väljastamist peab olema välja ehitatud kogu Tähesaju kvartali liiklustaristu. Vaidlusalusele ehitusloale on seatud tingimus, et enne hoonele kasutusloa väljastamist peab olema välja ehitatud kogu lepingus nr TKA104 viidatud etapi A maht (kaebaja on ekslikult viidanud etapile D). Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on halduslepingu nr TKA104 täitmist kontrollinud ning nõutud etapi A maht on käesolevaks ajaks suuresti teostatud ja puuduv osa teostatakse koos Varraku tn 12 hoone ehitusega. DP punkt 6.2.5 sätestab, et kuni Varraku tänava uue viadukti väljaehitamiseni toimib liikluskorraldus olemasoleval kujul. Seega on kaebaja etteheide, et olemasolev liikluskorraldus, s.t praegune Varraku sild, ei võimalda DP realiseerimist, põhjendamatu. Kaebaja on põhjendamatult viidanud „Lidli kinnistutele“ ning detailplaneeringu kvartalile 1. Varraku tn 12 ei asu Laagna tee ääres, mistõttu on mitmed kaebaja etteheited (väärika tänavaseina puudumine, Laagna tee müra tõkestamine jms) asjakohatud. Ehitusloa nr 1912271/16933 tühistamisega ei ole võimalik saavutada kaebaja sisulist eesmärki, s.o takistada Lidli kaupluse rajamist Tähesaju tee 2, 4 ja 6 kinnistutele. Kolmas isik on seisukohal, et tühjana seisva tühermaa kasutusele võtmine on kuritegevust ennetav, mitte suurendav meede. Kauplusehoone rajamine suurendab tõenäosust, et ala hakkavad kasutama seaduskuulekad kasutajad. Ebaõige on seisukoht, justkui suureneks piirkonna parkimisprobleem kauplusehoone rajamisega. Varraku tn 12 kinnistule on planeeritud nõutud arv parkimiskohti, lisaks on hoone funktsiooniks kaubandus. Seega ei ole hoone õhtutundidel ja varajastel hommikutundidel avatud. Alusetu on kaebaja kartus, et kauplusekülastajad hakkaksid parkima kortermajade parkimiskohtadele. Tähesaju Invest OÜ leiab, et kaebaja olukorda ei saa halvendada asjaolu, et rajatud on väiksema korruselisusega hoone kui DP-ga lubatu. Ka on rajatav kauplusehoone oma pindalalt 10(22)

väiksem kui DP-ga lubatud. Seega on ka võimalik mõju naaberkinnisasjadele väiksem. Ka ligipääs Varraku tn 12 hoone juurde hakkab suuresti toimuma mööda Kuukivi tänavat, mistõttu sisuliselt puudub mõju Arbu tn 2 korteriomanikele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et nii 14.06.2019 ehitusluba nr 1912271/15248 kui ka 28.06.2019 ehitusluba nr 1912271/16933 puudutavad tühistamiskaebused tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ega ole ka Tähesaju kvartali detailplaneeringuga vastuolus. Kohus põhjendab seda järgmiselt. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Linnavalitsuse 06.12.2017 korraldusega nr 1897-k kehtestatud Tähesaju kvartali detailplaneering kehtib. Vaidlust ei ole ka selles, et ükski kaebajatest DP kehtestamise korraldust vaidlustanud ei ole. Vaidlust ei ole selles, et DP kohaselt on nii Tähesaju tee 4 kui ka Varraku tn 12 kinnistute sihtotstarbeks 100% ulatuses ärimaa. Menetlusosaliste keskseks vaidlusküsimuseks on vaidlustatud ehituslubade kooskõla kehtiva DP-ga, kaebajate subjektiivsete õiguste väidetav riive ning lubade üldine õiguspärasus. Kohus lahendab esmalt 14.06.2019 ehitusloaga seotud tühistamisnõude (I), seejärel 28.06.2019 ehitusloaga seotud tühistamisnõude (II) ning jagab lõpuks menetluskulud (III). I 14.06.2019 ehitusluba nr 1912271/15248 puudutav tühistamisnõue Ehitusloa tühistamise (ja seega kaebuse rahuldamise) eelduseks on asjaolu, et vaidlustatud ehitusluba rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või sellise haldusakti (nt detailplaneeringu) tingimusi, mille eesmärgiks on kaebaja huvide kaitse. EhS § 44 sätestab ehitusloa andmisest keeldumise alused. EhS § 44 punkti 1 kohaselt on ehitusloa andmisest keeldumise aluseks muu hulgas see, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule. Sama paragrahvi punkti 4 kohaselt on ehitusloa andmisest keeldumise aluseks see, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Ehitusloa vaidlustamisel peab see mõju tulenema ehitusloast, selle aluseks olevast ehitusprojektist ja selle kohaselt ehitamisest. Kaebusest ei nähtu asjakohaseid väiteid või põhistusi, mis sellistele mõjudele viitaksid. Kohus selgitab, et kui kaebus esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see kaebaja õigusi rikub. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega. Seetõttu ei pea kohus ehitusloa õiguspärasust hinnates kontrollima nende menetlus- ja materiaalõiguslike nõuete järgimist, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-16, p-d 15‒17). Põhjendamatu ning kehtivat õigust mittearvestav on kaebajate järeldus, justkui peaks kohus arvestama ehitusloa tühistamisnõude läbivaatamisel ka avalikes huvides esitatud argumente. Kehtiv õigus ei näe ette võimalust vaidlustada ehitusluba populaarkaebuse vormis. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib isik muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kuivõrd seadus ei näe ette võimalust pöörduda avaliku huvi kaitseks ehitusloa vaidlustamiseks kohtusse, ei saa kohus kaebajate vastavaid seisukohti arvestada. Tegemist ei ole ka olukorraga, 11(22)

kus peaks kaaluma põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Kõik kaebajate väited, mis seonduvad teiste isikutega või on esitatud avalikes huvides, jätab kohus seega tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt analüüsib kohus kaebajate väiteid, mida saab (vähemalt teoreetiliselt) subjektiivsete õiguste väidetava riivega seostada ning kontrollib, kas ehitusluba vastab neis osades DP-le. Kohtu hinnangul on vastustaja ja kolmas isik põhjendatult selgitanud, et erinevates ümberkaudsetes elumajades elavate isikute puhul võib ka nende subjektiivsete õiguste riive ulatus olla erinev. Seega on mõne väite analüüsimisel põhjendatud kaebajaid ka vastavalt elukohale eristada. Asja materjalist nähtuvalt elab kaebaja D. K.Virbi tn 22 asuvas kortermajas, kaebajad B. K., H. L., A. N., E.G., A. K. ja S. G. Arbu tn 2 kortermajas ning J. V., L. T. ning R. M. Anni tn 14 kortermajas. Seejuures ei ole vaidlust selles, et ükski nendest kortermajadest DP-ga hõlmatud ei ole ning DP alasse ei kuulu. Vaatamata kohtu korduvatele suunistele, ei ole kaebajad kordagi iga kaebaja puhul eraldi välja toonud, milles seisneb iga konkreetse kaebaja puhul tema subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohtule esitatud kirjalikest seisukohadest võib järeldada järgmist. Kaebajad on seisukohal, et nende subjektiivsete õiguste riive (ja seega ka kaebeõigus) on tuletatav juba detail- ja üldplaneeringust. Kaebajad leiavad, et DP-st tulenevad nõuded liikluslahenduse väljaehitamisele on suunatud piirkonna liiklussujuvuse ja -ohutuse tagamisele, parkimisprobleemide vältimisele ja võimalikult madala mürataseme hoidmisele. Kaebajate hinnangul on nende nõuete eesmärgiks kaitsta kaebajate kui selle piirkonna elanike õigusi ja elukeskkonda. Ka võib tihedamaks muutuv liiklus rikkuda omandiõigust, õigust tervise kaitsele ja kodu puutumatusele. Kaebajate arvates on rikutud ka DP-st tulenevaid nõudeid puhkealade rajamiseks ja kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamiseks. Lisaks ei ole rajatav kauplus kooskõlas DP soovitusega rajada 5-korruselisi büroo-ja ärihooneid, mistõttu ei summuta see vajalikul määral Laagna teelt tulevat müra. Kohtuistungil selgitasid kaebajad, et just avariide ohu, liiklusmüra ja liiklusvoogude kasvuga kaasnevad peamised subjektiivsete õiguste riived. Kuivõrd liiklusest tulenevad mõjud puudutavad kaebajate kodupiirkonda, tuleneb kaebajate kaebeõigus nende hinnangul ka KeÜS-st. Kaebajad soovivad kaitsta oma õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul kaebeõigust KeÜS-i alusel eitada. KeÜS § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Sama paragrahvi lg 2 täpsustab, et oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Erinevalt varasemast kohtupraktikast ei näe KeÜS eraldi kaebeõiguse alusena ette puutumust mõjutatud keskkonnaga, vaid kaebeõiguse aluseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Lisaks tuleb arvestada, et KeÜS-st füüsilisele isikule tulenev kaebeõigus hõlmab vaid subjektiivset õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale; muid keskkonda iseloomustavaid näitajaid ja omadusi see õigus ei hõlma (vt Riigikohtu 13.05.2015 otsus nr 3-3-1-8-15, p-d 19 ja 20). KeÜS seletuskirjas (vt Riigikogu XI koosseisu eelnõu 799 SE seletuskiri, lk 30) on märgitud, et mõiste „keskkond“ peaks hõlmama ka tehiskeskkonna puhul selle looduslähedasemaid osi nagu linnapargid ja puiesteed, kuid mitte miljööväärtust laiemas tähenduses. Kohtu hinnangul ei saa praeguse vaidluse kontekstis olla tegemist sellise keskkonnaga, millega seondub KeÜS-s sätestatud vaidlustamisõigus. Väited, mille kohaselt suureneb kauplusehoone ehitamisega liikluskoormus ning kaasnevad liiklusummikud, ei ole piisavad, et jaatada KeÜS § 23 lg 1 kohaldatavust (vrd ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2018 otsust asjas nr 3-17-757). Kohus 12(22)

leiab, et ühekorruselise kauplusehoone rajamine ei piira kaebajate õigusi nende tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale KeÜS § 23 lg 1 mõttes. Ka kaupluse visuaalset mõju linnakeskkonnas ei saa pidada selliseks, mis kaebajate heaolu linnaruumis riivata saaks. Liikluskoormuse võimalik kasv tihedalt asustatud linnakeskkonnas ning sellest tulenevad hüpoteetilised väited liiklusõnnetuste võimalike sagenemiste üle ei tähenda, et kaebajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale oleks piiratud. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud ehitusloa realiseerimine ei riiva (või ei tee seda olulisel määral) kaebajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ning ei riku nende subjektiivseid õigusi. Kohus nõustub vastustaja ning kolmandate isikutega, et suur osa kaebaja argumentidest (nt liikluskoormuse kasv, liiklusohutus, parkimisprobleemid, DP-s ettenähtud teede ja sildade/viaduktidega seonduv, liikluskoormuse eelduslik kasv ja sellega mittearvestamine jne) ei ole ehitusloa menetluses ning ehitusloa õiguspärasuse hindamisel asjakohased. Tegemist on kaalutlustega, millega mittenõustumisel pidanuksid kaebajad vaidlustama detailplaneeringu kehtestamise otsuse. Kohus selgitab, et kui ehitusloa menetluses saaks uuesti vaidlustada kaalutlusi, mis omasid tähtsust DP kehtestamisel, oleks DP menetlus tarbetu. Nagu kohus eespool viitas, on DP kehtestamise otsus kehtiv haldusakt, kehtiva haldusaktil on aga HMS §-st 60 tulenevad tagajärjed (ennekõike siduvus). Seega ei pea kohus kõikide kaebajate esitatud väidete üksikasjalikku analüüsi põhjendatuks. Kuivõrd mõne kaebajate poolt väljatoodud asjaolu puhul ei pruugi selle mõju kaebajate kinnisasja väärtusele olla välistatud ning seega võib see kaasa tuua kaebajate omandiõiguse riive, peab kohus mõne väite kontrollimist siiski vajalikuks. Kohus selgitab, et kuigi kaitstav subjektiivne õigus võib võrsuda muu hulgas haldusaktist (sh planeeringust) ja halduskohtus on vaidlustatavad ka väheintensiivsed õiguste riived (nt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p-d 8 ja 10), on seejuures oluline silmas pidada, et isikule saab tuleneda kohtus kaitstav subjektiivne õigus vaid sellisest õigusnormist või haldusaktist, mille eesmärk on kaitsta muu hulgas tema huve (nt Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15; 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 26). Kaebajad on seisukohal, et mitmete DP sätete (vt eespool) eesmärgiks oli ka kaebajate huvide kaitse. Kohtu hinnangul on kaebajad DP sätteid ülemäära laiendavalt tõlgendanud. Iga DP säte, millest kaudselt võib tuletada seotust kaebajate huvidega, ei anna ka juhul, kui ehitusluba mingis konkreetses küsimuses DP-d ei järgi, õigust ehitusluba vaidlustada. Kaebusest nähtuvalt kaasneb kaebajate hinnangul nende kõige ulatuslikum subjektiivsete õiguste riive liiklusprobleemide tõusuga. Eelduslikult võib see vähendada ka kaebajate kinnisasjade väärtust. Kohtu hinnangul on mitmed kaebajate väited tingitud DP ning selle eesmärkide valesti mõistmisest. Kohus nõustub kaebajatega selles, et DP-s on sõnaselge nõue, mille kohaselt peavad kasutuslubade taotlemise ajaks olema valmis ehitatud DP-s kavandatud teed ja tehnovõrgud. Nimetatud nõuet ei saa aga tõlgendada laiendavalt. Vale on järeldada, et välja tuleb ehitada kõik piirkonna teed ja tehnovõrgud, mis kaebajate hinnangul olemasolevat olukorda parandada võiksid. Arvestades kaebuses ja hilisemates täiendustes märgitut, on kaebajad teinud DP seletuskirjast ning põhijooniselt ebaõigeid järeldusi. Kaebajate väide, justkui oleks DP-s sõnaselgelt uue Varraku silla (viadukti) rajamine, on ebaõige. Nii vastustaja kui Lidl Eesti OÜ juhtisid õigesti tähelepanu, et tegemist on üksnes perspektiivse ehk ühe võimaliku viadukti ehitamise lahendusega. Põhijooniselt on vastavalt tingmärkidele näha, et Varraku sild/viadukt asub ainult 13(22)

osaliselt DP alas ning see on ette nähtud perspektiivsena. DP seletuskirja p-s 5.7 on üheselt mõistetavalt märgitud, et viadukt ei pea olema valminud isegi kasutuslubade taotlemise ajaks. DP põhijooniselt nähtub, et ka Varraku tn alates Varraku tn ja Tähesaju tee ristmikust kuni Laagna teeni on ettenähtud perspektiivsena (värv vastab legendi kohaselt „perspektiivsele asfaltkattega sõiduteele“). Seega ei näinud DP ette viidatud ristmiku rekonstrueerimist/ümberehitamist ega ka uue Varraku viadukti (silla) rajamist. Olukorras, kus DP nende teede ja tänavate rekonstrueerimist ette ei näinud, on etteheide, et ehitusloaga ei lahendata liiklusprobleeme, põhjendamatu. Asjakohatud on ka nn Bauhausi ringi välja ehitamata jätmist puudutavad etteheited. Kohus selgitab, et nn Bauhausi ring ei ole tervikuna DP-ga hõlmatud ning DP-alasse kuulub vaid kaks väljasõitu (vt DP põhijoonist). Lisaks on nimetatud ringristmik juba valmis ning see nähtub nii Maa-ameti kaardilt kui ka ajakohastelt ortofotodelt (vt Maa-ameti geoportaal või maps.google.com). Kui kaebajate hinnangul ei suuda DP lahendus planeeritud (s.t perspektiivseid lahendusi mitte arvestades) mahus olemasolevaid liiklusprobleeme kõrvaldada või parandada, pidanuks kaebajad seda vaidlustama. Kaebajate hinnangul oli DP üheks põhieesmärgiks piirkonna liiklusprobleemide lahendamine. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et DP menetluse käigus on kirjeldatud olemasolevat amortiseerunud silda ja teid või liiklejatele ebamugavat olukorda ja sellise olukorra parandamise vajadust, ei saa teha järeldust, et DP eesmärgiks on kõikide nende probleemide kõrvaldamine. Arvestades DP seletuskirjas märgitut, saab DP eesmärgiks (lisaks peamisele eesmärgile) pidada planeeritava ala liiklusolukorra parandamist ning vastavate tingimuste loomist, et tulevikus oleks võimalik liiklusprobleeme parandada. Vastustaja ja kolmandad isikud viitasid õigesti, et DP eesmärgiks ei olnud (ega saanudki olla) kõikide liiklusprobleemise lahendamine. Kohtu hinnangul on DP puhul igati põhjendatult arvestatud ka võimalike edasiste arengutega ning seetõttu kantud DP põhijoonisele ka perspektiivsed lahendused. Nähtuvalt DP-ga seotud dokumentidest oli Tähesaju kvartali DP peamiseks eesmärgiks moodustada kvartali alale äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega krundid ning anda ehitusõigus äri- ja/või tootmishoonete ehitamiseks. Kohus leiab, et liiklusprobleemide tekkimine ei ole kitsalt vaidlustatud ehitusloaga seostatav. Ka kaebajate endi poolt selgitatust nähtub üheselt, et ka nemad ei seosta liiklusintensiivsuse kasvu piirkonnas vaid vaidlusaluse ehitusloaga. Kuivõrd kaebajad on DP-st teinud ebaõigeid järeldusi (vt eespool), on nad valesti leidnud, et ehitusloa muudab õigusvastaseks asjaolu, et see ei taga liikluskorralduslike probleemide (sh parkimisprobleemide) lahendamist. Kohtu hinnangul sellist nõuet DP-st järeldada ei saa. Käesoleval juhul ei olnud ka DP eesmärgiks kõikide kaebajate loetletud teede ja tänavate korrastamine, mistõttu on ka etteheited sellest, et ehitusloaga neid probleeme ei lahendata, asjakohatud. Seega ei ole ehitusluba selles osas DP lahendusega vastuolus ega riiva ka kaebajate subjektiivseid õigusi. Kuigi DP-s pole ühekordse kauplusehoone rajamist kvartalisse 1 soovitatavaks peetud, ei olnud see DP-ga siiski keelatud. Vaidlust ei ole selles, et DP seletuskirja järgi sobiks kvartalisse 1 (Tähesaju tee 2, 4 ja 6 kinnistud) hüpermarketite asemel pigem viiekorruselised büroo- ja ärihooned. Tegemist ei ole aga sättega, millest saaks tuletada kaebajate nõudeõiguse. Küsimus sellest, kas alale ehitatakse kauplus või ärihoone, on küsimus otstarbekusest. Kohus ei saa haldusorgani asemel asuda hindama DP-s lubatud lahenduse otstarbekust. Ärimaa sihtotstarbega kinnistule kaupluse ehitamist ei saa pidada lubamatuks ega DP-ga vastuolus olevaks. See, et ehitusloaga anti luba ehitada 5-korruseliste hoonete asemele ühekorruseline kauplusehoone, ei riku kaebajate õigusi. Ka see, et DP-s oli kõrgemate hoonete ühe funktsioonina nimetatud ka 14(22)

müratõkkena toimimist, ei viita praegusel juhul kaebajate õiguste riivele. Naaberkinnisasja omanik ei saa keelata teisele kinnisasjale ehitamist ainuüksi seetõttu, et see ei tagaks talle näiteks meelepärast vaadet (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-33-05, p 13). Ka ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta säilimisele ei ole kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (nt Riigikohtu 28. märtsi 2012. a otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24. mai 2010. a otsus nr 3-3-1-29-10, p 22). Ka juhul, kui pidada ehitusluba selles osas DP-ga vastuolus olevaks, ei ole tegemist sellise DP sättega, mille eesmärgiks oleks kaebajate huvide kaitse. Kuigi on usutav, et seoses kauplusehoone avamisega tõuseb piirkonna liikluskoormus, ei ole kaebajad suutnud veenvalt tõendada, et Lidli rajamisega kaasnev liikluskoormuse mõningane kasv tooks (erinevalt DP-s ettenähtud mitme kuni 5-kordse ärihoone rajamisega) kaasa kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Väide, et mitme kuni 5-korruselise ärihoone rajamine (kus võinuks olla mitmeid kauplusi, teenindusasutusi jmt) toonuks kaasa väiksema liikluskoormuse kasvu kui üks ühekordne kauplusehoone, ei ole põhjendatud. Ka kaebajate poolt kohtuistungil selgitatu, et liiklusprobleemid võimenduvad, kuna poe funktsioon on teine, ei ole tõendatud ning tugineb oletustele. Olukorras, kus kaebajad leidsid, et piirkonna kasvav liikluskoormus rikub nende õigusi, pidanuks nad vaidlustama DP kehtestamise otsust. Detailplaneeringu ühe väikese osa realiseerimine ei mõjuta praegusel juhul liiklusprobleeme laiemalt. Anni tn 14 kortermajas elavate kaebajate (s.o J. V., L. T. ja R. M.) puhul ei saaks Tähesaju tee 4 ja 6 kinnistutele ehitatavad hooned sõltumata nende mahust, kõrgusest või arvust Laagna teelt lähtuvat müra vähendada. On ilmne, et teisel pool Laagna teed (s.o teisel pool tiheda liiklusega mitmerealist magistraali) asuvad hooned kaebajate subjektiivseid õigusi ei riku. Arvestades teiste kaebajate korterelamute paiknemist Laagna tee ning Tähesaju tee 4 kinnistu suhtes, ei saaks ka 5-korruselised hooned Laagna teelt kaebajateni jõudvat müra takistada. Lisaks nähtub DP-st selgelt, et nimetatud nõude eesmärgiks ei olnud mürabarjäärina toimimine mitte väljaspool DP ala asuvate objektide, vaid kvartalisiseste haljasalade ja kergliiklusteede (s.o puhke- ja virgestusalade) suhtes. Seega kaebajate õigusi selles osas rikutud ei ole ning DP-s nimetatud hoonetest madalama kauplusehoone ehitamisega seotud etteheited on põhjendamatud. Kaebajate väidetest järeldub, et haldusleping ei taga nende hinnangul DP-s ettenähtu realiseerimist. Kaebajad on seisukohal, et isegi juhul, kui halduslepingu lisas ettenähtud teed ja tehnovõrgud ehitatakse, ei ole see piisav ning ei taga kogu DP nõuetekohast realiseerimist. Kohtu hinnangul ei ole kaebajate väideteks alust. Nagu vastustaja selgitas ning halduslepingust nr TKA104 nähtub, on pooled kokku leppinud detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni ehitamise etapiliselt detailplaneeringu teede ja tehnovõrkude väljaehitamise skeemil märgitud alal ja ulatuses (lisatud lepingule). Lepingu punktis 3.5 on sätestatud, et igas etapis tuleb eespool nimetatud rajatised ehitada vastava etapi esimese detailplaneeringu kohase hoone kasutusloa taotlemise ajaks, kuid hiljemalt kolme aasta jooksul pärast esimesele hoonele ehitusloa väljastamisest. 15.05.2019 sõlmitud halduslepingu lisa 2 alusel võttis Lidl Eesti OÜ üle vastavas ulatuses halduslepingust tulenevad kohustused. Viide halduslepingust tulenevate kohustuste täitmisele sisaldub ka Lidl Eesti OÜ-le väljastatud ehitusloas. Seega nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et ehitusloaga on tagatud detailplaneeringus ette nähtud liikluslahenduse välja ehitamine enne objekti kasutusele võttu ning vastav kohustus on läinud üle Lidl Eesti OÜ-le. Seega on vastustaja ja kaebaja vahelise kokkuleppega tagatud, et enne ehitise kasutuselevõttu on DP-kohased teed ja tehnovõrgud (konkreetset etappi puudutavas osas) valminud.

15(22)

Lidl Eesti OÜ ei saa enne taristu väljaehitamist ja kasutusloa saamist asuda kauplust kasutama, mistõttu ei satu enne seda ka piirkonda kaupluse külastajad, kes võiksid kaebajate väidetavaid probleeme tekitada. Lepingu p 4 näeb ette nii võimaluse nõuda kolmandalt isikult leppetrahvi kui ka keelduda kasutusloa andmisest. Puudub igasugune põhjus eeldada, et vastustaja ei täida talle seadusega sätestatud kohustusi või ei rakenda lepingus sätestatud õiguseid. Nii vastustaja kui Lidl Eesti OÜ on õigesti märkinud, et halduslepingu nr TKA104 lisas 1 sisalduva teede ja tehnovõrkude väljaehitamise skeemi kohaselt ei hõlma detailplaneeringu järgne ehitusmaht uue viadukti väljaehitamist. Kuivõrd tegemist oli üksnes perspektiivse lahendusega, ei pidanudki haldusleping seda ette nägema. Kuigi ka kaebajad ise on oma seisukohtades viidanud Riigikohtu 05.03.2019 otsusele asjas nr 3-13-385, on neil jäänud tähelepanuta Riigikohtu seisukoht, mis kirjeldab kohustamiskaebuse esitamise võimalusi. Viidatud otsuse kohaselt tuleb juhul, kui DP-d on asutud ellu viima, järgida detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid. Kohalik omavalitsus peab väljastatud lubadega ja sõlmitud lepingutega tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huve kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras. Viidatud Riigikohtu otsusest tuleneb vastustaja kohustus tagada, et DP kohane taristu ja liikluslahendus ka rajataks. Seega ka siis, kui käesoleval juhul jääksid mõned avalikuks kasutamiseks kavandatud teed arendajate poolt rajamata ning sellega kaasneks ka kaebajate õiguste riive, on kaebajatel võimalik pöörduda Tallinna linna poole ning vajadusel kohustamiskaebusega kohtusse. Järelikult ei vasta tõele kaebajate väide, et käesolevas asjas ehitusloa vaidlustamine on viimaseks võimaluseks tagada DP-kohaste teede ja taristu väljaehitamine. Kohus leiab, et ka kõik kaebajate parkimiskorraldust puudutavad etteheited on alusetud. Kuigi on üldteada, et Lasnamäel (nagu ka mujal suurte korterelamute piirkonnas) on probleeme parkimisega, ei olnud DP eesmärgiks lahendada DP alasse mittekuuluvat kinnistute parkimisprobleeme. DP eesmärgiks oli muu hulgas tagada, et DP alale kavandatavate hoonete juures oleks tagatud normikohane arv parkimiskohti. Kuivõrd vaidlusaluse ehitusloaga on Lidli kauplusehoone juurde kavandatud piisav arv parkimiskohti, ei ole kaebajate seisukoht, justkui hakkaksid kaupluse külastajad nende korterelamute juures parkima, põhjendatud. Seda enam, et korterelamud ei asu kohe kaupluse kõrval, vaid linnakeskkonna kontekstis piisavalt kaugel (u 140-200 m). Asjaolu, et ehitusloa realiseerimisel ei saa kaebajad enam olemasoleval tühermaal parkida, ei ole kohtulikult kaitstav. Naabruses asuva kinnisasja omanikul ei ole kohustust võimaldada kaebajatel oma kinnisasjal parkida ning kaebajatel ei ole ka vastavat nõudeõigust. Vaidlust ei ole selles, et DP-le on koostatud eraldi mürauuring (Ramboll Eesti AS, 2015; vt vastustaja 27.09.2019 vastuse lisa). Kaebajate väide, justkui nähtuks mürauuringust, et planeeritava tegevuse tulemusena halveneb piirkonna müraolukord oluliselt, on ebaõige. Mürauuringu seletuskirjast (lk 11) nähtuvalt selgus liiklusmüra modelleerimise tulemusena, et nii planeeritava tegevuseta kui planeeritava tegevusega oleks müratase aastal 2030 lubatud normtasemete piires (vrd ka DP seletuskirja lk 39). Seletuskirjas on sõnaselgelt järeldatud, et „detailplaneeringuga kaasnev liiklussagedus [on] kogu piirkonna tänavavõrgu liikluses marginaalse osakaaluga ning lisanduv negatiivne mõju mürale on väike“. Kohtul puudub praegu põhjus antud hinnangus kahelda. Kohtule ei nähtu, et kaebajad oleksid käsitlenud otseselt ehitusloast või ehitustegevusest tuleneva müra mõju oma subjektiivsetele õigustele. Ümbruses üleüldise müratasemega seotud probleemide lahendamine pole aga vaidlustatava ehitusloa eesmärk. Arvestades, et piirkond asub Laagna tee ääres ning kaebajate eluhoonete kaugus kavandatavast kauplusehoonest on võrdlemisi 16(22)

suur, ei saa kauplusehoone kasutamisest tekkivat võimaliku täiendava müra suurenemise ohtu pidada nii intensiivseks, et see tooks kaasa kaebajate õiguste riive. Kohus nõustub Lidl Eesti OÜ-ga, et praeguse vaidluse asjaolud ning kaebajate olukord ei ole võrreldavad Riigikohtu halduskolleegiumi 20.02.2019 otsuses nr 3-14-52416 kirjeldatud olukorraga. Nimetatud kohtuasjas oli tegemist suure toomishoonega, millega kaasnes metallitööstuse müra ja vibratsioon. Kuigi Lidl Eesti on valesti märkinud, et viidatud kohtuasjas paiknes tootmishoone vaid u 20 m kaugusel (tegelikkuses oli kaebajate krundi piirist tootmishoone seinani u 48 m), nõustub kohus kolmanda isiku seisukohaga, et kauplusehoone ja nimetatud toomishoone ei ole omavahel võrreldavad. Ka väljaku ehitamist puudutavad väited ei ole vaidlustatud ehitusloa kontekstis asjakohased. Nii DP põhijooniselt kui ka Maa-ameti põhikaardilt nähtub (ning sellele viitas kohtuistungil ka kolmanda isiku esindaja), et lisaks teemaale eraldab kortermaju ja Lidl Eesti OÜ kinnisasja praegusel ajal hoonestamata Tähesaju tee 2 kinnistu. Kuivõrd DP põhijoonisest nähtuvalt asuks perspektiivne väljak just sellel kinnistul, ei takista Lidli kauplusehoone ehitusloa realiseerimine kuidagi väljaku rajamist. Asjakohane ei ole viide DP seletuskirjale, mille kohaselt on linnaehituslikult kõige olulisem krundi pos 1a lahendus ning mille osas on oluline nurgalahenduse loomine. DP põhijooniselt nähtub, et pos 1a ei asu vaidlusaluse ehitusloaga hõlmatud kinnistul (tegemist on kõrvalasuva Tähesaju tee 2 kinnistuga). Kaebajate väide, et Lidli kaupluse rajamine kaotab detailplaneeringu elluviimise võimalused, sest takistab puhke- ja virgestusalade rajamist, ei ole põhjendatud. Nimetatud ala oli ette nähtud kvartalite 1 ja 2 vahele. DP seletuskirja kohaselt on puhke- ja virgestusalad osa kvartali kergliiklusteede võrgustikust. Võrreldes DP põhijoonist ja Lidli kaubanduskeskuse asendiplaani, on ilmne, et Lidli rajamine ei takista kuidagi kergliiklusteede ega puhke- ja virgestusalade rajamist. Radooni puudutavad etteheited on ilmselgelt põhjendamatud ning kaebajate õigusi riivata ei saa. Kohus jätab need asjakohatutena tähelepanuta. Eespool käsitlemata jäänud kaebajate väidete osas leiab kohus, et nende puhul ei ole subjektiivsete õiguste riive tuvastatav (s.t on ilmne, et need kaebajate subjektiivseid õigusi riivata ei saa). Need väited jätab kohus kui asja lahendamisel ebaolulised tähelepanuta. Ehitusloa põhjendamine ja kaebajate kaasamine Kaebajate hinnangul on vastustaja õigusvastaselt jätnud ehitusloa põhjendamata. Seega ei nähtu sellest ka asjakohaseid kaalutlusi. Nii vastustaja kui ka Lidl Eesti OÜ on seisukohal, et kaebajate etteheide ehitusloa põhjendamiskohustuse rikkumise kohta on alusetu. Tegemist on soodustava haldusaktiga ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 4 kohaselt (haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õiguse ega vabadusi ei piirata) puudub vajadus seda faktiliselt põhjendada. Ka ei piira see kolmandate isikute õigusi ega vabadusi, kuna vastab kvartali DP-le. Kohus nõustub küll vastustaja lõppjäreldusega, et käesoleval juhul ei olnud ehitusloa põhjendamine vajalik, kuid selgitab järgmist. Riigikohus on 11.10.2019 otsuses asjas nr 3-15-2232 seoses ehitusloa põhjendamisega märkinud, et juhul, kui vaidlustatud ehitusluba võib piirata kaebaja omandiõigust, ei saanud vastustaja tugineda põhjenduste esitamata jätmisel HMS § 56 lg-le 4 (otsuse p 9). Seega pidi vastustaja ehitusloa menetluses kaaluma, kas ehitusluba võib kolmandate isikute õigusi riivata. Kohus leiab, et lubades ehitada ühekorruselise kauplusehoone ärimaa sihtotstarbega kinnistule, mis asub kaebajate kinnisasjast (sõltuvalt konkreetsest kaebajast) 14017(22)

200 m kaugusel, ei olnud vastustajal põhjust eeldada, et see võiks kaasa tuua kaebajate omandiõiguse riive. Kauplusehoone ehitusprojektist (vt vastustaja 27.09.2019 vastuse lisa 5, lk 23) nähtuvalt on võrreldes DP-s lubatuga nii ehitusalane pind (11000 m2 asemel 2558 m2) kui ka suletud maapealne brutopind (22 000 m2 asemel 2518 m2) oluliselt vähenenud. Krundi haljastusportsent seevastu on DP-s ettenähtuga oluliselt suurem (15% asemel 44%). Seda arvestades on vastustaja põhjendatult leidnud, et ehitusloa realiseerimine ei too kaasa kaebajate omandiõiguse riivet (s.o korteriomandite väärtuse vähenemist). Kohtu hinnangul on usutav, et hooldamata tühermaa asemele uue kauplusehoone ning uute teede (sh kergliiklusteede) ehitamine omab lähedalasuvate kinnisasjade väärtusele pigem positiivset mõju. Ehitusloa alusel toimuvat tühermaa korrastamist ning DP-kohaste teede ja tehnovõrkude rajamist ei saa pidada toiminguks, mis kaebajate kinnisasjade väärtust vähendaks ning seega nende omandiõigust rikuks. Seega sai vastustaja vaidlustatud ehitusloa põhjendamiskohustuse esitamata jätmisel HMS § 56 lg-le 4 tugineda. Ka juhul, kui pidada põhjendamiskohustuse puudumist õigusvastaseks, ei anna see alust kaebuse rahuldamiseks, kuna kohus tuvastas, et ehitusluba kaebajate subjektiivseid õigusi ei riku. Kohus leiab, et ka kaebajate kaasamata jätmine ei olnud õigusvastane. HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt tuleb haldusmenetlusse kaasata isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Riigikohus on selgitanud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest (vt Riigikohtu 11.10.2019 otsust asjas nr 3-15-2232 ning p-s 8 viidatud kohtupraktikat). EhS § 42 lõike 6 kohaselt kaasab pädev asutus menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Kaebajad on väitnud, et kohase kaasamise korral oleksid nad saanud protestida ning esitada täiendavaid ettepanekuid ja vastuväiteid, sh liikluskorraldusega seonduvalt. Praegusel juhul ei piirnenud kaebajate kinnisasjad ehitusloaga seotud kinnisasjaga. Seega ei rikkunud vastustaja seadusest tulenevat imperatiivset sätet. Kuigi haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju (vrd Riigikohtu 11.10.2019 otsust asjas nr 3-15-2232, p 8.1), ei pidanud vastustaja käesoleva ehitusloa asjaolusid arvestades (vt ülal) sedastama kaebajate omandiõiguse riive võimalikkust (vrd eespool viidatud lahendit asjas nr 3-15-2232, p 8.3). Seega oli ka kaebajate kaasamata jätmine õiguspärane. Kohus selgitab, et kaebajatel on põhimõtteliselt küll õigus ehituslubade vaidlustamisel tugineda asjaolule, et neid ei kaasatud menetlusse, kui seda oleks tulnud teha, kuid sellisel juhul on nõutav, et menetluse lõpptulemus (ehitusluba) rikuks isikute õigusi. Seega, isegi kui pidada kaasamata jätmist õigusvastaseks, ei anna see alust kaebuse rahuldamiseks, kuna kohus tuvastas, et ehitusluba kaebajate subjektiivseid õigusi ei riku. Arvestades kaebuse asjaolusid, on ilmne, et kaebajate ärakuulamata jätmine asja otsustamist ei mõjutanud. Kohus leidis eelnevalt, et haldusasja nr 3-14-52416 asjaolud ei ole praeguse vaidlusega võrreldavad. Seega ei saa viidatud Riigikohtu lahendist tuletada, et ka käesoleval juhul olnuks kaebajate ärakuulamata jätmine õigusvastane. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida Lidl Eesti OÜ väiteid, mille kohaselt on kaebused tõenäoliselt esitatud Lidli turuletuleku takistamiseks. Olukorras, kus isikute kaebeõigust ei saa välistada, ei oma kaebuse esitamise väidetav tegelik ajend kaebuse läbivaatamisel tähtsust. Kohus 18(22)

nõustub kolmanda isikuga küll selles, et ehitusloa vaidlustamise eesmärgiks ei tohi olla varjatult kellegi teise ärihuvide kaitse. Sellele vaatamata ei saa aga üksnes kaudsete viidete põhjal järeldada, et kaebeõigust oleks kuritarvitatud. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et TLPA 14.06.2019 ehitusluba on õiguspärane ning selle tühistamine põhjendatud ei ole. Seega jätab kohus tühistamiskaebuse rahuldamata. Täiendavalt selgitab kohus järgmist. Nagu kohus eelnevalt märkis, on isikutel juhul, kui kohalik omavalitsus on jätnud DP-st tuleneva kohustuse täitmata, võimalus (eeldusel, et see rikub nende subjektiivseid õigusi) esitada kohustamiskaebus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.2019 otsus asjas nr 3-13-385, p 12). Kui ka pärast DP-kohaste teede ja tehnovõrkude valmimist leiavad kaebajad, et nende elukeskkond ning kodulähedane liikluskorraldus vajaks parandamist, on neil võimalik pöörduda märgukirjade, ettepaneku jms Tallinna linna vastavate ametite poole. Kuigi selliste pöördumistega ei kaasne võimalust oma soov kohtu kaudu maksma panna, annab see kohalikule omavalitsusele probleemi olemusest aimu ning annab neile võimaluse probleemi lahendamist kaaluda. II 28.06.2019 ehitusluba nr 1912271/16933 puudutav tühistamisnõue Kuivõrd kaebaja väited ei erinenud 14.06.2019 ehitusloa tühistamise osas, ei pea kohus vajalikuks eespool toodud seisukohti korrata. Täiendavalt analüüsib kohus kaebajate väiteid Tähesaju Invest OÜ vastuväidete kontekstis. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et kaebajatel ei ole õiguslikku alust nõuda, et vaidlusaluse ehitusloa väljastamise ajaks oleks välja ehitatud kõik detailplaneeringuga ette nähtud teed ja tehnovõrgud (vt TlnRK 28.08.2019 kohtumääruse nr 3-19-1344 jt p 15). DP-st ei tulene, et enne Varraku tn 12 krundile hoone püstitamist tuleks valmis ehitada uus Varraku tee viadukt. DPkohaste teede ja tehnovõrkude ehitamine (etapi A osas) on tagatud 16.07.2017 halduslepingu ning selle lisaga. Kohtu hinnangul on kolmas isik põhjendatult märkinud, et etapi A maht on suures osas teostatud ning see nähtub ka esitatud Maa-ameti geoportaali väljavõttelt (Tähesaju Invest OÜ 02.09.2019 seisukoha lisa 1). 16.06.2017 sõlmitud halduslepingust ei tulene Tähesaju Invest OÜ-le kohustust ehitada uut Varraku viadukti ning viadukti väljaehitamine ei ole kuidagi seotud vaidlustatud ehitusloa väljastamisega. Kaebaja väide seoses mürataseme suurenemisega ei ole põhjendatud. Varraku tn 12 kinnistule kavandatav kauplusehoone ei saa oma geograafilise asendi tõttu kuidagi takistada müra jõudmist Laagna teelt kaebajani. Varraku tn kauplusehoone asub D. K. elukohast (Virbi tn 22) idas, Laagna tee asub aga lõunas. Ka nähtub DP mürauuringust (vt eespool), et detailplaneeringuga kaasnev liiklussagedus on kogu piirkonna tänavavõrgu liikluses marginaalse osakaaluga ning lisanduv negatiivne mõju mürale on väike. Seejuures kasutati mõõtmise modelleerimiseks just kaebaja elukohaks olevat kortermaja. Mürauuringu seletuskirjas sisalduvatest tabelitest (seletuskirja lk 11-12) nähtub selgelt, et planeeritav tegevus kaebaja kortermaja tänavapoolse fassaadi juures mürataseme olulist tõusu kaasa ei too. Kaebaja väitel on parkimisala vaidlustatud ehitusprojektiga lahendatud detailplaneeringust erinevas kohas ja lähedal kaebaja elukohale. Reaalprojekt OÜ töö nr P18090 „Varraku tn 12 kaupluse parkla. Eelprojekt. Teedeehituslik osa.“ jooniste kohaselt on parkla kavandatud Varraku tn 12 kauplusehoonest läände Varraku tänava äärde. Tähesaju kvartali detailplaneeringu põhijoonise kohaselt on Varraku tn 12 kinnistule (DP pos nr 2a) planeeritud parkla samuti hoonest 19(22)

läände Varraku tänava äärde. Seega ei nähtu kohtule, et parkla asukohta oleks ehitusloas võrreldes detailplaneeringuga muudetud. Nimetatu ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi ka põhjusel, et Varraku tn 12 kinnistul on kaebaja korterelamu poolses osas juba praegu parkla. Ka ei saa kaebaja nõuda, et talle ja teistele kohalikele elanikele tagataks võimalus parkida kaupluse kinnistul. Kaebajal ei ole õigust esitada nõudeid teiste isikute huvide kaitseks. Samuti pole ehitusloa eesmärgiks lahendada üldiseid piirkonnas esinevaid parkimisprobleeme. Kolmas isik on põhjendatult leidnud, et kaebaja olukorda ei saa halvendada olukord, kui rajatakse DP-s lubatust vähemate korrustega ning ka pindalalt väiksem hoone. Ehitusloa realiseerimise korral ehitataks välja Varraku tn 12 kauplusehoone ja rajataks kanalisatsiooni- ja veetorustikud Arbu tänav, Saarepiiga puiestee T2, Varraku tänav T2, Virbi tn 22 kinnistutele. Kohtu hinnangul ei riku kauplusehoone iseenesest kaebajate õigusi ning selle valmimine ei takista liiklusolukorda parandavate meetmete rakendamist (vt ka TlnRK 28.08.2019 kohtumääruse nr 3-19-1344 p 18). Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et ka TLPA 28.06.2019 ehitusluba nr 1912271/16933 on õiguspärane ning selle tühistamine põhjendatud ei ole. Seega jätab kohus D. K. tühistamiskaebuse rahuldamata. III Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmandad isikud Lidl Eesti OÜ ning Tähesaju Invest OÜ on esitanud menetluskulude nimekirja ning taotlevad kulude väljamõistmist. Kaebajad vaidlesid menetluskuludele vastu, leides, et Lidl Eesti OÜ menetluskulud on ülepaisutatud ning osade kulude puhul ei ole selge nende seos õigusabi osutamisega. Kaebajate hinnangul ei ole kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmine kaebajatelt põhjendatud, kuna kaebajad vaidlevad vastustajaga. Kaebajate võimalusi oma huve kohtus kaitsta ei tohi mõjutada asjaolu, et vaidlus puudutab mitmele äriühingule kuuluvaid kinnisasju. Lidl Eesti OÜ taotleb kaebajatelt kokku 12 737 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Kuigi Lidl Eesti OÜ esindaja taotles kohtuistungil ka kohtuistungil osalemist puudutavate kulude väljamõistmist, ei esitanud ta tähtaegselt (vt kohtu sellesisulist selgitusi kohtuistungi protokollis, 12:56:02) ega ka hiljem vastavat menetluskulude nimekirja. Seega ei saa kohus Lidl Eesti OÜ puhul kohtuistungil osalemise kulusid välja mõista. Kohus arvestab kulu väljamõistmisel selle vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109 lg 6). Kohus jätab põhjendatud menetluskulude arvestusest välja kolmanda isiku esindaja enda administratiivsed toimingud (dokumentide lisamine toimikusse, toimiku täiendamine, menetlusdokumentide e-toimikust kättesaamine jms), mille puhul on kohtupraktikas eeldatud, et need sisalduvad advokaadi teenuse hinnas (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsuse nr 3-3-1-51-15 p 15). Samuti ei kuulu põhjendatud menetluskulude hulka kuludokumendis eraldi välja toodud kliendiga suhtlemise toimingud (e-kirjad). Selline tegevus kuulub olemuslikult advokaadi tunnitasu ja menetlusdokumentide koostamisele kuluva aja sisse. Kaebajad on põhjendatult välja toonud, et 27.09.2019 vastus kaebusele kordab suures osas varasemat vastust määruskaebusele. Seega ei ole sellega seonduv menetluskulu täies ulatuses 20(22)

põhjendatud. Lisaks on kolmas isik teinud kohtu hinnangul menetluslikult ebavajalikke toiminguid, nt esitanud taotluse kaebajate vande all ülekuulamiseks (02.10.2019) või kulutanud ebaproportsionaalset palju aega kaebuse seisukohalt asjakohatutele vastuväidetele (ennekõike kaebajate väidetav pahatahtlikkus ning nende seostamine varjatud isikute huvides tegutsemisega). Kaebajate subjektiivsete õiguste riive kontrollimise juures ei oma määravat tähendust, kas ajend kaebuse esitamiseks tuli kelleltki kolmandalt või tajus kaebaja ise oma subjektiivsete õiguste võimalikku riivet. Seega ei saa selliste vastuväidete või taotluste koostamisele kulunud aega põhjendatuks pidada. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning analüüsides taotlusele lisatud üksikasjalikku tööde kirjeldust, peab kohus vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 9200 eurot (käibemaksuta). Kohus ei nõustu kaebajate vastuväitega, justkui poleks praegusel juhul kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmine põhjendatud. Vaidlus puudutas otseselt kolmanda isiku ärihuve ning nende realiseerimise võimalikkust. Kaebuse rahuldamine tooks kolmandatele isikutele kaasa olulised ebamugavused ning tõenäoliselt ka suure rahalise kahju. Ei ole põhjendatud eeldada, et kolmandad isikud sellistele kaebustele vastamata jätaksid. Lisaks võtab kohus arvesse, et menetluskulu jaotub mitme kaebaja vahel, mistõttu ei ole need iga üksiku kaebaja suhtes ebamõistlikud või ebaõiglased. Sellises suuruses menetluskulu väljamõistmine ei ole kohtu hinnangul ka kaebeõiguse teostamist takistavana käsitatav. Riigikohtu tõlgenduse kohaselt tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 30; 19.12.2012 otsus nr 3-3-1-5412, p 22). Koos käibemaksuga on põhjendatud menetluskuluks 11 040 eurot (s.o 9200 eurot + käibemaks). Kaebajate paljususe korral osaleb iga kaebaja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (HKMS § 19 lg 2). Kohus arvestab, et menetluse käigus on kaebajad, keda esindas v-adv Urmas Kukk, esitanud oluliselt rohkem seisukohti, arvamusi ja taotlusi kui need kaebajad, kellel esindajat ei olnud (s.o E. G. ning B. K.). Seetõttu peab kohus õiglaseks neid kaebajaid eristada. Kaebajate puhul, kelle menetluses osalemine ning menetlustoimingud tõid ka kolmandale isikule kaasa vajaduse täiendavalt vastata, tuleb eeldada suuremat osa Lidl Eesti OÜ menetluskulude tekkimise juures. Lisaks võtab kohus arvesse, et E. G. osales ka määruskaebemenetluses, kuid B. K. mitte (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2019 määrus käesolevas asjas). Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista B. K. Lidl Eesti OÜ kasuks menetluskuludena välja 400 eurot (sh käibemaks) ning E. G. 600 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summadest üle jääv menetluskulude osa (s.o 11 040 – 400 – 600 = 10 040) tuleb teistelt kaebajatelt (igalt kaebajalt eraldi) Lidl Eesti OÜ kasuks menetluskuludena välja mõista. Seega tuleb igalt kaebajalt, keda esindas v-adv U. Kukk, Lidl Eesti OÜ kasuks menetluskuludena välja mõista 1255 eurot (10 040 / 8 = 1255). Tähesaju Invest OÜ taotleb kaebajalt kokku (1776,61 + 812 =) 2588,61 euro (koos käibemaksuga) suuruse menetluskulu väljamõistmist. Kohtuistungil juhtis Tähesaju Invest OÜ volitatud esindaja tähelepanu, et haldusasjas nr 3-19-1446 on H. L. kolmanda isiku kasuks 910 eurot juba välja mõistetud ning praeguses haldusasjas taotletud menetluskulu on seotud ainult D. K. kaebusega. Kohtu hinnangul on 02.09.2019 esitatud seisukoha koostamisele väidetavalt kulunud aeg mõnevõrra ülepaisutatud. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab (ilma kohtuistungiks ettevalmistamisele ning istungil osalemisele kulunud ajata) pidada 1500 eurot (koos käibemaksuga). Kohtuistungiks ettevalmistamisele ja osalemisele kulunud aja osas on menetluskulud taotletud ulatuses põhjendatud. 21(22)

Seega mõistab kohus kaebajalt D. K. Tähesaju Invest OÜ kasuks menetluskuludena välja (1500 + 812 =) 2312 eurot. Dekese OÜ menetluskulude nimekirja ning taotlust nende väljamõistmiseks ei esitanud, mistõttu jäävad Dekese OÜ võimalikud menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik

22(22)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.