Roman Stankevitši kaebus Tartu Vangla 5. augusti 2019. a otsuse nr 6-23/1371-2 ja 14. augusti 2019. a otsuse nr 6-23/1421-2 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks võimaldada pikaajaline kokkusaamine
Menetlusosalised
Kaebaja Roman Stankevitš Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta Roman Stankevitši tühistamisnõue menetlusse.
2.Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-19-1698.
3.Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot pärast käesoleva määruse resolutsiooni p 2 jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1).
Roman Stankevitš (edaspidi kaebaja) esitas 5. septembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada pikaajaline kokkusaamine abikaasaga. Viimasest pikaajalisest kokkusaamisest abikaasaga on möödunud peaaegu 6 kuud ning kokkusaamiste mittevõimaldamine suurendab abielusuhte katkemise võimalust. Kaebaja palub õiguskaitse korras kohustada vanglat viivitamatult võimaldama talle pikaajaline kokkusaamine abikaasaga. 10. septembri 2019. a täienduses palub kaebaja vangla keelduvad otsused tühistada.
2.Tartu Halduskohus võttis 19. septembri 2019. a määrusega kohustamiskaebuse menetlusse ning kohustas Tartu Vanglat esitama kirjalik vastus kaebusele. Sama määruse resolutsiooni punktiga 6 jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3-19-1698
3.Tartu Vangla esitas 16. oktoobril 2019 vastuse kaebusele, milles märgib, et vastustaja lubas kaebajale oktoobris pikaajalise kokkusaamise abikaasaga ja kokkusaamine on planeeritud
17.oktoobriks 2019, mistõttu on kaebus muutunud ainetuks. Vastustaja palub jätta kohustamisnõude läbi vaatamata. Ühtlasi ei ole kaebaja esitanud keelduvate haldusaktide tühistamise nõuet (tl 35 pöördel).
4.Kaebaja esitas 22. oktoobril 2019 vastuse kohtu nõudele. Kaebaja märgib, et nõustub kohtuga, et kohustamisnõue on muutunud sisutuks, sest ta on soovitud pikaajalise kokkusaamise saanud. Kaebaja palub üle minna tuvastamiskaebusele. Tuvastamiskaebuse vajadus tuleneb asjaolust, et kaebaja kannab vanglakaristust veel üle aasta ja soovib ka edaspidi saada abikaasaga pikaajalisi kokkusaamisi. Vangla ei ole keeldumise aluseks olnud kaastööteatist muutnud. Kaebaja hinnangul võimaldas vangla talle oktoobris pikaajalise kokkusaamise, kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule. Vangla viidatud kaastööteatisele ei ole võimalik omistada absoluutset väärtust, vaid seda tuleb võtta kui suunavat infot edaspidise tegevuse juhtimisel. Kaebaja ei esita tuvastamiskaebust hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil.
KOHTU SEISUKOHT
5.Käesolevas asjas on halduskohtu menetluses Roman Stankevitši kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale pikaajaline kokkusaamine abikaasaga (vt käesoleva määruse p 2 ja tl 24-25). Tartu Vangla palub vastuses kaebusele jätta kaebus läbi vaatamata, kuivõrd kaebajale on võimaldatud oktoobris 2019 pikaajaline kokkusaamine abikaasaga ja seetõttu ei ole võimalik enam kaebuse eesmärki saavutada.
6.Kohus märgib esmalt, et on ekslikult jätnud ettevalmistavas menetluses tähelepanuta kaebaja täiendavas seisukohas esitatud nõude tühistada Tartu Vangla keeldumised pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks (tl 13). Kohus võttis selle asja raames menetlusse kohustamisnõude, kuid tühistamisnõude osas ei ole kohus menetlusse võtmist või nõude tagastamist otsustanud. Kuivõrd tühistamisnõude osas ei ole kohus oma seisukohta kujundanud, siis saab kohus selle nõude menetlusse võtmise otsustada nüüd.
7.Kohtu hinnangul oli kaebaja sooviks esitada ka Tartu Vangla 5. augusti 2019. a nr 6-23/13712 ja 14. augusti 2019. a nr 6-23/1421-2 pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamata jätmise tühistamise nõue, sest see on esitatud kohustamisnõudega lahutamatult seotud. Kuivõrd kaebaja on tühistamisnõude osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (HKMS 47 lg 1, vangistusseadus § 11 lg 5), kaebus selle nõude osas on esitatud tähtaegselt (HKMS § 47 lg 2) ja kaebus tühistamisnõude osas vastab HKMS § 37 – 39 määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta, siis võtab kohus selle asjas HKMS § 120 lg 2 alusel menetlusse ka Roman Stankevitši nõude Tartu Vangla 5. augusti 2019. a otsuse nr 6-23/1371-2 ja 14. augusti 2019. a otsuse nr 623/1421-2 tühistamiseks ja lahendab selle koos samas asjas esitatud kohustamisnõudega.
8.Kohus on seisukohal, et menetlus käesolevas asjas tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses nõutav haldusakt on antud ja menetluse jätkamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
8.1.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on käesolevaks hetkeks kaebuse eesmärgi saavutanud, s.o saanud pikaajalise kokkusaamise abikaasaga. Ka kaebaja nõustub sellega (vt käesoleva määruse p 4). Praeguses asjas on kohustamisnõude rahuldamine muutunud
3-19-1698 võimatuks, sest kaebaja on enda eesmärgi saavutanud, s.o saanud soodustava haldusakti, mis võimaldas talle pikaajalist kokkusaamist oma abikaasaga. Sellega on vangla nõustunud ka asjaoluga, et kaebaja abikaasa maines ei ole alust kahelda. Loa andmisega on kohustamisnõudega lahutamatult seotud varasema keeldumise peale esitatud tühistamisnõue muutunud samuti ainetuks. Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et olukorras, kus kohustamis- ja tühistamisnõue on omavahel lahutamatult seotud, nagu ka käesolevas asjas, teeb kohustamisnõude rahuldamise võimatus võimatuks ka tühistamisnõude rahuldamise ja selles osas on võimalik tuvastamisnõudele üleminek.1
8.2.Kaebaja palub jätkata asjas menetlust õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Tuvastamiskaebusele üleminek on võimalik siis, kui kaebajal esineb põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse menetlemiseks. Kaebaja põhjendab tuvastamiskaebuse menetlemise vajadust sellega, et tal on karistuse lõppemiseni jäänud rohkem kui aasta ja ta soovib ka edaspidi saada abikaasaga pikaajalisi kokkusaamisi. Kuna varasemates keeldumistes on vangla tuginenud kaastööteatisele, mida ei ole muudetud, siis on probleemi alus kaebaja hinnangul jätkuvalt aktuaalne. Vangla võib tulevikus üksnes sellele tõendile tuginedes jälle kaebajale pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest keelduda.
8.3.Kaebaja taotleb tuvastamisnõudele üle minemist seega preventiivsel eesmärgil. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 4.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Tõenäosus, et vangla jätab tulevikus kaebaja taotluse pikaajalise kokkusaamise saamiseks sama isikuga rahuldamata kahtluse tõttu abikaasa maines, ei ole kohtu hinnangul hetkel tõenäoline, sest vangla enda tegevus on olnud vastupidine. Vangla ei oleks kaebajale oktoobris 2019 saanud sama isikuga pikaajalist kokkusaamist võimaldada, kui ta oleks jätkuvalt kahelnud kaebaja abikaasa maines. Selles asjas kohtumenetluse jätkamine üksnes vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks ei ole vajalik, kuna see ei too antud juhul kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Lisaks tuleb arvestada, et uue taotluse lahendamisel tuleb vanglal arvestada kõikide asjakohaste asjaoludega, sh vajadusel kaastööteatisega, ning isegi eelmiste keeldumiste õigusvastasuse korral ei ole vanglal keelatud kaastööteatisele, kui ühele tõendile, tulevikus tugineda. Kohus peab vajalikuks siiski ennetavalt selgitada, et kui sarnane olukord peaks tulevikus korduma, siis on kaebajal õigus keeldumist vaidlustada ning sellisel juhul võib kohus pidada ka preventiivsel eesmärgil esitatavat tuvastamisnõuet lubatavaks.
9.Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
10.Kaebuselt on tasutud riigilõivu 30 eurot. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kuulub tagastamisele HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt pärast käesoleva määruse resolutsiooni p 2 jõustumist. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu kaebajale ei tagastata, sest lõivustatud toimingu (taotluse sisulise läbivaatamise) on kaebaja saanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Vt E. Vene doktoritöö „Ajaline faktor halduskohtumenetluses tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamist ning rahuldamist mõjutava tegurina“, lk 202.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.