A.D.kaebus Tartu Vangla 9. juuli 2019. a käskkirja nr 6-3/210 osaliseks tühistamiseks ja vangla kohustamiseks teha talle operatsioon ning enne operatsiooni väljastada kark
1.Tagastada A.D.kaebus Tartu Vangla 9. juuli 2019. a käskkirja nr 6-3/210 osaliseks tühistamiseks.
2.Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 6-3/210 määrati kinnipeetavad, sh A.D., osalise koormusega tähtajaliselt vangla majandusabitöölise ametikohale. Kinnipeetava töötamine korraldatakse ajavahemikus 15. juuli 2019 kuni 15. oktoober 2019. Kinnipeetavad rakendatakse vangla majandustööle vastavalt vanglateenistuse äranägemisele ja vangla vajadusele töötasuga 0,64 eurot tunnis.
2.A.D. esitas 10. juulil 2019. a Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla 9. juuli 2019. a käskkirja nr 63/210 peale. Tartu Vangla 16. augusti 2019. a vaideotsuses nr 1-11/209-2 jättis A.D.i vaide rahuldamata.
3.A.D. esitas Tartu Vanglale 17. juulil 2019. a selgitustaotluse, milles põhjendab, et käis 2. juulil 2019. a perearsti vastuvõtul, kus küsis, millal toimub põlveoperatsioon. Kaks aastat tagasi sai A.D. pandud operatsiooni järjekorda. Seni väljastas meditsiiniosakond talle kargu ja tööst vabastuse. Perearsti vastuvõtul arst ütles, et vanglal puuduvad rahalised võimalused teda operatsioonile saata. A.D. palub tagastada temalt 9. juulil 2019. a ära võetud kark. Samuti palub A.D. teda mitte tööle suunata. Tartu Vangla 16. augusti 2019. a vastuses nr 6-43/1150-2 selgitas A.D.ile, et A.D. viibis 2. juulil 2019. a perearsti vastuvõtul, kus uuris, millal toimub põlveoperatsioon paremal jalal. E-tervise andmetes ei kajastu parema põlveliigesega operatsioonile suunamist. Küll aga nähtub 29. novembri 2018. a ortopeedi kandest vasaku põlveliigese operatsiooni järgselt, et õmblused eemaldada 11. detsember 2018. Küünarkarku kasutas A.D. juba enne operatsioonile saatmist ja see on väljastatud vasaku põlveliigese valu ning ebastabiilsuse tõttu. Kuna operatsiooniga on
probleem lahendatud, siis küünarkargu kasutamiseks näidustus puudub. Samuti ei ole põlveliigese probleemi tõttu põhjendatud tööle mitte suunata.
4.A.D. esitas Tartu Halduskohtule 11. septembril 2019. a kaebuse, milles palub kehtetuks tunnistada Tartu Vangla 9. juuli 2019. a käskkiri nr 6-3/210 ja kohustada vanglat tegema talle operatsioon ning enne operatsiooni väljastada kark. Kaebaja põhjendab, et käskkirja koostamisel ei võetud arvesse, et kaebaja tervis ei luba töökohustusi täita. 2. juulil 2019. a viidi A.D. arsti juurde kaebaja palve peale ning mitte tööde tegemiseks sobilikkuse põhjustel. Kaebaja käis konsultatsioonil, et millal talle tehakse parema põlveliigese operatsioon, mispeale sai kaebaja vanglalt vastuse, et selleks ei ole finantseeringut. Samuti olid kaebajal kaebused vasaku põlve osas, mille operatsioon tehti talle 29. novembril 2018. Kaebaja tunneb liikumisel perioodiliselt füüsilist valu ja ebastabiilsust. Kui kaebaja käskkirjaga tutvus, siis ütles ta kohe, et kasutab karke. Pärast seda, kui kaebaja käskkirja vaidlustas, siis järgmisel päeval võttis valvur kargud ära. Kaebaja kirjutas meditsiiniosakonnale ja sai vastuse, et saatekirja operatsioonile ei ole. Kaebaja selgitab, et operatsiooni ei ole määratud, kuna teda ei viida arsti juurde, kes operatsiooni määraks. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
5.Tartu Halduskohus 16. oktoobri 2019. a määrusega tagastas A.D.i kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks teha talle operatsioon ja enne operatsiooni väljastada kark halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ning jättis A.D.i kaebuse ülejäänud osas käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus mõistis, et kaebaja nõuab Tartu Vangla 9. juuli 2019. a käskkirja nr 6-3/210 osalist tühistamist. Kohus selgitas, et kuna Tartu Vangla 9. juuli 2019. a käskkirja nr 6-3/210 kehtivusaeg on lõppenud, ei ole käskkiri enam kehtiv haldusakt. Kohtu hinnangul ei ole käskkirjal jätkuvat mõju kaebaja õigustele, mis tingiks vajaduse tühistamiskaebuse menetlemiseks. Kui kaebaja hinnangul võib käskkirja varasem kehtivus kaebaja õiguste suhtes omada jätkuvat negatiivset mõju, tuleb sellest kohtule teatada. Kui kaebaja leiab, et tühistamiskaebuse esitamine ei ole lubatud, on tal võimalik esitada tühistamiskaebuse asemel kaebus käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebajat puudutavas osas. Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb märkida, miks on see kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Ühtlasi palus kohus kaebajal märkida, millises menetlusvormis ta asja arutamist soovib.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus on juba 16. oktoobri 2019. a määrusega A.D.i kaebuse osaliselt tagastanud ning käsitleb käesolevas määruses A.D.i kaebust osas, milles ta soovib, et kohus tunnistaks kehtetuks Tartu Vangla 9. juuli 2019. a käskkirja nr 6-3/210. Kuna halduskohtumenetluses ei ole võimalik haldusakti kehtetuks tunnistada ning võimalik on HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel selle tühistamine, mõistab kohus, et kaebaja nõuab vaidlusaluse käskkirja tühistamist. Kuivõrd Tartu Vangla 9. juuli 2019. a käskkiri nr 6-3/210 puudutab mitmeid kinnipeetavaid, mõistab kohus, et kaebaja nõuab käskkirja tühistamist osaliselt, s.o kaebajat puudutavas osas.
7.Kohtu hinnangul esineb ka eeltoodud osas alus kaebuse tagastamiseks tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
8.Tartu Vangla 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 6-3/210 määrati kaebaja osalise koormusega vangla majandusabitöölise ametikohale ajavahemikul 15. juuli 2019 kuni 15. oktoober 2019. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna vaidlusaluse käskkirja kehtivusaeg on lõppenud,
s.t 15. oktoober 2019 on möödunud, ei ole Tartu Vangla 9. juuli 2019. a käskkiri nr 6-3/210 enam kehtiv haldusakt.
9.Kuigi tavapäraselt on isiku õiguste kaitseks kõige otstarbekam tühistamiskaebuse esitamine, siis kehtetu haldusakti puhul see nii ei ole. Kuna tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, siis üldjuhul ja eelduslikult ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend. Siiski, erandlikel asjaoludel võib tühistamiskaebus olla ka kehtetu akti puhul tõhus. Tühistamiskaebust võib pidada võimalikuks ja tõhusaks vahendiks kehtivuse kaotanud haldusaktide puhul, millel võib olenemata kehtivuse lõppemisest olla isiku õigustele jätkuv negatiivne mõju (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. mai 2014. a kohtumäärus asjas nr 3-3-1-12-14, p 9). Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a kohtuotsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 10).
10.Tartu Halduskohus andis kaebajale 16. oktoobri 2019. a määrusega võimaluse kohtule teatada, kas vaidlusaluse käskkirja varasem kehtivus võib kaebaja õiguste suhtes omada jätkuvat negatiivset mõju. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 18. oktoobril 2019 ning vastus tuli kohtule esitada hiljemalt 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest, s.o 28. oktoobril 2019. Kaebaja ei ole kohtule vastanud ega vaidlusaluse käskkirja tühistamise vajadust põhjendanud. Ka kohtule teadaolevalt puudub alus eeldada, et kohtud, kolmandad isikud, Tartu Vangla või teised haldusorganid võiksid edasistes otsustes ja toimingutes tugineda Tartu Vangla 9. juuli 2019. a käskkirja nr 6-3/210 varasemale kehtivusele.
11.Tartu Vangla 9. juuli 2019. a käskkiri nr 6-3/210 ei oma jätkuvat mõju kaebaja õigustele, mis tingiks vajaduse tühistamiskaebuse menetlemiseks. Vaidlustatud haldusakti toime on kaebaja suhtes ammendunud ega saa kaebaja õigusi rikkuda, mistõttu puudub kaebajal haldusakti tühistamise nõudmiseks kaebeõigus vastavalt HKMS § 44 lg-le 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.
12.Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2014. a otsuse asjas nr 3-3-1-44-14 p-s 12 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogist HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
13.Kohus andis kaebajale 16. oktoobri 2019. a määrusega võimaluse esitada tühistamisnõude asemel nõue vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kuid ka selles osas ei ole kaebaja kohtule tähtaegselt vastanud ega avaldanud soovi tuvastamisnõuet esitada.
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A.D.i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
15.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Seonduvalt kaebaja taotlusega vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus menetlusabi taotluse sel põhjusel menetlemata.
17.Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetlus kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad läbivalt andmeid kaebaja, kuid ka muude isikute tervise kohta. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik isikute eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.