3-19-556/23 - Rahvastik - Välismaalased - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kaebuse esitaja väidab, et 30.12.2018 X juhtus intsident, mille koheselt tema koos enda sõpradega läks pidutsema ühte baari Kolm Lõvi, aadressil Kopli tn 14. Tallinn, kus sattus füüsilise vägivalla rünnaku ohvriks tundmatute isikute poolt. Kohale tuli politseipatrull, kes pidas X kinni ja viis ta politseiosakonda. Samal päeval sai ta politsei poolt teate viisa kehtetuks tunnistamise kohta ning määrati rahatrahvi summas 40,00 eurot. 31.12.2018 sai kaebaja ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1045404228 ja kohaldati tema suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks ning temale määrati rahatrahv summas 640 eurot. Lahkumisettekirjutuse kohaselt X lahkus Eestist 31.12.2018. 30.01.2019 esitas X oma esindaja kaudu taotluse kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks. Siseministeerium oma 22.02.2019 otsusega jättis taotluse rahuldamata. Kaebaja väidab, et ta väga kahetseb, et ta sattus sellisesse olukorda. Käesoleval juhul esines inimlik eksitus, kuna ta arvas valesti, et baar Kolm Lõvi on koht, kus saab hästi ja turvaliselt veeta vaba aega, kuid paraku kannatas füüsilise vägivalla rünnaku all tundmatu isiku poolt. X on aus ja kohusetundlik inimene, tema on juhatuse liige ettevõttes xxxxxxxx, kus töötab kokku neli töötajat. Ettevõtte on käibemaksukohuslane ning 2018 III kvartalis ettevõtte maksis Eesti riigile maksud kogusummas üle 12 600 euro. X töötasu antud ettevõttes on 2000,00 eurot. Samuti Xil on olemas elukoht Eestis aadressil xxxxxxxxx (lisa 5). Lisaks sellele kaebaja ei ole karistatud EL riikides ega Venemaal. X ei kuulu kuritegelikku ühendusse või muusse seadusevastasesse ühendusse. Ta ei ole kunagi töötanud ega olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses, ühtlasi ei ole saanud eriväljaõpet või eriettevalmistust dessantoperatsioonideks või diversiooni ega saanud muu eriväljaõppe sabotaaži alal. X kohta ei saa öelda, et tema õhutab Eestis või välisriigis rassilist, usulist või poliitilist vihkamist. Kaebaja on oma elu jooksul palju reisinud ning tal ei ole kunagi tekkinud analoogseid probleeme. Lähtudes ülaltoodust on kaebaja seisukohal, et tema suhtes tehtud lahkumisettekirjutus nr 1045404228 mõjub negatiivselt tema tulevikule uue Schengeni viisa taotlemise protsessi jooksul, mille tõttu tulevikus võib Xl mitte olla õigust minna Euroopa riikidesse ning mille tõttu ta ei pruugi saada ka enam EL viisat. Samuti X soovib kiiremas korras saada võimaluse minna EL riikidesse, kuna talle väga meeldib seal käia ning talle väga meeldib Eesti Vabariik ja ta kavatseb ka edaspidi tegeleda siin ettevõtlusega. Vastavalt Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 33 lg-le 3 Schengeni sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks peab välismaalane pöörduma sissesõidukeelu kohaldanud Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi poole. VSS § 32 lg 1 alusel siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus tunnistab kehtetuks või lühendab sissesõidukeelu kehtivusaega välismaalase põhjendatud taotluse alusel või valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse põhjendatud ettepanekul või Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse taotlusel, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda. Kaebaja on seisukohal, et tema puhul esines inimlik eksitus ning loodab, et Eesti Vabariik otsustab X suhtes tühistada antud sissesõidukeelu ja annab võimaluse tulla tagasi turistina või ettevõtjana Eestisse. Kaebaja on seisukohal, et juhul, kui tema suhtes sissesõidukeeldu tühistada ei ole võimalik, siis palub ta kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks - pikkusega 30 kalendripäeva, mis annab kaebajale võimaluse takistuseta taotleda EL viisat ja reisida EL riikidesse. VSS § 32 lg 1 sätestab, et Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus tunnistab kehtetuks või lühendab sissesõidukeeldu kehtivusaega välismaalase põhjendatud taotluse alusel, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda. Kaebaja palub tühistada tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu võimalusel kiiresti või kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks, s.o pikkusega 30 kalendripäeva, mis annab Xle võimaluse ilma takistuseta taotleda uut viisat ning tulla tagasi Eestisse.

Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamata, vaidlustatud otsus on seaduslik ja kaebuses esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti tunnistas 30.12.2018 Välismaalaste seaduse (VMS) § 78 lg 2 p 6 alusel X viisa nr EST001276716 kehtetuks, koostas 31.12.2018 talle sundtäietava lahkumisettekirjutuse nr 1045404228 Eestist lahkumiseks ning kohaldas Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 74 lg 3 alusel sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. X täitis lahkumisettekirjutuse 31.12.2018, mis tähendab, et tal on kehtiv sissesõidukeeld alates 31.12.2018. 30.01.2019 esitas kaebaja esindaja Siseministeeriumile taotluse, milles palub X suhtes kohaldatud sissesõidukeelu tühistamist või selle kehtivusaja lühendamist. Siseministeeriumi 22.02.2019 otsusega nr 1-24/88 „Sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamata jätmine“ jättis vastustaja kaebaja taotluse VSS § 32 lg 1 alusel rahuldamata. VSS § 32 lg 1 sätestab, et Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus tunnistab kehtetuks või lühendab sissesõidukeelu kehtivusaega välismaalase põhjendatud taotluse alusel või valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse põhjendatud ettepanekul või Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse taotlusel, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda. Kaebaja viisa tunnistati kehtetuks (VMS § 78 lg 2 p 6), talle tehti sundtäidetav lahkumisettekirjutus (VSS § 72 lg 2 p 4) ning kohaldati sissesõidukeeldu (VSS § 74 lg 3) põhjusel, et kaebaja on ohuks avalikule korrale. Kaebaja esitatud väited, et baaris Kolm Lõvi toiminud intsident oli inimlik eksitus ja selle põhjuseks oli asjaolu, et ta langes tundmatute isikute rünnaku ohvriks ning seetõttu tunnistati tema viisa kehtetuks ning kohaldati sissesõidukeelu, on eksitavad. Politsei- ja Piirivalveameti poolt 13.02.2019 Siseministeeriumile esitatud seisukohtadest lähtuvalt osales kaebaja baaris Kolm Lõvi kakluses ning peeti tema vägivaldse käitumise tõttu turvatöötajate poolt kinni. Kaebaja hakkas vastu turvatöötajatele ning seejärel ka kohale tulnud politseipatrullile ning kasutas nende suhtes ebatsensuurseid sõnu. Kaebaja peeti politseiametnike poolt kinni ning viidi Kesklinna politseijaoskonda. Kaebaja keeldus politseiametnikele oma isikuandmete avaldamisest ning indikaatorvahendiga narkootilise joobe kontrollimisest. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel jätkas kaebaja ka politseijaoskonnas agressiivset käitumist, solvas seal töötavaid politseiametnikke ning määris verega kambri seinale erinevaid kujundeid ja laamendas kambris. Hiljem selgus, et kaebaja oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet, tema suhtes viidi läbi väärteomenetlus ning määrati rahatrahv 40 eurot. Vastustaja hinnangul ei saa sellist argessiivset käitumist, politseiametnikele vastu hakkamist, nende korraldustele mitteallumist, politseijaoskonnas kambri määrimist oma verega ja laamendamist ning narkootiliste einete tarvitamist iseloomustada väljendiga „inimlik eksitus“. Kaebaja näitas oma käitumisega, et ta ei austa riigis kehtivat õiguskorda ja teda korrale kutsuvaid politseiametnikke ning Politsei- ja Piirivalveamet leidis põhjendatult, et isik on oma käitumise ja suhtumisega ohuks avaliku korrale. Vastustaja märgib, et isik peab mitte ainult oma kodakondusjärgses riigis, vaid ka välisriigis olles, järgima selles riigis kehtivat õiguskorda ning suhtuma riiki ja selle elanikkesse lugupidavalt. X sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud ning tema puhul on jätkuvalt alust arvata, et ta kujutab ohtu avalikule korrale, mistõttu on tema sissesõidu tõkestamine Schengeni alale põhjendatud. Kuna taotluse menetluse käigus selgus, et X seonduvalt ei ole toimunud muutusi, mis võiks tingida asjaolude ümberhindamise, mis tähendab, et sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud, samuti ei esine selliseid humaanseid kaalutlusi, mis tingiksid sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või selle tähtaja lühendamise. Vastustaja selgitab, et sissesõidukeeld on prognoosil põhinev otsus, mille eesmärgiks on võimalike ohtude ennetamine. Ka Riigikohus on 13.11.2009 otsuses nr 3-3-1-63-09 leidnud, et ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, kas õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seega tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist ehk arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Avaliku võimu ülesanne on ära hoida ebasoovitavaid sündmusi ning riik on

vastutav avaliku korra säilitamise eest tema territooriumil ning riigil on vabadus lähtuvalt oma siseriiklikest vajadustest määrata kindlaks selle korra säilitamiseks kohased meetmed. Vastustaja hinnangul kaebaja soov reisida Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja Eestisse ei kaalu käesoleval juhul üles avalikku huvi tema riiki mittelubamiseks. Rahvusvahelise õiguse kohaselt puudub isikul eeldusena subjektiivne õigus, seda enam põhiõigus, mittekodakondsusjärgse riigi territooriumile sisenemiseks ja seal viibimiseks ning riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja jõudnud järeldusele, et riigil on kohustus kaitsta riigis kehtivat avalikku korda, et tagada õigusnormide järgimine ja seeläbi vajalikud õigushüved ka teiste riigis viibivate isikute õiguste kaitseks. Seadusi rikkunud isiku vastu puudub riigil usaldus. Seega tulenes X sissesõidukeelu kohaldamine asjaolust, et tema käitumine avalikus kohas ning toime pandud väärtegu ohustab avalikku korda, mis on kaitsmist väärivaks oluliseks avalikuks huviks. Sissesõidukeeld on ennetav meede, et ära hoida võimalikku ohtu kaitstavatele hüvedele nagu avalik kord ja riigi julgeolek. Siseministeerium on hinnanud X käitumist individuaalselt ja temast lähtuvaid riske, mis võivad kaasneda tema saabumisel Eestisse, ning leiab, et sissesõidukeelu kohaldamise näol on tegemist kohase õiguskaitsevahendiga. Eestis asuva ettevõtte xxxxxxxxx, mille juhatuse liige on X, töös saab ta aktiivselt osaleda interneti teel elades ise teise riigis. E-residendist ettevõtja saab teha internetipangas tehinguid, esitada elektrooniliselt maksudeklaratsioone ning digitaalselt allkirjastada dokumente ja lepinguid, kuivõrd talle on 03.04.2018 antud e-residendi digitaalne isikutunnistus, mis kehtib kuni 03.04.2021. Samuti on äriregistri andmetel ettevõttel xxxxxxxx ka teine juhatuse liige Y, kes saab vajadusel Eestis kohapeal ettevõttega seotud kohtumistel osaleda. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja põhjendanud, miks on tema ettevõtluse olemasolu Eestis selline mõjuv põhjus, mis tingiks sissesõidukeelu muutmise või kehtetuks tunnistamise. Samuti märgib vastustaja, et kaebajale ei ole kohaldanud sissesõidukeeldu maksimaalses määras (VSS § 74 lg 2, mille kohaselt kohaldatakse sissesõidukeeldu üldjuhul 5 aastaks), vaid Politsei- ja Piirivalveamet arvestas kaebajaga seotud asjaolusid kogumis ning kohaldas sissesõidukeeldu lühemaks ajaks, s.o 3 aastaks. Eeltoodust nähtub, et kaebajale sissesõidukeelu kohaldamisel arvestati ka kaebaja ettevõtte olemasoluga ning kohaldati lühemat sissesõidukeeldu ning jäeti algatamata e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise menetlus. Eeltoodust lähtuvalt on kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld kõiki asjaolusid arvesse võttes proportsionaalne vahend ennetamaks kaebajast lähtuvat ohtu Eesti avalikule korrale. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et nii eeltoodust kui ka vaidlustatud otsusest nähtub, et vastustaja võttis otsuse tegemisel arvesse VSS § 32 lg-s 1 sätestatut, kaalus kaebaja poolt esitatud asjaolusid ning jõudis seisukohale, et käesoleval juhul ei esine seaduses sätestatud aluseid sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks.

Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja käitumisega seotud asjaolusid ning on jõudnud õigetele järeldustele, mida kohus ei hakka üle kordama. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja näitas oma käitumisega, et ta ei austa riigis kehtivat õiguskorda. Kaebaja käitumist ei saa hinnata õiguskuulekaks. Vastustaja leidis põhjendatult, et isik on oma käitumise ja suhtumisega ohuks avaliku korrale. Vastustaja õigesti märgib, et isik peab mitte ainult oma kodakondusjärgses riigis, vaid ka välisriigis olles, järgima selles riigis kehtivat õiguskorda ning suhtuma riiki ja selle elanikkesse lugupidavalt. Vastustaja kinnitusel X sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud ning tema puhul on jätkuvalt alust arvata, et ta kujutab ohtu avalikule korrale, mistõttu on tema sissesõidu tõkestamine Schengeni alale põhjendatud, samuti ei esine antud juhul selliseid humaanseid kaalutlusi, mis tingiksid sissesõidukeelu tühistamise, sh selle tähtaja lühendamise. Kohus märgib, et X suhtes on sissesõidukeeldu kohaldatud mitte maksimummääras (5 aastat), vaid lühemaks tähtajaks (3 aastat). Kohtu hinnangul on kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamise näol tegemist kohase ja kaalutletud õiguskaitsevahendiga. Vastustaja kinnitas, et kaebajale sissesõidukeelu kohaldamisel arvestati muuhulgas ka kaebaja ettevõtte/ettevõtlusega seotud asjaolusid ning jäeti algatamata e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise menetlus. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld kolmeks aastaks kõiki asjaolusid arvesse võttes on proportsionaalne vahend ennetamaks kaebajast lähtuvat ohtu Eesti avalikule korrale (arvestades tema poolt toime pandud väärteo asjaolusid, käitumist Koplis asuvas baaris Kolm Lõvi ja Kesklinna politseijaoskonnas, mida on vastustaja üksikasjalikult kirjeldanud ning mida kohus ei hakka üle kordama). Vastustaja kaalus kaebaja käitumist ja tema poolt esitatud põhjendusi ning jõudis seisukohale, et käesoleval juhul ei esine seaduses sätestatud aluseid sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks (sh sissesõidukeelu tähtaja lühendamiseks), millega nõustub ka kohus. Kohtu hinnangul vastustaja on kaevatavas haldusaktis piisavalt selgelt ja arusaadavalt käsitlenud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisest keeldumisega seonduvaid asjaolusid, mida kohus ei hakka üle kordama, kuna need on kaebaja poolele teada. Kohtu hinnangul kaebaja argumendid ei lükka ümber vastustaja poolt tuvastatu. Kohtu arvates vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja põhjendusi ja tõendeid ning kohus nõustub Siseministeeriumi seisukohtade ja järeldustega. Kohtul ei ole pädevust sekkuda Siseministeeriumi diskretsiooni ning hakata ümber hindama vastustaja otsust. Kohus on kontrollinud vastustaja kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust ning ei ole tuvastanud selle rikkumist. Kohtu hinnangul vaidlustatud otsus on õiguspärane, oma sisult selge ja arusaadav ning piisavalt põhjendatud ja kaalutletud, seega puudub alus selle tühistamiseks ning kaebaja nõuete rahuldamiseks (sh sissesõidukeelu tähtaja lühendamiseks). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.