lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1094/6

Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 18.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1094/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Isikut tõendavad dokumendid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2352
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ITDS § 207 lg 1, 3, 4ITDS § 206 lg 2, 3KorS § 5 lg 1, 2Oht avalikule korrale ja korrarikkumineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHMS § 40Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamineHMS § 54Haldusakti õiguspärasuse eeldusedHMS § 55 lg 4Haldusakti vormHMS § 56Haldusakti põhjendamineHMS § 58Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-24-1574/14Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.01.20253-21-537/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja27.09.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.10.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1094

Haldusasi

D. S. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 10.05.2019 otsuse nr 15.3-24/186-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja: D. S., volitatud esindaja adv Aldo Vassar Vastustaja: PPA, volitatud esindaja Mirja Sarap

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 18.11.2019 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.D. S. (sünd. xx xx xxxx) on Ühendkuningriigi kodanik. Kaebaja esitas 07.03.2019 PPA-le eresidendi digitaalse isikutunnistuse taotluse, mis registreeriti numbriga 1046439212.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 18.08.20263-26-2476/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.08.20263-26-2464/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2463/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2461/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20263-26-2462/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.08.20263-26-2433/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HMS § 6Uurimispõhimõte
ITDS § 1 lg 2
ITDS § 20
2.PPA andis 10.05.2019 haldusakti nr 15.3-24/186-1 (PPA teade), milles keeldus digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest.
3.Kaebaja esitas 10.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

4.Kaebaja nõuab kaevatava otsuse tühistamist ning PPA kohustamist vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. 1(6)
5.Kaebaja on seisukohal, et PPA on teate tegemisel rikkunud nii põhjendamiskohustust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1), uurimiskohustust (HMS § 6) kui ka menetlusosalise ärakuulamiskohustust (HMS § 40), mis on koosmõjus toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise ja seega on haldusakt HMS § 54 kohaselt õigusvastane.
6.Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 207 lg 4 kohaselt peab e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise teates järgima haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusakti vorminõudeid (viidatud HMS § 55 lg 4 ja § 57 lg 1). Kaebaja on seisukohal, et kuigi PPA on haldusakti tegemisel järginud vorminõudeid, on haldusakt siiski õigusvastane, kuivõrd see ei täida HMS § 54 sätestatud õiguspärasuse eeldusi.
7.PPA tõi keeldumise teates õigusliku alusena välja ITDS § 206 lg 2 p 1, mis sätestab, et keeldumise aluseks on taotlejast lähtuv oht avalikule korrale või riigi julgeolekule. Siinjuures pole kirjeldatud, milles kaebaja kui taotleja ohtlikkus avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise seisukohalt seisneb, mistõttu ei vasta see HMS § 56 lg-le 1 ja 2. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt keeldumiseks ei pea tõendama, et isik on põhjustanud kahju või seda kindlasti põhjustab, vaid piisab sellest, kui on välja selgitatud asjaolusid, mille põhjal on tuvastatav piisav tõenäosus, et lähitulevikus isik võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. Keeldumisel ei või olla karistavat iseloomu, st kui isik on minevikus pannud toime avalikku korda või riigi julgeolekut ohustavaid tegusid, kuid see tegevus on lõppenud, ei ole pelgalt see asjaolu keeldumise aluseks; seevastu, kui tegevus või suhted jätkuvad, on ohu kahtlus põhjendatud ja isikule tuleb keelduda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest.
8.Lisaks viitas PPA otsuses ITDS § 206 lg 3 p-le 2, mille kohaselt konkreetsel juhul digitaalse isikutunnistuse väljaandmine taotlejale ei ole kooskõlas ITDS § 205 lg-s 2 nimetatud eesmärgiga. Ka selle sätte rakendamise puhul puudub PPA-l faktiline seletus, millele ta sätet rakendades tugineb. ITDS § 205 lg 2 sätestab, et e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. PPA teatest ei nähtu, milliste eesmärkidega oleks vastuolus kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse andmine ning mis põhjustel.
9.PPA ei ole andnud kaebajale võimalust olla ära kuulatud ega oma seisukohti esitada, samuti ei ole PPA omaalgatuslikult asjaolusid selgeks teinud. Vastustaja seisukohad
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda.
11.D. S. elab juba 2 aastas Eestis aadressil xxxxxxxxx ning tegeleb ettevõtlusega. PPA andis kaebajale 24.01.2017 otsusega nr 1037074422/EDID välja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtivusega 24.01-2017 – 24.01.2020. PPA peatas 14.08.2018 otsusega 15.3-24/610-1 kaebaja eresidendi digitaalse isikutunnistuse sertifikaadi alates 15.08.2018 ITDS § 206 lg 5 alusel ning tunnistas ITDS § 206 lg 2 punkt 1 alusel e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks alates 13.01.2019. Kaebaja esitas 07.03.2019 PPA e-residendi taotluse, mis võeti 11.03.2019 menetlusse ja registreeriti numbriga 1046439212. PPA keeldus 10.05.2019 teatega 15.3-24/1861 kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest.
12.Vastustaja leiab, et haldusmenetlus on õiguspäraselt läbi viidud, arvestades asjas kogutud selgitusi ja esitatud tõendeid. PPA on vastavalt ITDS § 206 lg 2 p-le 1 seaduspäraselt keeldunud kaebajale andmast e-residentsust. PPA on seadusest lähtuvalt jätnud taotlejale selgitamata taotlusest keeldumise põhjused.
13.Vastustaja leiab, et PPA on tutvunud kõikide kaebaja poolt esitatud materjalidega. Rakendades HMS §-st 6 tulenevat uurimiskohustust on PPA kaebaja kohta taustakontrolli tehes tuvastanud, et kaebaja on ebausaldusväärne isik ning võib ohustada avalikku korda. 2(6)
14.Vastavalt ITDS § 206 lg 2 p-le 1 on PPA otsustanud keelduda kaebajale andmast e-residentsust põhjusel, et isik ohustab avalikku korda. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus (korrakaitse seadus (KorS) § 4 lg 1). Avalikku korda ähvardav oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine (KorS § 5 lg 2). Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lg 1). Isiku ohtlikkus võib tuleneda tema kavandatava tegevuse kohta teada olevatest andmetest või varasematest süütegudest (kui süütegude laad ja viis, korduvus või asjaolud annavad alust põhjendatud kahtluseks, et isik võib panna toime uusi süütegusid).
15.Iga e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja läbib taustakontrolli, mille raames PPA kogub andmeid erinevatest allikatest, kaasates asjassepuutuvaid asutusi ja tehes päringuid asjassepuutuvatesse andmekogudesse, töötleb ning analüüsib kogutud informatsiooni kasutades kindlaid meetodeid. PPA kinnitab, et on vastavalt seadusele täitnud uurimiskohustust.
16.Vastustaja viitab, et ITDS seletuskirja kohaselt ei pea keeldumiseks tõendama, et isik on põhjustanud kahju või seda kindlasti põhjustab, vaid piisab sellest, kui on välja selgitatud asjaolusid, mille põhjal on tuvastatav piisav tõenäosus, et lähitulevikus isik võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. Keeldumisel ei või olla karistavat iseloomu, st kui isik on minevikus pannud toime avalikku korda või riigi julgeolekut ohustavaid tegusid, kuid see tegevus on lõppenud, ei ole pelgalt see asjaolu keeldumise aluseks; seevastu, kui tegevus või suhted jätkuvad, on ohu kahtlus põhjendatud ja isikule tuleb keelduda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest.
17.E-residentsuse aluspõhimõtteks on asjaolu, et e-residentsus on hüve ning mitte õigus. Seadusandja on ITDS seletuskirja p-s 3.3.1 „Regulatsiooni lähtealused“ selgitanud, et õiguslikus mõttes on e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise näol tegemist hüvega, mille saamiseks, sarnaselt viisaga, puudub isikul subjektiivne õigus, st digitaalse isikutunnistuse andmata jätmisega ei riku PPA isikute õigusi.
18.E-residendi õiguslik seisund on oma olemuselt sarnane välismaalase õigusliku seisundiga. Nagu välismaalasel ei ole subjektiivset õigust saada õigust Eestis viibimiseks, nii ei ole tal ka subjektiivset õigust saada Eesti isikut tõendav dokumenti. Kuna Eesti isikut tõendav dokument annab välismaalasele kohati suuremadki võimalused Eesti õigusruumis tegutsemiseks, on põhjendatud kohaldada isikut tõendava dokumendi väljaandmisel samasid põhimõtteid, mida kohaldatakse välismaalastele viisa või elamisloa andmise otsustamisel.
19.Vastustajale on teada avalikest andmekogudest (https://www.inforegister.ee/12923448GRANDEZZA-UU), et kaebaja ettevõttel GRANDEZZA OÜ ei ole 2018 aasta IV kvartalis kuni käesoleva ajani Maksu- ja Tolliameti andmetel ainsatki töötajat ega ole makstud ka tööjõumakse. Seega PPA loeb kaebajat ebausaldusväärseks isikuks ning leiab, et kaebajale ei pea võimaldama Eesti riigi poolt pakutavat hüve.
20.Vastustaja on seisukohal, et PPA on õiguspäraselt jätnud kaebajale põhjendamata, millele tugines PPA keelduv haldusakt. Vastavalt ITDS § 207 lg 3 p-le 4 võib piirata menetlusosalise ja muu isiku õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga, kui see võib ohustada avaliku korra kaitset. Seega näeb e-residentsust reguleeriv seadus ette, et e-residentsuse keeldumise põhjuseid ja sellega seotud dokumente ei avaldata taotlejale ega tema poolt volitatud isikule ühelgi ajahetkel. Samuti ei avalikustata keeldumise põhjuseid vaidemenetluse käigus (ITDS § 207 lg 5).

3(6)

KOHTU PÕHJENDUSED

21.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebajale on keeldutud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest õiguspäraselt.
22.Kohus ei nõustu siiski PPA vastuses toodud väitega nagu ei saaks keeldumine e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest rikkuda taotleja õigusi põhjusel, et tegemist on riigi poolt antava hüve (vt ITDS seletuskirja p 3.3.1), mitte subjektiivse õigusega.

Isikul on subjektiivne õigus esitada taotlus, õigus taotluse menetlemisele õiguspäraselt ning otsusele, mis tugineb kehtivale õigusele ja on sellega kooskõlas (HMS § 54).

23.Asjaolust, et ITDS § 207 lg 4 sätestab isikule väljastatava teatise suhtes (HMS-i suhtes erisustele viitab ITDS § 1 lg 2) minimaalsed põhjendamisnõuded, ei tulene, et haldusakt ei peaks olema kehtiva õigusega kooskõlas ega vaide- või kohtumenetluses kontrollitav. Haldusorgan on kaebajale edastanud teate, mis vastab ITDS nõuetele ning kohtule on esitatud 10.05.2019 vormistatud keeldumise põhjendused (19.07.2019 menetlusdokumendi lisa 2). Need koos moodustavad haldusakti. Nendest põhjendustest ja haldusmenetluses kogutud teabest (tõenditest; 19.07.2019 menetlusdokumendi lisa 1 ja 2), mis on taotlejale õiguslikul alusel (ITDS § 207 lg 3, lg 3l jt) jäetud kättesaadavaks tegemata, nähtub keeldumise asjaolude esinemine. PPA on põhjenduste esitamisel toiminud õigesti, kuna eelkõige kaalutlusõigusega keeldumise aluste (ITDS § 206 lg 3) puhul peab otsus olema piisavalt põhjendatud, et see oleks tagantjärele kontrollitav. See tähendab, et kohus peab saama veenduda selles, et kohtule esitatud (mh vajadusel kohtumenetluses täiendatud) haldusorgani kaalutlused olid need, millest tegelikult lähtuti. Haldusakti eraldiseisvalt vormistatud põhjendused on kohtu hinnangul antud juhul haldusorgani otsuse kontrollimiseks piisavad.
24.ITDS § 207 lg 4 nõuab haldusaktis (teates) HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 toodud rekvisiitide märkimist (haldusorgani nimetus, otsuse teinud ametniku nimi ja allkiri, akti kuupäev, vaidlustamisviide) ning keeldumise õigusliku aluse väljatoomist. Pooltel puudub vaidlus, et kaevatav otsus vastab vorminõuetele (rekvisiitide osas), kuid kaebaja heidab ette haldusakti andmise faktiliste asjaolude esitamata jätmist haldusaktis ega ole veendunud, et need tegelikkuses esinesid. Kaebajale jääb seetõttu arusaamatuks, milliste seaduses sätestatud eesmärkidega on temale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamine vastuolus ning milles seisneb temast lähtuv oht avalikule korrale või riigi julgeolekule
25.PPA on keeldumise teinud ITDS § 206 lg 2 p-i 1 alusel (imperatiivne), märkides teates, et isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Eraldi esitatud põhjendustes ei ole haldusorgan põhistanud, milles seisneb oht riigi julgeolekule, mistõttu kohus seda ei hinda. Nagu PPA on kohtumenetluses möönnud, on tegemist mõnevõrra erinevate normi kohaldamise eeldustega, kuna PPA on vastuses kohtule välja toonud, et kaebajast lähtub oht avalikule korrale. Ei ole iseenesest välistatud, et asjaolud, mis on ohuks avalikule korrale võivad olla samaaegselt ka ohuks riigi julgeolekule (nt suures koguses narkootikumide käitlemine), kuid see tuleks eraldi ja selgelt välja tuua. Seega tuleks PPA-l olla normile viitamisel edaspidi täpsem (sh ka teates), kuid see ei too antud juhul kaasa tühistamisnõude rahuldamist (HMS § 58). Normis toodud tagajärje kohaldamiseks ei pea esinema mõlemad eeldused, vaid piisab ohu tuvastamisest avalikule korrale nagu antud juhul. Ohuhinnang eeldab tõendite hindamist ja määratlemata õigusmõistete sisustamist ning täitevvõimu hindamisruum ei ole siin täielikult kontrollivaba (vt RKHK lahend asjas 3-17-1545, p 26), kuid on ulatuslik (vt ITDS seletuskirja lk 6).
26.Avaliku korra mõiste tuleneb KorS §-st 4, mille kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Ohu tasemed ja korrarikkumise mõiste on sätestatud KorS §-s 5.

4(6)

Kaebusele esitatud vastuse kohaselt on PPA kaebaja kohta taustakontrolli tehes tuvastanud, et kaebaja on ebausaldusväärne isik ning võib ohustada avalikku korda. Kohus mõistab PPA seisukohta selliselt, et pidades kaebajat tema kohta kogutud teabe põhjal ebausaldusväärseks (ebausaldusväärsus pole normis toodud asjaolu) peab PPA piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus võib aset leida või korduda korrarikkumine (KorS § 5 lg 2) ehk avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lg 1). Kohtu arvates nähtub oht avalikule korrale haldusorgani kogutud tõenditest (19.07.2019 menetlusdokumendi lisa 1 ja 2) üheselt. Ohu hindamine on prognoosotsus, mistõttu pole vajalik ega ole ka võimalik tõendada, et oht tingimata realiseerub. Ohulävend ei ole väga kõrge, kuivõrd tegemist on riigi poolt lihtsustatud haldusmenetluses õigushüve andmise otsustamisega, mille saamiseks isikul subjektiivne õigus puudub. ITDS § 206 lg 2 p-i 1 kohaldamise eeldus (oht avalikule korrale) oli antud juhul täidetud.

27.ITDS § 206 lg 3 p-i 2 kohaselt võib keelduda (kaalutlusotsus) e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest kui see ei vasta ITDS § 205 lg-s 2 toodud eesmärgile. Eesmärgiks on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Hüve saamiseks põhjenduste esitamine ja tõendamine on taotleja kohustus (ITDS § 207 lg 1). Vastuses kaebusele on PPA välja toonud, et avalikest andmekogudest (https://www.inforegister.ee/12923448-GRANDEZZA-UU) nähtuvalt kaebaja ettevõttel GRANDEZZA OÜ ei ole 2018 aasta IV kvartalis kuni käesoleva ajani Maksu- ja Tolliameti andmetel ainsatki töötajat ega ei ole makstud ka tööjõu makse. Seega PPA loeb kaebajat ebausaldusväärseks isikuks ning leiab, et kaebajale ei pea võimaldama Eesti riigi poolt pakutavat hüve. Teisisõnu saab kohtu arvates PPA seisukohta mõista selliselt, et kui kaebaja on varasemalt omanud ja seejärel uuesti taotlenud e-residendi digitaalset isikutunnistust väites ettevõtlusega tegelemist ning puuduvad andmed Eestis sellel eesmärgil õiguspäraselt tegutsemise kohta, ei vasta dokumendi väljastamine ilmselgelt seaduses toodud eesmärgile (Eesti majanduse soodustamine). Seaduse eesmärgiks ei saa kindlasti pidada majandustegevuse soodustamist, mida teostatakse riigis kehtivaid seaduseid eirates ja makse maksmata jättes. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses tõendeid, et MTA avalikud andmed ei vastaks tõele. Seega oli ka viidatud normi kohaldamise eeldus täidetud.
28.PPA on õiguspäraselt jätnud keeldumise teates faktilised põhjendused esitamata, kuna seda võimaldab ITDS § 207 lg 4. Faktilised põhjendused on kohtule esitatud eraldi dokumendis (19.07.2019 menetlusdokumendi lisa 2).
29.Samuti võimaldab ITDS § 207 lg 3 p 4 piirata menetlusosalise ja muu isiku õigust tutvuda eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga, kui see võib ohustada avaliku korra kaitset. Seega näeb e-residentsust reguleeriv seadus ette, et eresidentsuse keeldumise põhjuseid ja sellega seotud dokumente ei avaldata taotlejale ega tema poolt volitatud isikule. E-residentsuse menetluse eripärast tingitult on kõik dokumendid, mille põhjal PPA otsuse teeb, asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave. Tulenevalt ITDS § 207 lg-st 3 on PPA-l kohustus kaitsta asjakohast teavet ning mitte avalikustada seda. (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 3-19-206) Ka kohus piiras kohtumenetluses dokumentidele juurdepääsu (13.08.2019 määrus).

5(6)

30.Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et PPA oleks uurimisprintsiipi kohaldanud puudulikult või rikkunud muid menetluslikke õigusi (arvestades ITDS-st tulenevaid erisusi), mis tooksid kaasa kaevatava otsuse tühistamise. PPA keeldumine oli ka sisuliselt õiguspärane.

Seega jääb tühistamiskaebus rahuldamata. Kuivõrd kohus tühistamisnõuet ei rahulda, jääb ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue rahuldamata.

31.Kuna kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.08.20263-26-2434/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.08.20263-26-2436/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja