AS kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamise nõudes (jalutuskäik 21.07.2018)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja AS Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
kanda.
Jätta
3.Asendada otsuse initsiaalidega.
kaebaja
nimi
avaldamisel
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.AS esitas 23.07.2018 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/169-1 (tl 7-10) mittevaralise kahju 5000 euro hüvitamiseks. Kaebaja nõudis kahju hüvitamist seoses sellega, et teda ei toodud 21.07.2018 jalutuskäigult tagasi poole tunni möödudes ja ta pidi jalutusboksis oma loomulikke vajadusi rahuldama.
2.Viru Vangla jättis 14.09.2018.a otsusega nr 6-16/169-4 (tl 11) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla möönis, et olukorras, kus arst on määranud jalutuskäigu maksimumaja, on selline arsti ettekirjutus vanglale kohustuslik ning selle mittejärgimine õigusvastane. Vangla vabandas kaebaja ees. Samas ühekordne juhtum, kus jalutuskäik venis poolest tunnist pikemaks, ei ole selline rikkumine, mis tooks kaasa kahju hüvitamise rahas. Kaebaja väide, et ta pidi jalutusboksis oma loomulikke vajadusi rahuldama, ei ole tõendatud.
3.Kaebaja esitas 15.09.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 06.10.2018 ja 13.10.2018 täiendavad avaldused. Kaebaja taotles mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamist. Kaebuse kohaselt vangla ei täida arsti ettekirjutust ja hoiab kaebajat jalutuskäigul terve tunni, tekitades kaebajale moraalse ja füüsilise kahju. Kaebajal tuleb kannatada kuni valuni kusepõies. Seda on varem juba ühel korral juhtunud, tookord vangla juba vabandas kaebaja ees. 21.07.2018 ei viidud kaebajat jälle poole tunni järel jalutuskäigult ära, kaebajal tuli käia tualetis sunnitud hädal, endale alla teha. Teised kinnipeetavad võisid seda näha. Sellega alandas vastustaja kaebaja väärikust.
4.Vastustaja esitas 09.11.2018 vastuse kaebusele ja 04.10.2019 täiendava avalduse. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja viitas otsuse punktis 2 toodud põhjendustele. Vastustaja lisas, et jalutuskäigust tehtud videosalvestise järgi jalutas kaebaja kogu jalutusaja ja miski ei viidanud sellele, et juhtunud oleks kahju hüvitamise taotluses kirjeldatu. Loomulike vajaduste rahuldamine jalutuskäigu ajal ei saanud jääda tähelepanematuks. Saabunud ei ole kaebaja au või väärikust kahjustav tagajärg. Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
6.Kaebaja tugineb sellele, et vastustaja on alandanud tema väärikust. Muudele RVastS § 9 lg 1 sätestatud alustele kaebaja kohtu hinnangul tuginenud ei ole. Kaebajale ette nähtud lühem jalutusaeg on küll tingitud tema tervisest, kuid kaebaja ei väida, et vaidlusalune juhtum oleks otseselt kahjustanud tema tervist.
7.Pooltel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: - uroloog on 23.11.2017 määranud kaebajale jalutuskäigud kuni 0,5 tundi, - kaebaja jalutas 21.07.2018 umbes tund aega (s.t kaebajat ei viidud poole tunni möödudes jalutuskäigult ära), - sarnane juhtum on varem esinenud vähemalt ühel korral. Vastustaja möönis kohtueelses menetluses (tl 11), et kaebaja jalutuskäigult ära viimata jätmine oli õigusvastane. Eeltoodu tähendab, et täidetud on üks kahju hüvitamise tingimus - vastustaja õigusvastane tegevus. See on siiski ainult üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus. Kaebuse rahuldamiseks peaks lisaks sellele olema kindlaks tehtud muude kahju rahas hüvitamise eelduste täidetus.
8.Kohus analüüsib järgmisena seda, kas kaebajal on tekkinud kahju. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju
põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14, p 12.2).
9.Kaebaja sõnul põhjustas talle kannatusi esiteks see, et pikem kui pooletunnine jalutuskäigul viibimine oli talle tervislikel põhjustel raske ja teiseks selles, et oma loomulike vajaduste rahuldamine jalutuskäigu ajal alandas teda teiste kinnipeetavate ees. Kohus tutvus kaebaja 21.07.2018 jalutuskäigu videosalvestistega. Nendelt nähtub, et kaebaja kõndis kogu tunniajase jalutuskäigu jooksul pidevalt ühtlases tempos edasi-tagasi. Kaebaja kõnnak, liikumisviis, tempo või kehahoiak jalutuskäigu kestel ei muutunud. Nii on jalutuskäiku kirjeldatud ka vastustaja koostatud videosalvestiste protokollis (tl 34). Ei ole usutav, et isik, kes peab tagasi hoidma oma loomulikke vajadusi ja kellel on seejuures tervislikust olukorrast tingitud raskused, jalutab tunni aja jooksul samas tempos ning sama liikumisviisi ja kehahoiakuga. Kohtul ei ole alust kahelda arsti hinnangus, kes nägi kaebajale ette lühemad jalutuskäigud. Kuid see ei tähenda, et kaebaja oleks tegelikult vajanud lühemat jalutuskäiku igal päeval. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei olnud 21.07.2018 tunniajane jalutuskäik kaebajale kuidagi raske või koormav. Ammugi on raskesti usutav, et kirjeldatud viisil liigub isik, kes on ennast jalutamise ajal käigu pealt kergendanud. Kaebaja väitis kaebuses, et juhtunu ei olnud märgata, kuna kaebaja ei soovinud sellist häbi eksponeerida. Kaebaja sõnul piisab arsti arvamusest, et mõista, mis võib juhtuda, kui minna vastu tema tahet ja arsti arvamust. Kohus sellega ei nõustu. Üksnes arsti ettekirjutuse rikkumine ei ole kahju hüvitamise alusena piisav. Kaebaja peab muutma usutavaks, et arsti ettekirjutuse rikkumine põhjustas talle mingil moel kahju. Nagu kohus eespool leidis, ei nähtu tõenditest, et sellel konkreetsel päeval oleks tunniajaline jalutuskäik põhjustanud kaebajale valu või kannatusi.
10.Kaebajas võis kahtlemata tekitada pahameelt see, et tema suhtes tehtud arsti ettekirjutust ei järgitud, vangla töökorraldus oli puudulik ning vanglaametnik suhtus tema muresse kergekäeliselt. Valvur J. Korikovi seletuse (tl 36) järgi ütles kaebaja jalutuskäigule minnes valvurile, et ta soovib jalutada pool tundi. Valvur vastas, et ta vaatab, kas saab, aga midagi ei luba. Valvur ei leidnud valveruumi stendilt infot, et kaebaja peab jalutama 30 minutit, teistelt valvuritelt ta selle kohta ei küsinud ja kinnipeeturegistrist ei kontrollinud. Valvuri sõnul läks kinnipeetava palve tal meelest ära. Eeltoodu ei ole aga piisavalt intensiivne riive, et pidada seda kaebaja väärikuse alandamiseks RVastS § 9 lg 1 tähenduses.
11.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajal ei ole tekkinud riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju. See tähendab, et üks oluline kahju hüvitamise eeldus on täitmata. Kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Otsuse tegemise viis ja avaldamine
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustajal ei ole menetluskulusid, mille väljamõistmist ta taotleks (tl 32 pöördel). Kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
13.Kaebaja teavitas 13.10.2018 kohut, et ta vabaneb vanglast ja teatab kohtule oma uue aadressi. Kaebaja ei ole praeguses kohtuasjas oma uut aadressi teatanud. Kaebaja teatas Tartu Halduskohtule kohtuasjas 3-18-2087 03.11.2018 esitatud avalduses, et tema aadress on Jõhvi, Kaare 7. Kohus edastas kaebajale sellel aadressil 22.08.2019.a määruse, millega kohus keelas kaebajal tutvuda vastustaja esitatud videosalvestistega, määras tähtajad täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ning otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Määrus tagastati kohtule, kuna kaebaja ei ela aadressil Jõhvi, Kaare 7. Kohus saatis määruse uuesti kaebaja rahvastikuregistris registreeritud aadressile Kohtla-Järve, Põhja allee 9-9. Tegemist on sotsiaalmajaga, kirja võttis kaebaja nimel 25.09.2019 vastu sotsiaalmaja juhataja. Kaebaja ei ole pärast 25.09.2019 kohtule teatanud, et ta soovib täiendavate tähtaegade määramist seisukohtade esitamiseks. Kaebaja ei ole 15 päeva jooksul alates 25.09.2019 ehk hiljemalt 10.10.2019 esitanud määruskaebust sellele, et talle ei avaldata tõenditeks olevaid videosalvestisi. Inimliku eksituse tõttu jäi 22.08.2019.a määrus vastustajale kohe edastamata. Vastustaja teatas pärast määruse kättesaamist, et ta ei soovi esitada täiendavaid tõendeid või seisukohti. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et asjas on võimalik teha otsus. Kuna kohus ei teinud otsust pooltele teatatud otsuse avalikult teatavaks tegemise ajal, siis algab kaebetähtaeg otsuse kättetoimetamisest (HKMS § 181 lg 1).
14.Kuna otsus kajastab kaebaja tervislikku seisundit, asendab kohus omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.