lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1438/4

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1438/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
529
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits ja Einar Vene 10. oktoober 2019, Tartu

Haldusasi

Xi kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning kriminaalmenetluse algatamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 31. juuli 2019. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Põhja Ringkonnaprokuratuur

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-19-1438

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. juuli 2019. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Põhja Ringkonnaprokuratuur registreeris 13. septembril 2019 Xi kuriteoteate, mille kohaselt tekitas politseiametnik 6. juunil 2018 toimunud kinnipidamise käigus talle füüsilist valu ja kehavigastusi. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 24. septembril 2019. a kriminaalmenetluse alustamata. Seejärel esitas isik kaebuse Riigiprokuratuurile, kuid see jäeti 2. oktoobri 2018. a määrusega rahuldamata. Uuesti pöörus X kriminaalmenetluse alustamise taotlusega Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole
24.jaanuaril 2019. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 20. veebruari 2019. a vastuses selgitati isikule, et tema pöördumist on juba varasemalt menetletud ning prokuratuur jääb oma varasemate seisukohtade juurde, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli õiguspärane.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
X esitas 28. juulil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri tegevus, mis seisneb kriminaalmenetluse alustamata jätmises.

Kaebaja soovib, et prokuratuur viiks läbi nõuetekohase menetluse, kuna tema suhtes kasutati vahistamisel ülemäärast jõudu.

3.Tartu Halduskohus tagastas 31. juuli 2019. a määruse resolutsiooni p-ga 1 Xi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Määruses märkis halduskohus järgnevat. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 24. septembri 2018. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise kohaselt peeti kaebaja süüteos kahtlustatavana kinni 6. juunil 2018. Kaebaja vaidlustas selle teatise Riigiprokuratuuris ning seejärel Tallinna Ringkonnakohtus, kuid kaebused jäid rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2018. a määrus asjas nr xxx). Kaebaja esitas 2019. aastal uue avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks, kuid selle jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur 20. veebruaril 2019 rahuldamata. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine on vaidlustatav kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 208 alusel, mille lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Sellele viitas ka Riigiprokuratuur 2. oktoobri 2018. a kaebuse rahuldamata jätmise määruses. Seega on kriminaalmenetluse alustamata jätmisega otsusega seotud vaidluse osas ette nähtud erikord ning halduskohus ei ole pädev kaebus lahendama.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.X esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 31. juuli 2019. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Halduskohtu ülesanne on kaitsta isiku õigusi täidesaatva võimu õigusvastase tegevuse eest, kuid seda ei ole halduskohus praegusel juhul teinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Halduskohus on määruses arusaadavalt selgitanud, et olukorras, kus isiku õigusi võidakse süüteomenetluse käigus rikkuda, tuleb isikul kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras vaidlustada prokuratuuri otsustusi ja pöörduda oma õiguste kaitseks ringkonnakohtusse. Kuna vaidluse lahendamiseks on ette nähtud erikord, ei saa halduskohus asuda kaebust sisuliselt lahendama. Määruskaebuses ei ole kaebaja esitanud mitte ühtegi täiendavat argumenti, mida ei oleks juba halduskohtu määruses käsitletud.
7.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. juuli 2019. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium