Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 26. september 2019, Tartu 3-18-502
Haldusasi
Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 500 euro hüvitamise nõudes (sunnitud viibimine hooldatavate kambris K302 11. kuni 22. augustini 2017).
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 12. märts 2019. a otsus Dmitri Tsajuni ja Viru Vangla apellatsioonkaebused Kirjalikus menetluses Kaebaja – Dmitri Tsajun Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Dmitri Tsajuni apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu
12.märtsi 2019. a otsus ning teha uus otsus, millega jätta Dmitri Tsajuni kaebus rahuldamata.
3.Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28. oktoober 2019.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Dmitri Tsajun esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ning, milles palus Viru Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Kaebuse kohaselt tekitas vastustaja kaebajale kannatusi sellega, et kaebaja pidi viibima 11. kuni
22.augustini 2017 kell 6.30 kuni 20.00 kolmanda kinnipeetavana kahekohalises lukustatud kambris. Kaebaja hooldas kaht haiget kinnipeetavat kambris K302 ja elas ise kambris K304. 11. kuni 22. augustini 2017 elusektor lukustati ja kaebaja pidi kella 6.30 kuni 8.00 ja 8.30 kuni 20.00 viibima kambris K302, kus ta sai ka hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi. Kambri K302 mõõtmed on 3,78 x 3,52 m. Sellel pinnal paiknesid kaks ühekordset voodit, laud, tool ja kaks tumbat, samuti kaks invaliidikäru. Kambris ei olnud ruumi, ei jätkunud õhku, kaebaja ei saanud pikali heita ega jalutada. Kaebaja pidi peaaegu 12 tundi istuma tualetis, et mitte segada teistel kinnipeetavatel puhata. Vangla oleks pidanud viima kaebaja kambrisse K302 kolm korda päevas tööülesannete täitmise ajaks, kuid valvurid ütlesid, et neil pole aega seda teha.
2.Vastuses kaebusele vaidles Viru Vangla kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kaebaja töötas hooldaja ametikohal ja pidi hooldama kaht kaaskinnipeetavat, kes paiknesid kambris K302. Kaebaja kohustuseks oli pärast hommikust äratust aidata hooldatavaid riietumisel ja hügieenitoimingute tegemisel. Ülejäänud tööd (näiteks abistamine pesemisel, kambri koristamisel, muul viisil abistamine) pidi kaebaja tegema päeva jooksul. Tööajaks arvestati kokku 8 tundi, kuigi hooldamisele kulus üldjuhul vähem aega. Üksuse juhi väitel toimetati kaebaja osakonna lukustamise ajal kambrisse K302 kindlatel kellaaegadel vähemalt kolm korda päevas. Kaebaja ei pidanud viibima kambris K302 pikemat aega järjest oma elukambriga võrreldavatel asjaoludel. Vangla ei ole rikkunud nõuet, et kinnipeetavale peab kambris olema tagatud vähemalt 3 m2 põrandapinda. Kambri sisseseade on küll arvestatud kahele kinnipeetavale, kuid kokku tähendab see kaht istekohta ja kaht voodit ning ei ole usutav, et kaebaja pidi viibima põrandal vms. Kaebaja oleks saanud vanglale teatada, et ta ei soovi hooldatavate kambris viibida. Sellega oleks saanud kahju ära hoida. Kaebaja hakkas sellele asjaolule tuginema alles siis, kui tema muud nõuded (kohtuasi 3-18-297, vangla kiri 2-6/5395-2) jäid rahuldamata. Kaebus on esitatud põhjusel, et vangla ei olnud nõus arvestama töötunde kaebaja soovitud mahus.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
3.12. märtsi 2019. a otsusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, tuvastas, et kaebaja kinnipidamistingimused Viru Vangla kambris K302 11. kuni 22. augustini 2017 olid õigusvastased ja jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata. Halduskohus tuvastas, et Viru Vangla 15. juuni 2017. a käskkirjaga nr 6-2/307-2 määrati kaebaja tööle hooldaja ametikohale. Hooldatavate arvu ega tööaja kestust käskkirjas märgitud ei ole. Vaidlust ei ole, et vaidlusalusel ajal hooldas kaebaja kaht kinnipeetavat. Pooled on põhimõtteliselt ühel meelel selles, et kaebaja tööaeg ei olnud määratletud, kaebaja täitis reeglina tööülesandeid omal äranägemisel ilma kindla ajagraafikuta ning tööülesannete täitmine ei hõivanud kogu kaebaja päeva.
4.Viru Vangla 11. augusti 2017. a korralduse nr 1-4/957 alusel lukustati K3 osakonna kambrid alates 11. augusti 2017 kella 13.00. Korraldusele on märgitud, et osakond avati 22. augustil 2017. Seega ei ole õige vastustaja väide, et vaidlusalusel ajal kaebaja oleks saanud kambrite vahel omal äranägemisel liikuda.
5.Vastustes kaebaja 4. detsembri 2017 avaldusele, milles kaebaja palus vaidlusalusel ajal märkida tema tööajaks 12 tundi, ja 3. jaanuari 2018. a avaldusele, milles kaebaja palus selgitada, miks vaidlusalusel ajal ta pidi viibima kambris K302 terved päevad, ei ole vastustaja seadnud kahtluse alla kaebaja väidet, et ta viibis kambris K302 terve päeva. Alles kahju hüvitamise taotluse kohta tehtud otsuses 12. märtsil 2018 asus vastustaja seisukohale, et kaebaja viidi kambrisse K302 kolm korda päevas tööülesannete täitmiseks. See vastustaja väide on jäänud üldsõnaliseks – vastustaja ei ole täpsustanud, millal siis kaebaja kambrisse K302 viidi, kui kaua ta seal viibis jne. Vastustaja ei ole esitanud oma väite kinnituseks tõendeid Kokkuvõttes on tõendatud, et kaebaja viibis vaidlusalusel ajavahemikul 12 tundi päevas kambris K302 (kell 6.30 kuni 8.00 ja 8.30 kuni 20.00), kamber oli lukustatud ja kaebajal puudus võimalus sealt omal äranägemisel lahkuda ning kambris viibimine 12 tundi päevas ei olnud vajalik kaebaja tööülesannete täitmiseks.
6.Kambri K302 pindala (tualettruumi arvestamata) on 13,31 m2. Kui kambris viibis kolm kinnipeetavat, siis oli põrandapinda igaühe kohta 4,44 m2. Sellega on vangla sisekorraeeskirja (VskE) § 6 lg 6 nõue täidetud. Kambris suurusega 3,78 x 3,52 m kaebaja väitel paiknenud kaks
voodit, laud, tool ja kaks tumbat ei saanud liikumist takistada. Kuid arvestada tuleb sellega, et kambris viibis kaks ratastoolis liikuvat kinnipeetavat. Seda arvestades on usutav, et kambris kolmanda isikuna viibiva kaebaja tavapärane liikumine võis olla takistatud ehk kaebaja kinnipidamistingimused kambris K302 olid selles osas õigusvastased. Elusektsiooni lukustamise tõttu oli isikute liikumisvajadus kambris tavapärasest suurem. Kohtupraktikas on kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamisel arvestatud seda, milline oli isiku reaalne liikumisvõimalus väljaspool kambrit. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et kolme kinnipeetava viibimisel kambris K302 oli seal õhupuudus. Vaidlust ei ole selles, et kambri K302 sisustus oli mõeldud kahele kinnipeetavale. Sh puudus seal kaebajale ette nähtud voodi ja isiklike asjade hoiukoht. Voodi ning isiklike asjade kasutamise osas ei vastanud kaebaja kinnipidamistingimused kambris K302 õigusaktide (VskE § 7 lg 1) nõuetele ehk olid õigusvastased. Kaebaja kinnitusel oli kambris üks kuni kaks tooli. Kuna kambris elavad kinnipeetavad olid ratastoolis, siis oli kaebajal kambris K302 istumisvõimalus olemas.
7.Kui kaebaja pidi 11. kuni 22. augustini 2017 viibima 12 tundi ööpäevas lukustatud kambris K302, mis ei olnud tema elukamber, kus tal puudus voodi, isiklike asjade hoiukoht, ligipääs oma isiklikele asjadele ja piisav liikumisvõimalus, siis tuleb seda kohtu hinnangul pidada vangistusega paratamatult kaasnevate ebameeldivuste ületamiseks. Tegemist on väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses.
8.Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Eeldused nõuda hüvitist mittevaralise kahju eest on täidetud. Samas ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Kaebaja ei viibinud kambris K302 pidevalt, vaid igapäevaselt 12 tundi. Osa sellest ajast oleks kaebaja niikuinii viibinud kambris K302 seoses tööülesannete täitmisega. Ka ei olnud osakonna lukustamise aeg pikk, see kestis 11 päeva. Kaebaja pidi küll taluma ebamugavusi, kuid kaebajale ei ole põhjustatud sellise raskusega kannatusi, mis tingiksid rahalise hüvitise väljamõistmise.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.D. Tsajun esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada tervikuna.
10.Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kambri põrandapinna hindamisel tuleb sellest maha arvata mööbli alune pind. Mööbli ja ratastoolid tõttu oli kambris liikumine täiendavalt raskendatud. Kohus tunnistas, et kaebaja viibis kambris nr K302 õigusvastaselt. Seega pandi kaebajale õigusvastaselt tööülesandes invaliidide hooldamiseks ja vastavalt tuleb kaebajale maksta tasu enam töötatud tundide eest.
11.Vastuses apellatsioonkaebusele Viru Vangla vaidleb sellele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
12.Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole iseenesest vaidlust, et kaebaja oli määratud kahe kambris K302 viibiva kinnipeetava abistajaks, tööaeg kummagi kinnipeetava osas oli neli tundi päevas, kokku kaheksa tundi. Samuti, et osakonna K3 uksed lukustati 11. augustil 2017 kell 13 ning avati
22.augustil 2017. Kuna 11. augustil 2017 lukustati K3 osakonna uksed kohtuotsuse kohaselt kell 13 (enne seda oli osakond hommikul seega avatud), ei saa 12-tunnine kambris K302 viibimine olla sel päeval seetõttu tõendatud. Kaaskinnipeetavate abistamiseks pidi kaebaja tööülesannetest tulenevalt paratamatult viibima nendega ühes kambris, tööülesannete täitmisel ei olnud vajalik tal isiklike asjade kasutamine ega
alust nõuda pikutamiseks isiklikku voodit. Seega ei saa mingil juhul rääkida sellest et kaebaja viibimine abistatavate kambris ilma voodikohata või ligipääsuta isiklikele asjadele oli vaidlusaluse aja jooksul selline, et kaebaja suhtes oleks rikutud kinnipidamistingimusi. Ajalise distantsi tõttu ei ole võimalik enam kindlaks teha, kas kaebaja, viibides 11. kuni
22.augustini 2017 kambris K302 taotles, et ametnikud viiksid ta tagasi enda kambrisse. Tuginedes kaebaja hilisematele pöördumistele kui kaudsetele tõenditele tuleb seda eitada. Kaebaja hilisematest pöördumistest saab välja lugeda, et tema eesmärgiks oli rohkemate töötundide eest tasu saamine, alles siis, kui vastavad taotlused jäid rahuldamata, hakkas kaebaja tuginema kinnipidamistingimuste väidetavatele puudustele. Kaebaja viibis kambris K302 tööülesannete tõttu, mistõttu ei saa antud juhul rääkida kinnipidamise kambri pinna suurusest. Kaebaja ei viibinud kambris K302 ka ööpäevaringselt, samuti oli kambrite lukustusperiood lühiajaline ning seetõttu on paralleelide tõmbamine nn kambripinnavaidlustega mitteasjakohane.
13.Vastuses apellatsioonkaebusele Dmitri Tsajun vaidleb sellele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult leidnud, et Viru Vangla tegevus kaebaja hoidmisel kambris K302 igapäevaselt 12 tunni vältel oli õigusvastane, kuid see ei anna alust rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Halduskohtu otsus tuleb aga tühistada osas, milles halduskohus tuvastas vastustaja tegevuse õigusvastasuse otsuse resolutsioonis.
15.Apellatsioonimenetluses leiab vastustaja jätkuvalt, et tema tegevuse kaebaja hoidmisel kambris K302 ajavahemikul 11. kuni 22. augustini 2017 oli õiguspärane. Ringkonnakohus vastustaja ei nõustu.
16.Asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusalusel ajal oli kaebaja vastustaja käskkirjaga määratud kahe kinnipeetava hooldajaks ning tööülesannete täitmiseks pidi igapäevaselt viibima hooldatavate kambris K302, kui ta ise oli samas paigutatud kambrisse nr K304. Samuti ei ole vaidlust, et kambri nr K302 pindalaks on 13,31 m2 ja see on sisustatud kahe kinnipeetava paigutamiseks.
17.Halduskohus on põhjendatult tuvastanud, et vaidlusalusel ajal viibis kaebaja kambris K302 igapäevaselt kella kell 6.30 kuni 8.00 ja 8.30 kuni 20.00, s.o igapäevast värskes õhus viibimise aega arvestades kokku 12 tundi päevas. Olukorras, kus kaebaja on pöördumistes vastustaja poole (tl 11, 58 ja 77) olnud järjekindel väites, et viibis kambris K302 kogu päeva jooksul, ja vastustaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud enne, kui alles 12. märtsi 2018. a otsuses (tl 12) on eluliselt usutav, et kaebaja viibis kambris K302 tõepoolest terve päeva. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks päeva jooksul viidud tagasi oma kambrisse ja siis tööülesannete täitmiseks jälle kambrisse K302. Lisaks on vastustaja sellekohane väide üldsõnaline, vastustaja ei ole selgitanud, millistel aegadel ja kelle korraldusel kaebaja päevasisene ümberpaigutamine toimus. Seda asjaolu saaks eelkõige tõendada vastustaja oma ametniku ütluste, valvekaamera salvestuse vms kaudu. Vastavalt on tõendamiskoormus selles osas vastustajal (HKMS § 59 lg 1) ja tõendite esitamata jätmisel tuleb asjaolu hinnata vastustaja kahjuks (HKMS § 59 lg 4).
18.Vastustaja väitel oli kaebaja arvestuslik tööaeg kummagi hooldatava kohta neli tundi päevas. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud ning tema pöördumised (tl 56, 57) vastustajale kaudselt kinnitavad sellist tööaja arvestust. Seetõttu lähtub ringkonnakohus sellest, et vähemalt 8 tundi ületavas osas ei olnud kaebaja igapäevane viibimine kambris nr K302 soetud tööülesannete täitmisega.
19.Ekslik on vastustaja seiskoht, et eeltoodu ei kehti 11. augusti 2017 kohta, kuna eluosakond lukustati alles kell 13.00. Ka sellel päeval viibis kaebaja kambris kuni kella kaheksani õhtul. Seega isegi juhul, kui kaebaja ei oleks 8.30 ja 13.00 vahelisel ajal üldse tegelenud tööülesannete täitmisega, ületaks 11. augustil 2017 kambris nr K302 viibitud aeg kaebaja tööaja. Hoolduse olemusest tulenevalt ei ole aga eluliselt usutav, et kaebaja enne eluosakonna sulgemist ei oleks üldse tööülesannetega tegelenud. Seetõttu loeb ringkonnakohus tõendatuks, et ka 11. augustil 2017 viibis kaebaja kambris K302 kauem kui see oli vajalik tööülesannete täitmiseks, s.h viibis kaebaja kambris katkematult kella 13.00 kuni 20.00.
20.Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) §-st 11 toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi, kusjuures kinnipeetav paigutatakse kambrisse (kinnises vanglas) või tuppa (avavanglas). Kaebaja oli paigutatud kinnisesse vanglasse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas (VangS § 45 lg 1). VskE § 7 lg 1 järgi kuuluvad kambri sisustusse: 1) ühe- või kahekordsed voodid; 2) isiklike asjade hoiukoht; 3) laud; 4) istekoht igale kinnipeetavale; 5) võimaluse korral valjuhääldi; 6) riidenagi; 7) võimaluse korral pesemiskoht; 8) võimaluse korral WC. Kambris viibides on kinnipeetaval õigus kasutada kambris sisustust ja isiklikke asju, mille hoidmine kambris on lubatud (VangS § 15, VskE § 57). Nimetatud õigust ei ole kinnipeetaval tööülesannete täitmise ajal (VangS § 39 lg 1). Kuna pooltel ei ole vaidlust, et kaebaja arvestuslik tööaeg oli neli tundi kinnipeetava kohta ja selles järgi maksti kaebajale ka tasu, siis hõlmab töötamise kohustus 8 tundi päevas.
21.Kaebaja väitel rikuti tema õigusi kambris nr K302 hoidmisel sellega, et tal puudus võimalus kasutada isiklikke asju, kamber on sisustatud kahele kinnipeetavale, mistõttu puudus tal voodi ja istekoht, kambri suurust ja sisustust arvestades puudus piisav võimalus liikumiseks ning ventilatsioon oli puudulik. Halduskohus on otsuses leidnud, et kaebaja väited puuduliku ventilatsiooni ja istekoha puudumise kohta ei ole tõendatud. Apellatsioonkaebuses ega vastuses Viru Vangla apellatsioonkaebusele ei ole kaebaja halduskohtu otsust selles osas vaidlustanud. Seetõttu ringkonnakohus neid kaebaja väiteid siinkohal enam ei kontrolli ning lähtub halduskohtu seisukohast.
22.Kaebaja väited on asjakohased igapäevaselt nelja tunni osas, s.o selle osa kohta päevast, mil kaebaja siiski viibis kambris K302, kuid mis ei olnud hõlmatud töökohustusega. Tuleb möönda, et selle aja jooksul oli kaebaja tõepoolest ilma jäetud võimalusest kasutada isiklikke asju või voodit, ilma, et selleks oleks esinenud õiguslik alus või selge põhjus. Kaebaja liikumisvõimalus kambris K302 võis samuti olla piiratum võrreldes kaebaja enda elukambri võimalustega. Arvestuslik põrandapind kolme kinnipeetava viibimisel kambris K302 ületas VskE § 6 lg-s 6 sätestatud miinimummäära. Samas oli liikumine kambris täiendavalt takistatud kambris paiknevate ühekordsete voodite ja ratastoolide tõttu. Olukorras, kus arvestusliku põrandapinna miinimumnõue oli täidetud, ei saa sellest aga järeldada, et kaebaja õigusi oleks sellega rikutud. Ka kaebaja enda väitel oli kambris liikumine siiski võimalik. Kaebaja väidetud kambrisisustuse tavapäraseid mõõtmeid arvestades ei saanud need katta oluliselt enam kui ca poole kambri põrandapinnast. Kuna vaidlusalune kamber on tavapärasest suurem, siis jäi kambris liikumiseks vabaks Viru Vangla tavapäraste kahekohaliste kambritega võrreldav pind. Seetõttu ei ole kaebaja õigust piisavale isiklikule ruumile rikutud.
23.Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja hoidmine kambris nr K302 ajavahemikul 11. kuni 22. augustini igapäevaselt 8 tundi ületavas osas oli õigusvastane. Samas ei rikutud sellega kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et sellel oleks inimväärikuse alandamise kvaliteet. Ringkonnakohus peab siinjuures oluliseks, et kuigi kaebaja ei viibinud oma elukambris, oli tal siiski võimalus kasutada VskE § 7 lg 1 kohaselt kambri kohustuslikku sisustust
olulises osas. Kaebaja jaoks puudus eelkõige isiklike asjade kasutamise võimalus ja voodi kasutamise võimalus. Nende puudumine võis tekitada küll mõningast ebamugavust, kuid see toimus mitte rohkem kui nelja tunni jooksul päevas, mistõttu ei olnud riive intensiivsus suur. Kaebajale oli tagatud tema põhivajaduste rahuldamine ning õhtusel ajal ka võimalus isiklike asjade ja voodi kasutamiseks. Seejuures ei ole kaebaja selgitanud, millised olid need isiklikud esemed mille kasutamiseks oli tal tungiv vajadus, mille puudumine päeva jooksul sai talle kannatusi põhjustada. Kokkuvõttes ei kaldutud vaidlusalusel ajal kaebaja kambris nr K302 hoidmisega oluliselt kõrvale vangla tavapärasest kinnipidamisrežiimist ega põhjustatud sellega kaebajale enam kannatusi kui tavapäraselt kaasneb vanglas kinnipidamisega.
24.Nendel asjaoludel puudub alus kaebuse osaliseks rahuldamiseks, s.o kohtuotsuse resolutsioonis vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. HKMS § 41 lg 5 järgi võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse, kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud. Käesoleval juhul ei ole aga täidetud seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 9 lg-st 1 võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et vastustaja tegevusega kaebaja inimväärikust ei alandatud ning tuvastatud ei ole ka ühegi muu sättes nimetatud õigushüve rikkumine vastustaja poolt. Seetõttu ei saa kohus käesoleval rahuldada hüvitamiskaebust osaliselt ega tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasust otsuse resolutsiooni.
25.Kaebaja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kaebajale tuleb kambris K302 viibitud aja eest maksta täiendavat töötasu arvestades tegelikult hooldatavate kambris viibitud aega, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
26.Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus Viru Vangla apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
27.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, siis tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja oli halduskohtu ja ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.