lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1273/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 24.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1273/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
988
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1273

Määruse kuupäev

24.09.2019

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Evgeny Petrusevi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses avavanglasse mitte paigutamisega

Resolutsioon Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Tagastada Evgeny Petrusevi kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte tõlgituna vene keelde.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Vanglas kinnipeetav Evgeny Petrusev esitas Tartu Halduskohtule 04.07.2019 kaebuse, mille kohaselt jättis Tartu Vangla 27.06.2019. a otsusega nr 2-3/1477-2 läbi vaatamata kaebaja ümberpaigutamise taotluse.
2.Tartu Vangla esitas 29.08.2019 vastuse kohtunõudele ja asjakohased kohtueelse menetluse dokumendid. Tartu Vangla märkis, et E. Petrusevi 12.06.2019. a pöördumine nr 2-3/1477-1 oli vangla hinnangul märgukiri ja selgitustaotlus, kus kinnipeetav küsis selgitust tema avavanglasse mitte paigutamise kohta. Tartu Vangla põhjendas 27.06.2019. a vastuses nr 2-3/1477-2 kinnipeetavale pöördumises välja toodud küsimusi. Vangla vastus ei ole dokument, millega Tartu Vangla oleks kaebaja taotluse avavanglasse paigutamiseks jätnud läbi vaatamata, kuna kinnipeetav ei esitanud oma pöördumises sellesisulist taotlust. Vangla hinnangul ei ole võimalik selle õigusvastasust tuvastada. E. Petrusev on välismaalasest kinnipeetav, kelle suhtes on käimas Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) menetlus seoses elamisloa kehtetuks tunnistamisega ja karistusjärgse väljasaatmisega Eesti Vabariigist. Kuna käesolevalt menetlus käib, siis võib olla tõenäoline, et kinnipeetava suhtes otsustatakse elamisluba kehtetuks tunnistada ning kohaldatakse karistusejärgset väljasaatmist. Tulenevalt justiitsministri 25.03.2008. a määrusega nr 9 kehtestatud „Täitmisplaani“ § 17 lg 2 p-st 5 peab välismaalasest kinnipeetaval olema avavanglasse paigutamiseks kehtiv elamisluba. PPA-s poolelioleva menetluse tõttu ei ole võimalik E. Petrusevi osas Tartu Vanglal alustada avavanglasse ümberpaigutamise menetlusega. Vangla leiab, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda avavanglasse ümberpaigutamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohtu seisukoht

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kohtule näib, et kaebaja eesmärk on avavanglasse paigutamine ning selleks kohase menetluse läbiviimine.
5.Vangistusseaduse (VangS) § 20 lg 1 sätestab, et kinnipeetava võib tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse, kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast (ITK) selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse, kuid tal on õigus nõuda, et vangla hindaks, kas kinnipeetav vastab Täitmisplaanis sätestatud tingimustele, ning tingimuste täidetuse korral kaaluks tema avavanglasse ümberpaigutamist (vt Riigikohtu 10.04.2019. a määrus asjas nr 318-111, p 18).
6.Seega on kinnipeetaval õigus esitada vanglale taotlus, et vangla algataks tema suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetluse. Kuigi kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda ümber paigutamist, on tal õigus nõuda menetluse algatamist ja vangla on kohustatud sel juhul taotluse läbi vaatama. Keelduva vastuse peale on kinnipeetaval õigus esitada vaie.
7.Kohus nõustub Tartu Vangla 29.08.2019. a kohtunõude vastuses toodud seisukohaga, et praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud vastavasisulist taotlust avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamiseks oma 12.06.2019. a pöördumises (pealkirjastatud kui teabenõue). Kaebaja pöördumine on õigesti kvalifitseeritud märgukirjaks ja selgitustaotluseks, kuna kaebaja annab selles teada, mida on temale öelnud inspektor-kontaktisik ümberpaigutamise kohta ning kaebaja palub vanglal selgitada, miks ei ole võimalik teda avavanglasse paigutada.
8.Kohtule on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse. Kohtueelses avalduses vanglale märgib kaebaja veel, et ta esitas vanglale avalduse 24.05.2019, et teda paigutataks ümber avavanglasse. Nimetatud kuupäev on märgitud ka kaebaja ITK-sse.
9.Kohus kontrollis kaebaja väited ja seda, kas kinnipeetav on taotlenud 24.05.2019 ümberpaigutamise menetluse algatamist või mitte. Tartu Vangla kinnitas 24.09.2019 vastuseks täiendavale kohtunõudele, et kaebaja ei ole Tartu Vanglale esitanud 24.05.2019 ühtegi kirjalikku taotlust seoses avavanglasse ümberpaigutamise osas. Kaebaja andis teada oma inspektor-kontaktisikule vestluse käigus, et talle on ITK-s märgitud avavangla 24.05.2019 ning kinnipeetav soovis, et algatataks avavangla menetlust. Inspektor-kontaktisik selgitas, et kaebaja puhul on tegemist välismaalasega, kelle suhtes on käimas menetlus seoses elamisloa kehtetuks tunnistamise ja karistusjärgse väljasaatmisega Eesti Vabariigist. Sellest tulenevalt ei alustatud ka isiku suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetlust.
10.Kohus leiab, et asjas esitatud materjalidest nähtub, et käesolevalt puudub vastustaja keeldumine menetluse algatamisest. Vangla on asunud seisukohale, et enda algatusel nad kaebaja suhtes ümberpaigutamise menetlust ei alusta, sest ei pea seda võimalikuks seoses poolelioleva elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusega. Vangla on selgitanud kaebajale

27.06.2019. a vastuses, miks nad ümberpaigutamise menetlust ei alusta, kuid vangla ei ole andnud haldusakti või keeldunud haldusakti andmisest kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise osas. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja 12.06.2019. a pöördumist ei saa tõlgendada kui taotlust menetluse algatamiseks. Kohtu hinnangul on vangla 27.06.2019. a vastus asjakohane ning selle õigusvastasuse tuvastamiseks puudub kaebajal põhjendatud huvi.

11.Kohus leiab, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna tal on oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid.
12.Kohus selgitab, et kaebajal tuleb esitada Tartu Vanglale kirjalik taotlus algatada tema suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetlus ning alles siis, kui vangla on taotluse läbi vaadanud ning kaebaja on ka vaidemenetluse läbinud, st kui kaebaja vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud VangS § 11 lg 5 kohaselt, siis on kaebajal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kui vangla jätab kaebaja taotluse menetluse algatamiseks rahuldamata või läbi vaatamata ning kaebaja läbib kohtueelse vaidemenetluse, siis seejärel saab kohtule esitada tühistamiskaebuse vangla keelduva vastuse peale. Lisaks on sellisel juhul lubatav ja efektiivne õiguste kaitseks esitada kohtule kohustamiskaebus ja nõuda, et vangla kaaluks uuesti menetluse algatamist.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 2 koostoimes. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Nagu kohus eelpool selgitas, on kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid ja tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.
14.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist on kaebajal võimalik pöörduda oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks halduskohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium