lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1740/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 23.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1740/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
582
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1740

Määruse kuupäev

23. september 2019

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla tegevuse (1. augustil 2019 advokaadile helistamise mittevõimaldamine) ja vangla

5.septembri 2019. a vastuse nr 2-3/1938-2 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Andrus Liivandi Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada Andrus Liivandi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Andrus Liivandi (kaebaja) esitas 31. juulil 2019 Tartu Vanglale taotluse võimaldada helistada 1. augustil 2019 advokaadile. Tartu Vangla märkis taotlusele „Luban vastavalt üksuse võimalustele“.
2.A. Liivandi esitas 2. augustil 2019 vanglale pöördumise, milles soovis teada, miks tal ei lubatud 1. augustil 2019 advokaadile helistada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Vangla vastas 5. septembril 2019 kaebaja märgukirjale seoses helistamisega.
4.Andrus Liivandi esitas 15. septembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse ja vangla 5. septembri 2019. a vastuse nr 2-3/1938-2 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on seisukohal, et vangla piiras alusetult ja põhjendamatult advokaadile helistamist. Ühtlasi ei ole vangla selgitanud, miks kaebajal ei võimaldatud taotluse alusel helistada. Kaebus

kannab preventiivset eesmärki ja tõhusamaid vahendeid õiguste kaitseks kaebaja hinnangul ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.Kaebaja tahteks on, et kohus tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse, sest vangla ei võimaldanud kaebajal 1. augustil 2019 helistada advokaadile. Kaebaja taotleb ka vangla
5.septembri 2019. a vastuse nr 2-3/1938-2 õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja selgitab, et tuvastamiskaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil ja tõhusamaid vahendeid õiguste kaitseks ei ole.
7.Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kohus ei nõustu kaebajaga ning leiab, et kaebajal on õiguste kaitseks tõhusam õiguskaitsevahend (HKMS § 45 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole kaebajal praeguses asjas tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Vangla tegevuse ja vastuse õigusvastasuse tuvastamine ei kaitse kaebaja õigusi ega aita tal saavutada enda eesmärki. Kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse, ei too see kaasa kaebajale võimalust graafikuväliselt mistahes ajal helistada. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, esitades graafikuvälisel ajal telefoni kasutamise võimaldamiseks kohustamisnõude. Kui tegemist on kiireloomuliste asjaolude ilmnemisega, siis ei ole selle nõude raames välistatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine. Juhul, kui kaebaja aga leiab, et helistamise mittevõimaldamisega on talle tekitatud kahju, siis tuleks kaebajal oma õiguste kaitseks esitada kahjunõue. Kahju hüvitamise ja kohustamisnõude saab kohtule esitada, kui kaebaja läbib kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuigi vangla leiab vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud vaiet seoses sellega, et ta ei saanud 1. augustil 2019 advokaadile helistada, on kohus vastupidisel seisukohal. Kaebaja esitas vanglale taotluse advokaadile helistamise võimaldamiseks. Kaebaja advokaadile helistada ei saanud. Kaebaja esitas
2.augustil 2019 vanglale toimingu põhjendamise nõude, millele vangla vastas 5. septembril 2019. Kaebaja esitas vangla vastusele vaide, mis on hetkel vangla menetluses. Seega on kohtu hinnangul käimas vaidemenetlus, mille raames peab vangla mh hindama, kas kaebajale keelduti õiguspäraselt helistamise mittevõimaldamisest. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal on tõhusam õiguskaitsevahend kohustamiskaebuse esitamine, mille esitamine on võimalik pärast vaidemenetluse läbimist.
8.Kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid, siis ei ole selles asjas tuvastamiskaebuse esitamine HKMS § 45 lg 2 kohaselt lubatud ning kaebus kuulub tagastamisele. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium