Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-15-18764 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMSs sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks töövõtulepingust tulenev võlgnevus 1659,74 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel hageja kohustus teostama kaablite paigaldamise kanalite valmistamise tööd, kostja kohustus töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Hageja tegi töö valmis ning selle kohta koostasid pooled 12. juunil 2015 teostatud tööde akti nr 06-25. Teostatud tööde akti alusel esitas hageja kostjale arve nr 177 summale 1659,74 eurot. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma arve tähtajaga kuni 22. juuni 2015, tähtaeg on arvele märgitud, ja seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 23. juunist 2015. Kostja arvet määratud tähtajaks ei tasunud ja arve on käesoleva ajani maksmata. Hageja leiab, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei teavitanud hagejat ei kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ega asjaoludest, mis lubaksid kohustuste täitmise rikkumist vabandatavaks lugeda. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu osaliselt.

2(5)

2-15-18764 Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma hagejale 432 eurot, teostatud tööde aktis nr 06-25 nimetatud töö – kaabli paigaldamiseks kanalite (kaeviku) ettevalmistamine (360 eurot + KM 20% = 432 eurot. Muus osas kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et teostatud tööde akt nr 06-25 on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt ekslikult. Nimetatud aktid kajastatud järgmised tööd – kaabli kaeviku ettevalmistamine maksumusega 360 eurot ning materjalid – arve nr 321 maksumusega 861 eurot, arve nr 67 maaksumusega 110 eurot. Samuti on aktis kajastatud transpordi maksumus 25 eurot ja lisakulud 27,12 eurot. Nagu kostja mõistab, transport ja lisakulud on seotud materjalidega ehk arvetega. Arvel ei ole ehitusmaterjal, mis oli kasutatud kaeviku ettevalmistamiseks hageja poolt. Seega materjalid, transpordi- ja lisakulud kokku 1227,774 eurot (861,00 + 110,00 + 25,00 + 27,12 = 1023,12; 1023,12 eurot + KM 20% = 1227,74 eurot) tasumisele ei kuulu. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja märgib, et teostatud tööde akt nr 06-25 oli kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt töövõtulepingust tulenev võlgnevus 1659,74 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu osaliselt. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel sõlmiti suuline leping, mille alusel hageja kohustus teostama kaabli paigaldamiseks kanalite ettevalmistamise. Hageja on töö valmis teinud ja kostja on töö vastu võtnud. Kostja on tehtud tööde aktile nr 06-25 alla kirjutanud. Tegemist ei ole tarbijatöövõtuga, kuna pooled sõlmisid lepingu oma majandustegevuses. Kohus leiab, et hageja väited on tõendatud teostatud tööde aktiga 12. juunist 2015 (t.l.-14,32), mille kohaselt on hageja teostanud töö kaabli kanali ettevalmistamine hinnaga 360 eurot (ilma KM-ta). Lisaks on hageja kasutanud materjale vastavalt arvele nr 321 hinnaga 861 eurot ja arvele nr 67 hinnaga 110 eurot, kokku on hageja kasutanud materjale 971 euro väärtuses (ilma KM-ta). 3(5)

2-15-18764 Töö maksumus on 1659,74 eurot, kostja esindaja on töö vastu võtnud, mida kinnitab kostja esindaja allkiri. Hageja on väljastanud 12. juunil 2015 kostjale arve sama summa 1659,74 euro tasumiseks. Vaidlust ei ole, et kostja on arve kätte saanud ja arvet tasutud ei ole. Kostja esitas vastuväite, et teostatud tööde akt nr 06-25 on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt ekslikult. Kostja on seisukohal, et hageja poolt kaeviku ettevalmistamiseks kasutatud transpordi, ehitusmaterjali ja lisakulude maksumus kokku 1227,74 euro ulatuses (koos käibemaksuga) ei kuulu tasumisele, kuna need ei ole seotud hageja tehtud tööga, kaabli paigaldamiseks kanali ettevalmistamisega. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei saanud aru arvel märgitust või et kostja esindaja oli muul viisil eksituses, kui ta allkirjastas teostatud tööde vastuvõtmise akti. Kohus veendus, et aktis (t.l.-14,32) on märgitud nii töö nimetus „kaabli paigaldamiseks kanalite valmistamine“, töö maksumus 360 eurot, materjalide nimetused ehk materjalide arvete numbrid 321 ja 67 kokku maksumusega 971 eurot, transport 25 eurot ja lisakulud 1% summas 27,12 eurot ning kokku summad ilma ja koos käibemaksuga. Akt on nii eesti kui ka vene keelse tekstiga, millest kostja esindaja pidi aru saama, millele ta alla kirjutas ning millised tööd millise maksumusega ta vastu võttis. Kohus järeldab, et kostja esindaja sai aru tööde vastuvõtmise aktis esitatud töödest, materjalidest ja nende maksumusest ning allkirjastas akti ilma vastuväiteid esitamata. Hageja poolt kasutatud materjalide maksumust kinnitavad ka hageja esitatud transpordiettevõtte arve nr 321 (t.l.-74) ja saatelehed (t.l.-74 pöördel kuni t.l.-76), mille kohaselt hageja tasus killustiku ja veoteenuse eest 861 eurot (ilma KM-ta). Tööde vastuvõtmise aktist (täiendustega), mille hageja saatis kostjale (t.l.-73), selgub et arve nr 67 on esitatud hagejale traktori kasutamise eest. Kohus järeldab, et teostatud tööde aktis nr 06-25 märgitud materjalide arved nr 321 ja 67 on seotud kaabli kanali kaevamiseks vajalike ehitustöödega. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis hageja väiteid ümber lükkaks. Kostja on oma hagejale saadetud E-kirjas (t.l.-70) palunud hagejal esitada tööde vastuvõtmise aktis andmed kooskõlas tegelike tarnetega. Hageja on edastanud kostjale selgitused (t.l.-71 ja t.l.-73-76), kuid kostja ei ole esitanud konkreetseid vastuväiteid hageja poolt märgitud tööde, materjalide või nende maksumuse osas. Kohus loeb, et kostja on töö vastu võtnud. Vastuväiteid töö kvaliteedi osas (töö mittevastavus lepingu tingimustele) kostja hagejale esitanud ei ole. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Lähtuvalt VÕS § 628 lg 2 peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Kohus järeldab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping kaabli paigaldamiseks kanalite valmistamiseks. Hageja on töö valmis teinud ja kostja on töö vastu võtnud. Töö maksumuseks koos lisakuludega on 1659,74 eurot, mille kohta on hageja väljastanud kostjale arve. Kostja hageja poolt tehtud töö eest hagejale tasunud ei ole. Kostja ei ole ka hüvitanud hagejale töö tegemiseks tehtud kulutusi. Kostja on rikkunud töövõtulepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. 4(5)

2-15-18764 Kuna kostja on rikkunud lepingust tuleneva tasu maksmise kohustust, tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 1659,74 eurot. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt hageja kasuks võlgnevus 1659,74 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Kohus leiab, et hagihind moodustab 1659,74 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi ja seega jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 255 eurot ja õigusabi kulud 230 eurot, kokku 455 eurot (t.l.-100 pöördel). Hageja märgib hagiavalduses, et hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses (t.l.-29 pöördel). Kostja hageja menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga kuni 2000 eurot hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel hageja poolt tasutud riigilõiv 225 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud 230 eurot on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 225+230=455 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivis tasumata menetluskulude summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.