lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-2050/15

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 18.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-2050/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1365
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineVangS § 12Eraldihoidmise printsiip

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-18-2050

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg

18. september 2019

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Th kaebus Viru Vangla vastu paigutamisega tekitatud tervisekahju hüvitamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Th Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Resolutsioon

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud välja mõistmata.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.10.2019. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.
Th esitas 29.10.2018 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 7). Kaebaja hinnangul tekitas vangla talle raske tervisekahjustuse, kuna kaebaja on paigutatud ühte osakonda venelastega, kellega ta ei saa läbi. See on põhjustanud kahju kaebaja vaimsele tervisele. Kaebaja oleks saanud paigutada rahulikumasse osakonda S5.
2.Viru Vangla jättis 13.12.2018.a otsusega nr 6-16/211-2 (tl 8-9) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ja kaebajal ei ole kahju tekkinud. Kaebaja paiknes kahju hüvitamise taotluse esitamise ajal S4 eluosakonna kambris S406. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda enda paigutamist konkreetsesse osakonda või kambrisse või valida kambrikaaslast. Rahvus ei ole alus kinnipeetava eraldi paigutamiseks. Kaebaja paigutamine on olnud õiguspärane.

Kaebaja saabus Viru vanglasse 23.01.2018 ning juba siis oli kaebajal probleeme vaimse tervisega. 30.05.2018 määras psühhiaater kaebajale ravi. 26.10.2018 käis kaebaja psühhiaatri vastuvõtul väljaspool vanglat, see arst korrigeeris kaebaja ravi. Kaebaja tervis ei ole Viru vanglas viibimise ajal halvenenud. Kaebaja probleeme ei ole põhjustanud vastustaja. Vangla on jälginud kaebaja tervist ja taganud talle vajaliku ravi.

3.Kaebaja esitas 28.10.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 13.01.2019 täiendava avalduse. Vangla hoiab kaebajat sektoris, kus enamuses on venelased, kellega kaebaja läbi ei saa. Kaebaja ei valda vene keelt. Kaebaja on eeltoodu tõttu närviline ja agressiivne. Kaebaja tarvitas juba niigi antidepressante, kuid nüüd peab võtma ka rahusteid ja nende kogust on suurendatud. Kaebaja oleks saanud paigutada S5 sektorisse. Vangla on rikkunud kaebaja vaimset tervist. Kaebaja ei ole saanud kohast arstiabi. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist summas 100 000 eurot.
4.Vastustaja palus oma 11.02.2019.a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi otsuse punktis 2 toodud põhjenduste juurde. Vastustaja lisas, et erinevatest rahvustest kinnipeetavaid paikneb vangla kõigis osakondades. Kaebaja viibis kuni 24.09.2018 osakonnas S5, kuid tema suhtes tuli kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Alles 03.10.2018 paigutati kaebaja osakonda S4. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vähem kui kuu aega pärast seda. Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
6.Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas kahju hüvitamise eeldused täidetud. Esiteks puudub vastustaja õigusvastane tegu või tegevusetus. Kinnipeetava vanglasse paigutamist reguleerivad vangistusseaduse (VangS) § 11 - 111 ning justiitsministri määrus „Täitmisplaan“. Täitmisplaani § 5 lg 1 ja 2 kohaselt lähtutakse paigutamisel kinnipeetava toimepandud süüteost, soost, vanusest (noorte kinnipeetavate puhul) ja elukohast. Paigutamise reeglid ei näe ette lähtumist kinnipeetava rahvusest. Kaebaja ei esitagi etteheiteid sellele, et ta on paigutatud Viru Vanglasse, vaid sellele, et ta paigutati vanglasiseselt S4 osakonda. Riigikohus on selgitanud, et vanglasisesel paigutamisel tuleb arvestada VangS § 12 sätestatud eraldihoidmise printsiipi ning vangla sisekorraeeskirja § 5 tulenevalt ka julgeolekukaalutlusi. Vanglasisene paigutamise kord ei ole detailselt õigusaktides reguleeritud ning seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest paigutamisel lähtutakse (Riigikohtu lahend 3-3-1-10-11 p 10). Ka eraldihoidmise printsiip ei näe ette eri rahvusest kinnipeetavate eraldi hoidmist. Kaebuses toodud asjaolud ei anna alust arvata, et kaebaja paigutamisel oleks rikutud õigusaktide nõudeid. Vastupidi, kohtu hinnangul oleks õigusvastane eri rahvusest

kinnipeetavate hoidmine eraldi, kuna isikute diferentseerimine rahvuse alusel kujutab endast Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestatud võrduspõhiõiguse rikkumist (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne; www.pohiseadus.ee; § 12 kommentaar, p 5). Kohtu hinnangul on põhimõtteliselt võimalik, et kinnipeetava paigutamisel tuleb arvestada tema tervisliku seisundiga. Kuid kohtule on esitatud väljavõte kaebaja tervisekaardist, mis hõlmab ajavahemikku 30.11.2017 - 08.02.2019 (tl 22-29) ning sellest ei nähtu, et arst oleks andnud juhiseid või kehtestanud piiranguid kaebaja paigutamise kohta.

7.Kaebaja tugines kohtueelses menetluses (tl 7) ja kohtus sellele, et vastustaja on kahjustanud tema tervist. Muudele RVastS § 9 lg 1 sätestatud alustele kaebaja tuginenud ei ole. Kaebaja väitel on kahjustatud tema vaimset tervist ning kahju põhjustas talle see, et kaebaja viibis osakonnas S4. Kaebaja hinnangul oleks kahju tekkimise ära hoidnud tema paigutamine osakonda S5. Vastustaja tõi vastuses kaebusele välja, et kaebaja paiknes kuni 24.09.2018 osakonnas S5 ja paigutati S4 osakonda 03.10.2018. Kaebaja ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vastustajale 29.10.2018.
8.Kaebaja tervisekaardi andmed ei kinnita kaebaja väidet, et tema tervis halvenes oluliselt pärast seda, kui ta paigutati S4 osakonda. 30.11.2017 (ravilugu 1) Tartu vanglasse saabumisel koostatud anamneesi põhjal oli kaebajal psühhiaatri vastuvõtt 1 a tagasi seoses närvidega, kirjutati antidepressant (tervisekaardis lühendatult AD), mida viimati võttis u 1 kuu tagasi. Kaebajale määrati ravim Flux 20 mg. Ravimiameti peetava ravimiregistri (www.ravimiregister.ee) andmetel on tegemist antidepressandiga. 23.01.2018 (ravilugu 8) Viru vanglasse saabumisel koostatud anamneesis on samuti öeldud, et kaebajal on psühhiaatrilised probleemid ja ta saab ravi Flux 20 mg. 07.02.2018 (ravilugu 11) viibis kaebaja psühhiaater Lembe Ermose vastuvõtul. Kaebajal diagnoositi raske depressioon psühhootiliste sümptomiteta. Kaebajale määrati raviks Flux 40 mg - doosi tõstmine 15.04.18 ja kvetiapiin 50 mg õhtul. Ravimiregistri andmetel on kvetiapiin toimeaine ning seda sisaldavaid ravimeid kasutatakse psühhiaatriliste haiguste ravis. Ravi pikendati 20.04.2018 (samades doosides) ja 30.05.2018 (Flux doos sama, kvetiapiin 50 mg asemel 75 mg). 01.06.2018 (haigusjuht nr A4075 201) kohtus kaebaja psühholoog Marju Käärstiga. Kaebaja probleemideks oli kiire ärritumine, väsimus, ei puhka välja. Kaebaja sõnutsi tekitab ärevust hirm iseenda võimaliku agressiivse käitumise pärast. Hirmu põhjuseks võimalus, et paigutatakse ühte kambrisse vene keelt kõneleva kinnipeetavaga, ta allub provokatsioonidele, kaotab enesevalitsemise. Eeltoodu näitab, et kaebajal oli psüühikahäire juba vanglasse saabudes. Antidepressandi Flux doosi tõsteti 15.04.2018 ehk enne kaebaja paigutamist S4 osakonda. Ka täiendav ravim kvetiapiin määrati kaebajale 07.02.2018 ja selle doosi suurendati 30.05.2018 ehk enne seda, kui kaebaja paigutati S4 osakonda. On küll õige, et 26.10.2018 (haigusjuht nr A13968 2018) suurendas arst kvetiapiini annust 100 mg-ni ja lisas ravimi bromasepaam (Ravimiregistri andmetel on tegemist ärevusseisundit leevendava ravimiga). Aga kaebaja ravi vajas korrigeerimist ka varem. Tervisekaardi andmed ei kinnita kaebaja väidet, et vastustaja on tekitanud talle raske tervisekahjustuse.
9.Kuna täitmata on kaks olulist kahju hüvitamise eeltingimust, siis puudub vajadus analüüsida muude kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste täidetust. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
10.Kaebaja avaldustest tuleneb, et kaebaja ei ole rahul Viru Vanglas ja vanglavälise psühhiaatri poolt talle osutatud arstiabiga. Kohus selgitab kaebajale, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslike vaidluste ehk vangla kui kinnipidamisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine. Kui kaebajal on etteheiteid vangla või vanglavälise meditsiiniasutuse poolt talle osutatud tervishoiuteenusele (kaebaja läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või muul viisil tervishoiuteenuse osutamine arsti poolt), siis tuleb kaebajal esitada hagi maakohtule. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe ning arsti sisuline tegevus ei allu halduskohtu kontrollile ka juhul, kui tegemist on vangla arstiga. Kui kaebaja hinnangul vajab ta hagi esitamiseks riigi õigusabi, siis ka riigi õigusabi taotlus tuleb esitada maakohtule. Vaidlus allub halduskohtule juhul, kui vangla ei võimalda kaebajale arstiabi, näiteks kui vanglaametnik ei edasta kaebaja pöördumisi meditsiiniosakonnale või kui kaebaja on vangla meditsiiniosakonnas vastuvõtule registreeritud, kuid valvurid ei vii teda sinna. Selliste etteheidete puhul tuleb kaebajal esmalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ja seejärel esitada kaebus halduskohtule. Praeguses asjas kohtueelse menetluse materjalidest selliseid juhtumeid ei nähtu. Menetluskulud
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
12.Kuna otsus käsitleb kaebaja terviseandmeid, siis asendab kohus omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium