Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Liis Arrak ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.11.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-14977
Tsiviilasi
AS-i Natural hagi OÜ Hansacom vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.04.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Natural apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
16 300.73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant AS Natural (registrikood 10303196), lepingulised esindajad v/adv abid Kadri Lember ja Edgar-Kaj Velbri Kostja/vastustaja OÜ Hansacom (registrikood 10571146), lepingulised esindajad v/adv-d Merilin Valdmaa ja Epp Lumiste
Kohtuistungi toimumise aeg
02.11.2016
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.04.2016 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetlusosaliste taotlused 02.11.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks jätta rahuldamata.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi AS-i Natural kanda.
5.Mõista AS-lt Natural välja OÜ Hansacom kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks
eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.07.10.2015 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu, milles palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 14 615.74 eurot, viivise hagi esitamise aja seisuga 508.42 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping puidu immutamiseks. Kostja kohustus immutama hageja tarnitud puitu vastavalt klassile H3 (UC3), mille puhul vesilahuse Celcure C4 retentsioon puidus on 10kg/m3. Hageja transportis immutamisele minevat puitu kostja territooriumile kokku mahus 19 351,14 jm. Pärast immutamist laaditi lepingu alusel kostja immutatud puit 26.05.2014 ja 04.06.2014 kostja territooriumilt veoautole ning transporditi hageja lepingupartneri Imex Bois asukohta Prantsusmaal.
3.23.07.2014 edastas kostja hagejale sertifikaadi, millega kinnitas puidu vastavust klassile H3 (UC3). 21.07.2014 edastas Imex Bois agendi vahendusel hagejale teate, et Imex Bois-ile saadetud lauad olid valgete laikudega ja töötlus on Imex Bois hinnangul üllatavalt hele. Imex Bois tõstatatud kahtluste osas selguse saamiseks palus hageja lõigata laudadest näidised ning edastada need hagejale laboris analüüsimiseks. 30.09.2014 teavitas hageja kostjat, et sai Prantsusmaalt pretensiooni seoses immutuse kvaliteediga. Imex Bois poolt saadetud puidunäidised jõudsid Soomes tegutsevasse Novalab OY laborisse 30.10.2014 ning analüüsi raport valmis 10.11.2014. Raporti kohaselt sisaldas kostja immutatud puit vesilahust Celcure C4 nõutava 10kg/m3 asemel 6,8kg/m3. Seega oli kostja immutanud puitu ebakvaliteetselt ja H3 (UC3) standardi nõudeid rikkudes. 13.11.2014 edastas hageja analüüsi raporti kostjale. Kostja sisuliselt ei vastanud, paludes vaid edastada puidunäidised, millest proovid olid võetud. Hageja teavitas kostjat, et näidistega tutvumiseks tuleb ühendust võtta laboriga.
4.Imex Bois keeldus puudulikult immutatud puitu vastu võtmast, organiseeris hageja puidu transpordi Prantsusmaalt tagasi Eestisse ning asendas puudulikult immutatud materjali nõuetele vastava materjaliga. 06.03.2015 teavitas hageja kostjat, et puit on kliendi poolt hagejale tagastatud ning asub hageja laos. Hageja pakkus kostjale puidust kordusproovide võtmise võimalust, selgitades, et kui kostja kordusproovide võtmise soovi ei väljenda, võõrandab hageja kõnealuse ebakvaliteetselt immutatud puidu. Kostja
sai kirja kätte 09.03.2015. 18.03.2015 kirjas asus kostja seisukohale, et tal puudub hageja 06.03.2015 pretensioonkiri. 31.03.2015 esitas Imex Bois juhatuse liikme XC kaudu hagejale reklamatsiooni, milles kinnitas puidu mittevastavust sertifikaadile ning keeldus kauba vastuvõtmisest 5938,18 jm ulatuses, millele lisandus 200tk 5,1m pikkust lauda 1100 jm (kokku 6958,18 jm). Samuti kinnitas Imex Bois, et hageja on defektsed kaubad asendanud. 10.07.2015 teavitas hageja kostjat, et on saanud kaks hinnapakkumist tagastatud puidu ostmiseks ja pakkus võimalust leida puidule kallima hinnaga ostja või omandada puit ise 20 päeva jooksul alates kirja saamisest. Tähtkiri tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel. Hageja saatis sama pöördumise e-kirja teel, millele kostja ei vastanud.
5.Asjaolu, et puit immutati kostja poolt mittekohaselt, on tõendatud Novalab OY labori analüüsiga. Laborisse saadetud näidised lõigati asjaomase laadungi osaks olevadelt laudadelt hageja agendi juuresolekul, mistõttu võib olla kindel, et laborisse analüüsimiseks saadetud näidised pärinevad kostja juures immutatud puidupartiist. Kostja rikkus ebakvaliteetse immutusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lõike 2 punkte 1 ja 2 ning § 77 lõiget 1.
6.Hageja on kostjapoolse rikkumise tõttu kannatanud järgmist otsest varalist kahju: 1) puidu väärtuse vähenemisega seoses kahju kokku 6860.74 eurot, so Imex Bois poolt reklameeritud 6958,18jm puidu turuhind x 1.58 eurot = 10 993.92 eurot, sh 1100jm x 1.58=1738 eurot 200tk 5,1m laudade eest, mida ei ole hagejale seni tagastatud, kuid mille eest ei tasutud ka ostuhinda. Turuhinnana käsitles hageja hinda, millega tal oleks olnud võimalik müüa korrektselt immutatud puitu Imex Bois’le. Et hagejal puudus igasugune otstarve kahjustatud puidule ning kostja seda ostma ei soostunud, võttis hageja hinnapakkumised puidu müümiseks. Eestis õnnestus realiseerida hinnaga 150 eurot/m3 ehk 23,248 m3 x 150 = 3487.20 eurot. Samas ulatuses vähenes ka hagejale tänaseni tagastamata 1100jm puidu hind, moodustades 4,3065 m3 x 150 = 645.98 eurot. Seega vähenes puidu turuhind kostjapoolse rikkumise tõttu 10 993.92 - 3487.20 - 645.98 = 6860.74 euro võrra; 2) transpordikulud asenduspuidu transportimisel Eestist Prantsusmaale 2640 eurot ning puudulikult immutatud materjali tagasi Eestisse transportimise kulud 2880 eurot, kokku 5520 eurot. Transpordikulud Prantsusmaalt Eestisse 2880 eurot kandis hageja eesmärgil vähendada talle tekitatud kahju suurust. Kui täiendavaid transpordikulusid ei oleks kantud, oleks hageja kandnud täiendavat kahju 3487.20 eurot (kahjustatud tagastatud puidu väärtus), millele lisandunuks puidu utiliseerimiskulud; 3) laborikulud puidu analüüsimiseks
eurot; 4) kohtueelsed õigusabikulud kokku 2067 eurot, so 13,25t õigusabi hinnaga 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.
7.Eeltoodut arvestades on kostja põhjustanud hagejale kahju kokku 6860.74 + 5520 + 168 + 2067 = 14 615.74 eurot.
8.Puidu väärtuse vähenemisest ning laboriarvest tekkinud kahju hüvitamise nõuded muutusid sissenõutavaks 13.11.2014, mil hageja edastas kostjale OY Novalab raporti ning teavitas kahju esialgsest hinnangulisest suurusest. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, arvestades VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäära, 508.42 eurot (arvestus t I kd lk 8). Samas määras nõuab hageja viivist transpordikuludest ja kohtuvälistest õigusabikuludest alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
9.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Soome labor ei oleks väljastanud ekspertiisiakti, kui järelduste tegemiseks ei oleks olnud piisavalt materjali, või oleks labor märkinud, et maltspuitu on ekspertiisi teostamiseks ebapiisavalt. Labori raportil vastavat märget ei ole. Kostjal oleks olnud võimalik nõuda kordusekspertiisi nii samadelt näidistelt kui ka Eestisse tagasi saadetud puidult, kuid ta ei teinud seda. Kostjal oli võimalus võtta ühendust laboriga, kuid ta ei teinud seda. Puudub mistahes praktika, mis keelab proovide võtmist õhukese maltspuidu kihiga näidistelt. Hagejal kahju tekkimist seoses kostjapoolse kohustuste mittekohase täitmisega tõendab Imex Bois reklamatsiooniga, mille kohaselt tagastati lauad ebakvaliteetse immutuse tõttu. Kahju tekkis vaid kostja tegevuse tulemusel, kuna kostja keeldus kandmast puidu immutamisega seotud kulutusi. Sellele järgnevalt puudusid hagejal täiendavad VÕS § 139 lõikest 2 tulenevad kohustused. Kohtueelsed õigusabikulud on põhjendatud, kuna seonduvad kohtueelsete läbirääkimiste ning selle käigus teostatud õiguslike analüüsidega. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et Prantsusmaale saadetud lauad olid kostja poolt immutatud või et kaup saadeti hagejale tagasi immutuse puuduste tõttu. Immutatud lauad vastasid hageja tellitud H3 immutusstandardile. Hageja tõenäoliselt eksis tellimisel ja püüab kostja arvelt oma kahjusid vähendada.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tellis kostjalt laudade immutuse teenuse, mis vastas H3(UC3) standardile. Ühtlasi on RR 14.11.2014 e-kirjas ühemõtteliselt kinnitanud: „me ei räägi NTR-ist“. Seega ei tellinud hageja NTR-AB immutust. UC3 tähendab „kaetud“ (ingl k coated) H3 standardile vastavat soolade tungivust puitu. H3 standardile vastava immutuse korral tungivad soolad puitu 2-3 mm ulatuses. RR poolt kostjale näidatud näidistelt nähtub, et soolad olid tunginud isegi enam kui H3 immutuse korral peaks. Juhul, kui proovid võetakse kasvõi vähesel määral lülipuidust (ehk puidu keskosa poolt), ongi soolade kontsentratsioon madalam, sest immutuse korral ei tungi soolad lülipuitu. Kui ükskõik milline labor testib näidiste vastavust immutuse standardile H3, tuleb immutatud puidust võtta proovid nii, et need võimaldavad hinnata soolade kontsentratsiooni 2-3 mm ulatuses, sest mida sügavamalt puidu keskelt proove võetakse, seda madalam on soolade kontsentratsioon.
12.Asjatundmatu tellija võib H3 standardile vastava immutuse kergelt segamini ajada NTRAB tellimusega. NTR-AB tähendab, et soolad tungivad läbi kogu maltspuidu kihi. NTRAB immutust eristab H3 immutusest teenuse hind, olles märkimisväärselt kallim. NTRAB immutust ei ole võimalik tavapärase vaatluse korral eristada H3 immutusest, kuid soolad tungivad NTR-AB immutuse korral sügavamale puitu. Kui laborid testivad näidiste vastavust NTR-AB immutuse standardile, võetakse proovid kogu maltspuidu ulatuses juhul, kui maltspuitu on piisavalt Kui maltspuitu ei ole piisavalt, märgitakse see tulemustes ning sellisel juhul on labori analüüsi tulemus küsitav.
13.Hageja ekspertiisiakt ei tõenda, et laborisse esitatud näidised olid mittenõuetekohaselt immutatud. Labor testis Celcure4 sisaldust ja märgitud on ka AB klassi nõue. Seega testis labor näidiste vastavust AB klassi nõuetele. Täiendavalt nähtub aktist, et näidised koosnesid peaaegu täielikult lülipuidust, millel oli laudade välimistes nurkades väga õhuke säsi(malts)puidu kiht. Ekspertiisi aktile lisatud märkus: „Puidunäidised kujutasid endast peaaegu täielikult lülipuitu, millel oli laudade välimistes nurkades väga õhuke säsipuidu kiht“ välistab eksperdi järelduse asjakohasuse H3 standardile vastavuse
hindamisel. Erinevalt ekspertiisiaktis väidetust nähtub hageja poolt kostjale esitatud näidistest, et nendes oli maltspuidu osakaal 30-35% puidust. Ekspertiisiks kasutatud väga väikese maltspuidu osakaaluga puidust on proovide võtmine raskendatud (kui mitte võimatu), seda nii H3 kui ka NTR-AB klassides. See on ka põhjus, miks on ekspertiisiaktis tehtud märkus maltspuidu osakaalu suhtele. Maltspuidu osakaal peaks olema ca 2-3mm, et analüüside teostamine oleks võimalik. Lisaks ei ole labor väljastanud ametlikku dokumenti proovide võtmisest (fotod, näidistükkide numeratsioon, materjali paksus, materjali laius, südamikpuidu osakaalu protsent, maltspuidu osakaalu protsent, puidu niiskus). Sellist dokumentatsiooni ei väljastata praktikas tavaliselt siis, kui proovide võtmine on raskendatud ja seetõttu ei ole tulemused usaldusväärsed.
14.Hageja poolt laborisse saadetud puidu päritolu on ebaselge. Tõendamata on, et konkreetsed näidised olid kostja poolt immutatud. Hageja on kohut eksitanud, väites, et Imex Bois saadetud näidised jõudsid Soome laborisse. Hageja esindaja käis näidistega kostja juures oktoobris 2014 selgitamas Imex Boisi pretensioone immutuse kohta. Hageja lubas näidised saata Soome laborisse. Pärast seda, kui hageja oli näidiseid väidetavalt testinud, esitas hageja pretensiooni kostjale. Tuginedes analüüsis esitatud märkusele säsipuidu puudumise kohta, tekkis kostjal kahtlus, et hageja ei olnud laborisse saatnud näidiseid, mida kostjale tutvustas. Seetõttu taotles kostja, et hageja seaduslik esindaja kinnitaks, et näidised olid samad, mida kostjale näidati. Pärast mitmeid kirjavahetusi möönis hageja seaduslik esindaja, et tegemist ei olnud samade näidistega. RR märkis 19.11.2014 e-kirjas, et: „need ei ole samad tk millega ma sinu juures käisin mida testiti. Vaid lõigati uued tükid kindluse mõttes“. Laborisse saadeti seega näidised, mida kostja ei näinud ning mille päritolu kohta puuduvad usaldusväärsed andmed. Ei saa välistada, et näidised on teadlikult võetud viisil, mis välistab soolade kontsentratsiooni mõõtmise säsipuidus ehk immutuse vastavuse hindamise H3 standardile.
15.Kostja ei ole kunagi aktsepteerinud, et näidised, mida talle 2014.a oktoobris näidati või mis laborisse saadeti, on samad lauad, mida kostja immutas. Kostja poolt näidiste võtmata jätmine ei tõenda kostja nõustumust näidiste päritoluga. Pärast seda, kui puit on kostja territooriumilt välja viidud, ei ole enam võimalik tuvastada, kelle laudade või kelle immutusega on tegemist. Välisel vaatlusel näevad immutatud lauad ühesugused välja. Hageja tellimus viidi kostja territooriumilt ära mais ning näidiseid näidati kostjale ca 5 kuud hiljem. Juhul, kui soovitakse tuvastada teenuse kvaliteeti ja olla samaaegselt veendunud laudade päritolus, võetakse proovid enne, kui kaup kostja territooriumilt lahkub. Võetakse kokku 10 näidist, mis saadetakse laboritesse. Üksnes sellisel viisil on kostjal võimalik kinnitada, et lauad on nende poolt immutatud. Prantsusmaalt tagasi saadetud laudade päritolu ei ole võimalik enam tuvastada. Laudade päritolu on tuvastamatu ka seetõttu, et hageja kodulehe andmetel on hageja juhtiv höövel- ja immutusveski, mille kogu tootmismaht on ca 50 000m3 puittooteid aastas. Kostjalt tellitud immutatud lauad kogumahus 152 319 tihumeetrit ei ole hageja poolt ainus tellitud töö ega ainsad immutatud lauad. Tegemist ei saa olla ka ainsa toodanguga, mida hageja on müünud Prantsusmaale.
16.Isegi, kui tegemist oleks samade laudadega, ei ole hageja tõendanud, et puit tagastati mittekvaliteetse immutuse tõttu. Mh tagastati lauad ebakvaliteetse höövelduse tõttu. Kuivõrd kostja ei osutanud hööveldusteenust, ei ole laudade tagastamine seotud kostja teenuse kvaliteediga. Laudade tagastamise täpsed põhjused ja asjaolud on tõendamata. Hageja ei ole esitanud Imex Bois ́i 21.07.2014 nõudekirja originaali. Isegi, kui vaidlusalused lauad oleksid kostja poolt immutatud, oli hagejal kohustus töö
viivitamatult üle vaadata ja mõistliku aja jooksul töövõtjat töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitada.
17.Hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu ning viiviste osas ei ole hageja tõendanud nõude sissenõutavaks muutumist. Kohtueelsed õigusabikulud ei olnud vajalikud ning hageja esindas ennast ise. Kahjuhüvitise osas ei ole hageja astunud mõistlikke samme kahju vähendamiseks. Hagejal oli võimalus kõrvaldada kaubal väidetavalt esinevad puudused 1743 euro eest. Seega tuleb kahjuhüvitist vähendada 1743 eurot ületavas osas. Esimese astme kohtu otsus
18.21.04.2016 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 3385.66 eurot ja viivise.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel kostja kohustus immutama hageja poolt tarnitud puitu vastavalt klassile H3 (UC3). Hageja transportis immutata puidu kostja territooriumile kokku mahus 19 351,14 jm (t I kd lk 11-12). Pärast immutamist laaditi puit 26.05.2014 ja 04.06.2014 kostja territooriumilt veoautole ning transporditi hageja lepingupartneri Imex Bois asukohta Prantsusmaal. 23.07.2014 edastas kostja hagejale sertifikaadi, millega kinnitas puidu vastavust klassile H3 (UC3) (t I kd lk 13-14).
20.Hagiavalduse kohaselt on kostja immutanud puidu ebakvaliteetselt ja H3 (UC3) standardi nõudeid rikkudes, mida kinnitab Novalab OY analüüs (t I kd lk 21-22). Lepingu rikkumisega tekitas kostja hagejale otsest varalist kahju. Kostja kinnitas, et tema poolt teostatud immutusteenus vastas H3(UC3) standardile, et hageja ekspertiisiakt ei tõenda, et laborisse esitatud näidised olid mittenõuetekohaselt immutatud või et need näidised olid kostja poolt immutatud. Hageja minetas õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, kuna ei teavitanud kostjat puudustest mõistliku aja jooksul teadasaamisest (t I kd lk 137-145).
21.Kohus nõustus kostja vastuväidetega. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma nõuet tõendanud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 26.05.2014 ja 04.06.2014 transporditi kostja poolt immutatud puit Prantsusmaale hageja lepingupartneri Imex Bois asukohta. Immutatud puidupakke enne transporti ei avatud ning nendelt proove ei võetud (t II kd lk 69). Hageja esindaja käis esmakordselt näidistega (t I kd lk 154) kostja juures oktoobris 2014 selgitamas Imex Boisi poolt hageja agendi vahendusel 21.07.2014 esitatud pretensioone (t I kd lk 15-16, 186-187). 14.11.2014 e-kirjas kinnitas hageja kostjale, et laborisse saadeti samad näidised, mida näidati kostjale (t I kd lk 150). Kohtuistungil hageja siiski möönis, et Novalab OY-le saadetud näidised ei ole samad, mida näidati kostjale. Laborisse saadeti tükid otse Prantsusmaalt (t II kd lk 70). Asjaolu, et tegemist ei olnud kostjale näidatud näidistega, on tõendatud ka RR 19.11.2014 e-kirjaga, milles hageja seaduslik esindaja on märkinud: „need ei ole samad tk millega ma sinu juures käisin mida testiti. Vaid lõigati uued tükid kindluse mõttes.“ (t II kd lk 158). Kohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et Prantsusmaalt Soome saadeti näidised just kostja poolt immutatud puidupartiist. Kohus viitas VÕS § 7 lõigetele 1 ja 2. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja on pikaajalise kogemusega saekaater ja immutusveski, kelle majandustegevus on olnud saematerjali tootmine ning väärtustamine ning küttepuude toomine (t I kd lk 112). Kohus pidas veenvaks kostja selgitusi selle kohta, et hageja eiras kvaliteedi kontrollimiseks tavapäraselt läbiviidava kontrolli reegleid. Tavapäraselt võetakse puiduekspertiisiks igale osapoolele kokku
kümme näidist, mis saadetakse laborisse. Ühtlasi märgitakse ära näidiste paksus, laius, südamikpuidu osakaalu protsent, maltspuidu osakaalu protsent (t I kd lk 140-141, II kd lk 71). Kostja on seda hagejale e-kirja teel ka selgitanud (t I kd lk 23, 150).
22.Hagiavalduse kohaselt tõendab Novalab OY analüüs, et kostja on immutanud puidu ebakvaliteetselt. Analüüsiraporti kohaselt sisaldas kostja immutatud puit vesilahust Celcure C4 nõutava 10kg/m3 asemel 6,8kg/m3. Kohtu hinnangul ei tõenda Novalab OY analüüsiaruanne kostja poolt teostatud immutuse lepingule mittevastavust. Aruandest nähtub, et puidunäidised kujutasid endast peaaegu täielikult lülipuitu (ingl k heartwood), millel oli laudade välimistes nurkades väga õhuke säsipuidu (ingl k sapwood, eesti k maltspuit; t II kd lk 41) kiht (t I kd lk 21, 22). Kostja selgituse kohaselt on märkus tehtud aruandele seetõttu, et maltspuidu osakaal peaks olema ca 2-3 mm, et analüüside teostamine oleks võimalik. Väikese maltspuidu osakaaluga puidust proovide võtmine on raskendatud (kui mitte võimatu) (t I kd lk 140). Kohtule on esitatud hageja 24.07.2014 ekiri oma agendile, kus hageja annab teada, et proovitükke võiks olla 10 ja neis peaks olema palju maltspuitu (t I kd lk 199). Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et hageja oli teadlik puidu proovide võtmise reeglitest ning sellest, et lülipuitu analüüsides on tulemused ebausaldusväärsed. Kuivõrd Novalab OY analüüsiaruanne ei tõenda kostja immutuse lepingule mittevastavust, ei ole kostja hagejale kahju tekitanud. Iseenesest õige on kostja märkus selle kohta, et hageja on asunud paljasõnaliselt väitma, et puit tagastati ebakvaliteetse immutuse tõttu (t II kd lk 23, 24). Kostja selgituste kohaselt tegutsevad nii hageja kui kostja oma tegevusalal juba pikka aega ning on üllatav, et Prantsusmaa äriühing tellib H3 standardile vastavat immutust, kuivõrd termiitide tõttu tellitakse Prantsusmaale tavapäraselt NTR-AB immutus (t II kd lk 71). Kohtule on esitatud hageja agendi 21.07.2014 e-kiri, milles heidetakse hagejale ette laudade väga kehva hööveldamiskvaliteeti (t II kd lk 186-187) ning 22.09.2014 e-kiri, mille kohaselt näeb 27x145 mm tooteproov tõesti halb välja. Saadetud proovides ei ole toote mitmes osas üldse näha immutuse värvi ning üks külgedest on väga kare. Samuti on toote ülemise külje pind mügarlik ja konarlik (t I kd lk 197). Kohtuistungil kinnitas hageja, et puidu hööveldamise teostas hageja ise, kuid see ei puuduta käesolevat vaidlust (t II kd lk 69). Kohus sellise väitega ei nõustunud. Laua kõverus, mügarlik pind ning konarused ei ole tarbija jaoks kõrvaldatavad puudused. Kuivõrd menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et puit tagastati just ebapiisava immutuse tõttu, tuleb asuda seisukohale, et see võidi tagastada ka halva hööveldamiskvaliteedi tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuna kostja on oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud ning ei ole hagejale kahju tekitanud.
23.Menetluskulud jäid hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja järgi (t II kd lk 5864) moodustavad menetluskulud 2933 eurot (ei sisalda käibemaksu), millele lisandub kohtuistungil osalemisega seotud kulu 452.66 eurot (t II kd lk 79). Hageja pidas kostja esindaja töötundide arvu ülepaisutatuks (t II kd lk 86). Hageja menetluskulud moodustavad 5330 eurot (ei sisalda käibemaksu) (t II kd lk 66), millele lisandub kohtuistungil osalemisega seotud kulu 715 eurot (t II kd lk 74).
24.Kohus leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindajate tasutaotlus asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kostjale osutasid õigusabi vandeadvokaadid Merilin Valdmaa ja Epp Lumiste. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduselt nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 14 tundi ja 13 minutit ning see kulus järgnevale: hagiavalduse
analüüsimine ja vastuse koostamine, hageja seisukohtade analüüsimine, täiendavate tõendite kogumine ning kostja seisukohtade koostamine (t II kd lk 62). Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja kulud õigusabile on põhjendamatult suured ülepaisutatud ajakulu tõttu. Lahendis nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Antud juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostja esindajate toimingute kestvuse luges kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud 3385.66 eurot. Kostja on esitanud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
25.19.05.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
26.Kohus tugines kostja tõendamata väidetele, millele hageja vastu vaidles. Kohus jättis hagi rahuldamata mh põhjendusel, et peab usutavaks kostja selgitusi selle kohta, et hageja on eiranud puidu kvaliteedi kontrollimiseks tavapäraselt läbiviidava kontrolli reegleid ja et märkus ekspertiisiaruandele on tehtud põhjusel, et maltspuidu osakaal peaks olema 2-3 mm, et analüüside teostamine oleks võimalik. Hageja on eelnevale vastu vaielnud ning avaldanud, et ta ei võta omaks, et esineks mistahes praktika, mis keelaks proovide võtmist õhukese maltspuidu kihiga näidistelt või nagu peaks proovide võtmise kord vastama mingitele kindlatele reeglitele. Järelikult oli kostjal TsMS § 230 lõikest 1 ja § 231 lõikest 2 ning Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-137-07 (punktist 13) tulenev kohustus oma väiteid tõendada. Kostja ei ole seda teinud. Seega on tegemist paljasõnaliste väidetega, millele hageja on vastu vaielnud. Kohus on viidanud kostja selgituste juures kostja enda e-kirjadele ja selgitusele. Tegemist ei ole TsMS-s sätestatud nõuetele vastavate tõenditega, vaid menetlusosalise seletusega. Kohtuotsuse rajamine vaidlustatud ja täielikult tõendamata väidetele ei ole õiguspärane.
27.Otsuse seaduslikkuse põhimõtet, hageja ärakuulamisõigust ja üllatusliku otsuse keeldu on kohus rikkunud ka sellega, et otsuse tegemisel määrava asjaoluna on kohus aktsepteerinud kostja seadusliku esindaja paljasõnalisi selgitusi, mis olid esitatud pärast TsMS § 329 lõikes 2 sätestatud tähtaega. Hageja vaidles kostja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil täiendavate asjaolude esitamisele vaielnud. Kohus ei väljendanud istungil, et kavatseb esitatud uusi asjaolusid arvesse võtta ega määranud hagejale tähtaega kostjale vastamiseks (TsMS § 351 lõige 3). Ootamatult on kostja selliseid seisukohti otsuses käsitletud määravatena, mis annavad alust lugeda Soome labori analüüs ebausaldusväärseks. Kui ka asuda seisukohale, et kostja väidetega tõendamiskoormis muutus, pidanuks kohus hagejat sellest teavitama (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-149-14, punkt 14).
28.Kohus ei ole arvestanud, et kostjal ei olnud hea usu põhimõttest tulenevalt õigust tugineda väitele, et puidust proovide võtmise või immutuse testimise korda on rikutud, kuna hageja pakkus kostjale puidust kordusproovide võtmise võimalust, millest viimane keeldus. Samamoodi oli kostjal võimalus ühendust võtta Soome laboriga, mida viimane samuti ei kasutanud. Hageja sai kostja käitumise põhjal eeldada, et viimasel puuduvad pretensioonid Soome labori analüüsi tulemuste suhtes. Kostja on teadlikult eiranud
hageja pöördumisi ning loonud ebaõige ettekujutuse, et labori tulemusi ei vaidlustata. Vastavad väited on kostja esitanud alles pärast ebakvaliteetselt immutatud puidu edasivõõrandamist, et vältida kordusproovide võtmist.
29.Kohus jättis täielikult arvestamata hageja järgmised tõendid: 1) Imex Bois ja Soome agendi TL kirjalikud kinnitused, et hageja poolt lepingute NAT069/NAT070 ja NAT067 alusel töödeldud puit oli halva kvaliteediga ning samast partiist puidu näidised saadeti Soome Sapinus OY laborisse testimisele; 2) Imex Bois kirjalik reklamatsioon, milles Imex Bois kinnitab, et neil oli kahtlusi puidu immutamise kvaliteedi suhtes; 3) Imex Bois kinnitus, et puit tagastati pärast Soome labori analüüsi tulemusi. Tõendi vastuvõtmisest keeldumist ja tõendiga arvestamata jätmist peab kohus põhjendama. Kohus on tõendamiskoormuse jaotamisel ja tõendite hindamisel oluliselt rikkunud menetlusnorme ning see on kaasa toonud ebaõige lahendi.
30.Kohus tugines asjaolule, mida pooled ei esitanud - et hageja poolt Imex Bois’le tarnitud lauad olid kõverad, kusjuures laudade kõverus, mügarlik pind ja konarused ei ole kõrvaldatavad puudused. Pooled käsitlesid vaid asjaolu, et osad lauad olid mügarlikud ja konarlikud, kuid kumbki ei tuginenud väitele, justkui laudade mügarlikkus ja konarlikkus oleks kõrvaldamatu puudus.
31.Kohus leidis ebaõigesti, et kostja ei rikkunud lepingut. Novalab OY labori analüüs tuvastas, et kostja poolt immutatud puit sisaldas Celcure C4 vesilahust nõutava 10 kg/m3 asemel 6,8 kg/m3. Puit sisaldas immutusvahendit ligi kolmandiku võrra vähem, kui see sertifikaadi järgi oleks pidanud sisaldama. Kohus tegi kostja paljasõnalise väite põhjal ebaõige järelduse, et õhuke maltspuidu kiht tähendab väärat analüüsi tulemust. Kohus ei ole arvestanud, et kui proovid oleksid olnud ebapiisavad analüüsimiseks, oleks labor kas üldse keeldunud raporti väljastamisest või kandnud sellele vastava selgesõnalise märke. Asjas ei ole tõendit, millest saaks raportis märgitust teistsugusele seisukohale asuda.
32.Täiesti asjakohatu on kohtu viide, et tema hinnangul on üllatav, et Prantsusmaa äriühing tellib H3 standardile vastavat immutust, kuna termiitide tõttu tellitakse Prantsusmaale tavapäraselt NTR-AB immutus. Hageja tugineb nõude alusena väitele, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust immutada puit vastavalt tema enda poolt väljastatud sertifikaadis märgitud omadusele. Tähendust ei oma hageja ja Imex Bois omavahelised suhted.
33.Tõendite põhjal ei saa olla ka mõistlikku vaidlust, et Imex Bois tagastas puidu pärast Soome labori raporti nägemist, st puidu tagastamise põhjuseks oli, et see ei sisaldanud sertifikaadis märgitud koguses immutusvahendit. Ühestki tõendist ei saa järeldada, et Imex Bois tagastas puidu mh höövelduse võimalike puuduste tõttu. Hageja agent on üksnes märkinud, et lisaks immutuse probleemidele on osade laudade külg konarlik, kuid ei avaldanud, et see oleks kõrvaldamatu puudus või et see oleks kauba tagastamise põhjuseks. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et pooled oleksid kokku leppinud, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev kostja töövõtjana ei peaks talle immutamiseks saadetud puitu enne töötlemist piisavalt kontrollima (VÕS § 641 lõige 3). Seega ei ole võimalik oletada, et immutuse puudused võisid mh olla tingitud ebakvaliteetsest hööveldusest.
34.Kohus on kohaldanud vääralt VÕS § 132 lõiget 3, kui leidis, et hinnavahe hüvitamise nõude lahendamisel omavad tähendust puidu tagastamise asjaolud. Hinnavahe hüvitamise nõude lahendamisel ei kuulu tõendamise esemesse hageja ja Imex Bois
vahelise lepingulise suhte sisu. VÕS-i kommentaarides on leitud, et väärtuse vähenemine kuulub hüvitamisele sõltumata sellest, kas kahjustatud isikul oli kavatsus asi edasi võõrandada, mistõttu ta väärtuse vähenemist reaalse varalise kahjuna ei tajugi. VÕS § 132 rakendusalas arvestatakse kahju abstraktse kahjuna. Seega ei oma hinnavahe hüvitamise nõude juures tähendust, kas Imex Bois üldse tagastas puidu või mis põhjusel ta seda tegi. Arvestades, et kostja immutatud puit ei vastanud tema poolt sertifikaadis kinnitatud omadustele, tekkis hagejale kahju juba töö üleandmisel – sertifikaadis märgitud omadustele mittevastav puit oli vähem väärt, kui sertifikaadis märgitud omadustele vastav puit oleks olnud. Kvaliteetse ja ebakvaliteetse puidu hinnavahe hüvitamist on hageja seega igal juhul õigustatud VÕS § 132 lõike 3 alusel kostjalt nõudma.
35.Arvestades, et kohus ei analüüsinud muid asjas vaidluse all olnud küsimusi, jääb hageja kõigi asjas esitatud seisukohtade juurde. Sh ei ole hageja rikkunud teavitamiskohustust, kohtueelsed õigusabikulud, transpordikulude hüvitamise ja viivise nõuded on põhjendatud, hageja on astunud kohaseid samme kahju vähendamiseks, kahju oli ettenähtav ja rikutud kohustuse eesmärgiks oli hagis nõutava kahju ärahoidmine. Vastustaja seisukoht
36.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
37.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks alused puuduvad, kuid muuta tuleb osaliselt otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Ringkonnakohus jätab otsuse põhjendustest välja käsitluse puidu tagastamise põhjuste (ebakvaliteetne immutus ja/või ebakvaliteetne hööveldamiskvaliteet) kohta ja lisab põhjendustesse hinnangu kahe kirjaliku tõendi kohta. Muus osas ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulud.
38.Hageja esitas kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude, milleks materiaalõigusliku aluse annab VÕS § 115 lõige 1. Sellise nõude eeldustena peab leidma tuvastamist pooltevaheline kehtiv võlasuhe, võlgniku poolt kohustuse rikkumine ja vastutamine kohustuse rikkumise eest ning võlausaldajale võlgniku rikkumise tõttu kahju tekkimine, mis kuulub hüvitamisele. Kuna võlgnik on kohustatud kahju hüvitama vaid kõigi eelduste tõendatuse korral, siis neist ühe puudumise tuvastamisel ei ole kohtul menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalik teiste eelduste tuvastamisega tegelda. Kuna käesolevas asjas ei leidnud tõendamist lepingu rikkumine, siis puudus maakohtul vajadus võtta seisukohta selle kohta, kas puidu tagastamiseks võis olla muu põhjus kui kostja ebakvaliteetne immutus. Muude eelduste tuvastatuse korral võiks nimetatud asjaolu omada tähtsust nt kahjuhüvitise vähendamise kaalumisel, kuid käesolevas vaidluses see tähtis ei ole. Ringkonnakohus jätab vastava osa maakohtu otsuse põhjendustest välja ega käsitle selle kohta esitatud apellatsioonkaebuse väiteid.
39.Maakohus tuvastas poolte vahel kehtiva võlasuhte (suulise töövõtulepingu puitmaterjali immutamiseks), kuid leidis, et hageja ei suutnud piisava veenvusega tõendada kostjapoolset lepingu rikkumist (sertifikaadile mittevastavat immutamist). Ringkonnakohus ei tuvastanud tõendite ebaõiget hindamist maakohtu poolt, mistõttu puudub alus ka tõendite ümberhindamiseks. Maakohus jagas TsMS § 230 lõike 1 alusel
õigesti menetlusosaliste tõendamiskoormuse ja leidis, et lepingu rikkumise kostja poolt pidi tõendama hageja. TsMS § 230 lõike 2 esimese lause kohaselt esitavad hagimenetluses tõendeid menetlusosalised. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-07 (punktis 13) selgitanud, et kostja ei pea esitama tõendeid seni, kuni hageja ei ole oma väiteid tõendanud (seni võib kostja esitada ainult vastuväiteid). Seetõttu ei saa nõustuda ka hageja väitega, nagu oleks kostja poolt puidunäidiste võtmise tõendamatusele viitamine hea usu vastane, kuna peale puitmaterjali Eestisse tagasi saabumist pakkus hageja kostjale võimalust võtta kordusnäidised, kuid kostja keeldus sellest. Kolleegium on seisukohal, et sellise käitumisega võttis kostja küll endale riski, et kui hageja suudab oma nõude tõendada, võivad kostjal puududa tõsiseltvõetavad vastuväited hagile, kuid kohtul puudub alus sellist käitumist kostjale ette heita ja seadusest tuleneva tõendamiskoormise ümberpööramist see kaasa ei toonud.
40.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele möönab kolleegium, et otsuse põhjendustest võib esmapilgul tekkida arusaam, nagu oleks maakohus käsitlenud tõendina kostja juhatuse liikme selgitusi kohtuistungil. Menetlusosalise (juriidilise isiku puhul tema juhatuse liikme) seletus, mis ei ole antud vande all, ei ole hagimenetluses kohaseks tõendiks (TsMS § 229 lõike 2 esimene lause). Samas nähtub maakohtu otsusest, et kuigi kohus on kostja seletusele viidanud, ei ole sellele omistatud tõendi kaalu. Järelduseni, et Soome labori analüüs ei tõenda, et vaidlusalune kostja immutatud puitmaterjal ei vastanud H3 standardile, jõudis maakohus lubatud tõendite kogumit (fotod, hageja ja tema vahendaja ning hageja ja kostja e-kirjad, Novalab OY analüüsi aruanne) analüüsides. Lisaks võttis maakohus arvesse, et poolte vahel puudus vaidlus, et 26.05.2014 ja 04.06.2014 transporditi hageja tellimusel kostja immutatud puitmaterjal hageja poolt Prantsusmaale hageja lepingupartneri puiduhulgimüüja Imex Bois asukohta.
41.Küll aga on õige kaebuse väide selle kohta, et maakohus jättis hindamata 2 hageja esitatud kirjalikku tõendit, millega rikkus TsMS § 232 lõikes 1 sätestatud kõigi tõendite hindamise kohustust. Ringkonnakohus kõrvaldab nimetatud rikkumise, kuid on seisukohal, et sellele vaatamata ei saa asuda maakohtust erinevale lõppjäreldusele. Hageja esitas maakohtus lisaks muudele tõenditele puitmaterjali ostja Prantsusmaa äriühingu Imex Bois juhatuse liikme 31.03.2015 kinnituse (t I kd lk 28, tõlge samas lk 29) ja hageja Soome agendi Sapinus OY 21.01.2016 kirjaliku selgituse (t I kd lk 196, tõlge II kd lk 5). Imex Bois juhatuse liige teatab, et nad saatsid AS-ile Natural analüüsimiseks viimaselt ostetud immutatud puidu näidised ja said kätte AS-i Natural edastatud Soome labori analüüsi tulemused, mille alusel keeldusid vastu võtmast kokku 23,248m3 hööveldatud ja immutatud puitu (pakid nr 8420, 8421, 8527, 8528 + 3 numbrita pakki). Hageja Soome agent teatab, et müüja esindajana vahendas ta Imex Boisi ja AS-i Natural suhtlemist seoses lepingute nr 294 ja 295 alusel tarnitud töödeldud puidu kvaliteediga ning kontrollis visuaalselt ostja väiteid puidu halva kvaliteedi kohta ning et tema parimate teadmiste kohaselt ei olnud tarnitud puit sihtotstarbeliseks kasutamiseks sobiv UC3 nõuetekohase töötluse puudumise tõttu.
42.Kolleegium on seisukohal, et ka nimetatud tõendid kogumis maakohtu poolt hinnatud tõenditega ei tõenda hageja väiteid Soome laborile saadetud puidunäidiste pärinemise kohta kostja poolt immutatud ja hagejale tagastatud puidupakkidest. Näidiste võtmise osas need tõendid hageja väiteid kohtu jaoks veenvamaks ei tee. Imex Bois juhatuse liige kinnitab mh, et saatis näidised analüüsimiseks hagejale. Poolte vahel puudub vaidlus, et
hageja juhatuse liige tõepoolest saatis 4 näidise pildid 30.09.2014 kostja juhatuse liikmele (e-kirjad t I kd lk 153, 159, 154) ja pooled suhtlesid sel teemal ka isiklikult (ekirjad t I kd lk 157, 158, 23). Samas puudub ka vaidlus, et neid 4 näidist hageja siiski Soome laborisse ei saatnud, vaid nagu ta kinnitas 19.11.2014 e-kirjas „Need ei ole samad tk millega sinu juures käisin mida testiti. Vaid lõigati uued tükid kindluse mõttes minu agendi silme all samast partiist kust pärinesid tk mida sa oled näinud...“ (t I kd lk 158). Agent 21.01.2016 teates näidiste võtmisest mistahes teavet ei avalda ja fakti tema silme all näidiste võtmise kohta ei kinnita. Ka puuduvad toimikus mistahes muud tõendid, millised kogumis muude tõenditega annaksid kohtule vajaliku veendumuse selles, et puidunäidised, mida Soome labor analüüsis, pärinesid tõepoolest kostja poolt immutatud materjalist. Selliseks veendumuseks ei anna vajalikku infot ka hageja esitatud fotod (t I kd lk 17-20). Viimastelt nähtub küll puidupakk ja lauatükil number 8417, kuid arvestades mh, et sellise numbriga pakki hagejale tagasi ei saadetud (vähemalt ei nähtu see Imex Bois juhatuse liikme kinnitusest), siis Soome labori analüüsi kostja poolt teostatud immutuse kvaliteediga sidumiseks need tõendid piisavad ei ole. Näidiste võtmine Prantsusmaal oli hageja lepingupartnerite (agent, ostja) kaudu hageja kontrolli sfääris ja selle kohta usaldusväärsete tõendite esitamise võimatust ei saa käsitleda kostja kahjuks.
43.Eelpool käsitlemata apellatsioonkaebuse väited (vastuväited maakohtu seisukohtadele seoses puitmaterjali väidetava hööveldamise kvaliteediga ja kostja kohustusest kontrollida immutamiseks võetud materjali; hinnavahe hüvitamsie nõude rahuldamata jätmisele) asja lahendamisel tähtsust ei oma, mistõttu ringkonnakohus neile menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei vasta.
44.Mõlemad menetlusosalised esitasid TsMS § 53 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul taotlused 02.11.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotluste rahuldamiseks puudub alus. TsMS § 50 sätestab menetlustoimingu protokolli kohustuslikud sisuelemendid. Mh tuleb protokollis märkida poolte vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides (lõike 1 punkt 8). Apellatsioonimenetluses ei saa pooled üldjuhul tuua kohtu ette uusi faktilisi asjaolusid (TsMS § 652). Käesolevas menetluses taotlusi uute asjaolude esitamiseks pooled ei esitanud. Seega ei ole tähtis, kas menetlusosaline tõi ühe või teise faktilise asjaolu esile apellatsioonikohtu istungil. Ringkonnakohus võtab kaebuse lahendamisel aluseks need asjaolud, millised olid esile toodud juba maakohtus, arvestades apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu.
45.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
46.TsMS § 174 lõike 1 esimese lause alusel määrab ringkonnakohus kindlaks apellandi poolt vastustajale hüvitamisele kuuluvate apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulude rahalise suuruse. Vastustaja taotluse kohaselt koosnevad kulud tasust lepingulistele esindajatele (vandeadvokaatitele) järgmiselt: v/adv M.Valdmaa 16.06.2016 apellatsioonkaebuse analüüs ja kaebuse vastuse täiendamine 1h49min; v/adv E.Lumiste 19.05.2016 kaebusega tutvumine ja selle kliendile edastamine 25min, 27.05.2016 kaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja selle kliendile edastamine 10min ja 08.06.2016 kaebuse vastuse koostamine (taotluses ilmselt ekslikult nimetatud kaebuse koostamine) 4h27min. Lisaks kohtuistungiga seotud kulud: 1h istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 2h24min (arvestades istungi planeeritud
algusaega kell 11.30). Taotluse kohaselt on mõlema esindaja tunnitasuks 140 eurot (käibemaksuta).
47.Kolleegium on seisukohal, et vastustaja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma vastaspoolt esindanud lepingulise esindaja kulud mõistlikus ja vajalikus ulatuses. Kolleegium on seisukohal, et arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja asjaolusid ning eelnevalt läbitud maakohtumenetluse ulatust ja sisu, ei olnud vajalik ega mõistlik apellatsioonimenetluses kahe vandeadvokaadist esindaja osavõtt. Seega ei pea apellant hüvitama vastustajale v/adv Valdmaa 16.06.2016 toimingutega seotud kulu, sest eelnevalt oli v/adv Lumiste kaebusega juba tutvunud (19.05.2016) ja ka vastuse koostanud (08.06.2016) ning kulutanud selleks kokku 4h52min, mis arvestades vastuse sisu ja mahtu oli piisav, et koostada kohtukõlbulik menetlusdokument. Samuti tuleb kohtuistungiga seotud kulu hüvitada vaid ühe vandeadvokaadi osalemise eest. Ülejäänud ulatuses oli vastustaja esinduseks kulunud aeg põhjendatud ja vajalik, so 25min + 10min + 4h52min + 1h + 2h24min = 8h51min. Vastavalt kohtupraktikale on 140 eurot tunnis vandeadvokaadi tasuna mõistlik. Seega tuleb apellandil vastustajale hüvitada apellatsioonimenetluse kulude katteks 8h51min x 140 = 1239 eurot (käibemaksuta). Vastavalt taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.