Välja mõista AS-lt XXXX menetluskulud summas 3 385 (kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend viis) eurot ja 66 senti (ei sisalda käibemaksu) OÜ XXXX kasuks.
4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS-il XXXX tasuda OÜ-le XXXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 385,66 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 07.10.2015. a esitatud hagiavalduse kohaselt on AS XXXX ja OÜ XXXX vahel sõlmitud suuline töövõtuleping puidu immutamiseks. Lepingu olulised tingimused nähtuvad poolte tegevusest, suhtlusest ning Lepingu alusel esitatud arvetelt. Poolte kokkuleppe alusel kohustus XXXX immutama hageja poolt tarnitud puitu vastavalt klassile H3 ehk UC3, mille puhul vesilahuse Celcure C4 retentsioon puidus on 10kg/m3. XXXX transportis immutatavat puitu XXXXi territooriumile immutamiseks kokku mahus 19 351,14 jm. Pärast immutamist laaditi Lepingu alusel kostja poolt immutatud puit 26. mail 2014 ja 4. juunil 2014 kostja territooriumilt veoautole ning transporditi XXXXi lepingupartneri XXXXasukohta Prantsusmaal.
23.juulil 2014 edastas XXXX XXXXile sertifikaadi, millega kinnitas puidu vastavust klassile H3 (UC3). 21. juulil 2014 edastas XXXXagendi vahendusel hagejale teate, mille kohaselt on XXXX saadetud lauad valgete laikudega ja töötlus on XXXXhinnangul üllatavalt hele. XXXXtõstatatud kahtluste osas selguse saamiseks palus XXXX lõigata laudadest näidised ning edastada need hagejale laboris analüüsimiseks. 30. septembril 2014 teavitas XXXX XXXXi, et on saanud Prantsusmaalt pretensiooni seoses kostja immutatud puidu kvaliteediga. XXXXpoolt saadetud puidunäidised jõudsid Soome Vabariigis tegutsevasse XXXX OY laborisse 30. oktoobril 2014 ning analüüsiraport valmis 10. novembril 2014 (lisa 5). Analüüsiraporti kohaselt sisaldas kostja poolt immutatud puit vesilahust Celcure C4 nõutava 10kg/m3 asemel vaid koguses 6,8kg/m3. Seega selgus XXXX OY poolt läbi viidud analüüsi alusel, et kostja on immutanud puidu ebakvaliteetselt ja H3 (UC3) standardi nõudeid rikkudes. Koheselt pärast laboritulemuste selgumist edastas hageja 13. novembril 2014 analüüsiraporti ka kostjale. Hageja kirjale XXXX sisuliselt ei vastanud, paludes endale edastada vaid puidunäidised, millest proovid on võetud. Et konkreetsed puidunäidised asusid Soomes, XXXX OY valduses, teavitas hageja kostjat, et näidistega tutvumiseks tuleb ühendust võtta vahetult laboriga. Kuivõrd XXXXkeeldus puudulikult immutatud puitu vastu võtmast, oli XXXX sunnitud organiseerima puidu transpordi XXXXtegevuskohast Prantsusmaal tagasi Eesti Vabariiki edasimüügiks ning asendama puudulikult immutatud materjali nõuetele vastavalt immutatud puiduga.
6.märtsil 2015 saatis XXXX XXXXile tähtkirja, millega teavitas viimast, et XXXXi poolt ebakvaliteetselt immutatud puit on kliendi poolt XXXXile tagastatud ning asub XXXXi laos. XXXX pakkus kirjaga XXXXile puidust kordusproovide võtmise võimalust, selgitades, et kui XXXX kordusproovide võtmise soovi ei väljenda, siis võõrandab XXXX kõnealuse ebakvaliteetselt immutatud puidu eesmärgiga selgitada välja talle tekkinud kahju lõplik suurus. XXXX sai kirja kätte 9. märtsil 2015. Vastusena XXXXi järelepärimisele asus XXXX aga enda
18.märtsi 2015 kirjaga ootamatult seisukohale, et XXXXil puudub XXXXi 6. märtsi 2015 pretensioonkiri. 31. märtsil 2015 esitas XXXXenda juhatuse liikme XXXXkaudu XXXXile ametliku allkirjastatud reklamatsiooni, milles kinnitas puidu defektsust (mittevastavust sertifikaadile) ning keeldus kauba vastuvõtmisest 5 938,18 jm ulatuses, millele lisandus 200 tk 5,1 meetri pikkust lauda mahus 1 100 jm (kokku 6 958,18 jm). Samuti kinnitas XXXX, et XXXX on defektsed kaubad asendanud. 10. juulil 2015 saatis XXXX XXXXile täiendava tähtkirja, milles teavitas viimast, et on saanud kaks hinnapakkumist XXXXi poolt ebakvaliteetselt immutatud puidu ostmiseks. Omapoolse kirjaga pakkus XXXX XXXXile võimalust leida puidule kallima hinnaga ostja või omandada puit ise 20 päeva jooksul alates kirja saamisest. Tähtkiri tagastati XXXXile
hoiutähtaja möödumisel, s.o. XXXX keeldus enda ametlikule aadressile saadetud tähtkirja vastuvõtmisest. Eelneva tõttu edastas XXXX nimetatud pöördumise XXXXile e-kirja teel, millele XXXX ei vastanud. Lepingu kohaselt oli XXXX kohustatud immutama XXXXi poolt tarnitud puidu vastavalt H3 (UC3) standardile. XXXXi sertifikaadilt nähtub, et H3 (UC3) standardile vastab immutus, mille puhul Celcure C4 retentsioon puidus on vähemalt 10kg/m3. Lepingus kokku lepitud H3 (UC3) standardile XXXXi poolt teostatud immutus aga ei vastanud. Prantsusmaale tarnitud puidu lõppklient XXXXandis hagejale teada, et puidu toon on tavapärasest heledam ning esinevad valged laigud. Asjaolu, et puit immutati kostja poolt mittekohaselt on leidnud kinnitamist Soome asuva XXXX OY laborianalüüsis. Seejuures lõigati laborisse saadetud näidised XXXXi asjaomase laadungi osaks olevadelt laudadelt XXXXi agendi juuresolekul, mistõttu võib olla kindel, et laborisse analüüsimiseks saadetud näidised pärinevad XXXXi juures immutatud puidupartiist. Analüüsiraporti kohaselt sisaldas kostja poolt immutatud puit vesilahust Celcure C4 nõutava 10kg/m3 asemel vaid koguses 6,8kg/m3. Seega ei vastanud kostja poolt immutatud puit H3 (UC3) standardile, mille puhul on nõutav vesilahuse retentsioon vähemalt 10kg/m3. Et H3 (UC3) immutuses oli Lepinguga kokku lepitud, rikkus XXXX sellega VÕS § 641 lg 2 p-i 1 ja 2 ning § 77 lg 1. XXXX on XXXXi poolse rikkumise tõttu kannatanud otsest varalist kahju. Puidu väärtuse vähenemisega kandis XXXX kahju kokku summas 6 860,74 eurot. Nii moodustas XXXXpoolt reklameeritud 6 958,18 jm puidu turuhind kokku 6 958,18 jm x 1,58 eurot = 10 993,92 eurot. Sellest 1 100 jm x 1,58 eurot = 1 738 eurot moodustab 200 tk 5,1 meetri pikkuseid laudu, mida ei ole hagejale seni tagastatud, kuid mille eest ei tasutud ka ostuhinda. Turuhinnana käsitleb XXXX hinda, millega tal oleks olnud võimalik müüa korrektselt immutatud puitu XXXX’le. Et hagejal puudus igasugune otstarve kahjustatud puidule ning kostja seda ostma ei soostunud, võttis XXXX hinnapakkumised puidu müümiseks. Võttes arvesse puidu ebakvaliteetset immutust, õnnestus tagastatud puit Eestis realiseerida hinnaga 150 eurot/m3 ehk 23,248 m3 x 150 = 3 487,20 eurot. Samas ulatuses vähenes ka hagejale tänaseks tagastamata 1 100 jm puidu hind, moodustades 4,3065 m3 x 150 = 645,98 eurot. Seega vähenes puidu turuhind kostjapoolse rikkumise tõttu 10 993,92 – 3 487,20 – 645,98 = 6 860,74 euro võrra. Transpordikulud asenduspuidu transportimisel Eestist Prantsusmaale moodustasid 2 640 eurot ning puudulikult immutatud materjali tagasi Eestisse transportimise kulud moodustasid 2 880 eurot, s.o. kokku 5 520 eurot. Transpordikulud Prantsusmaalt Eestisse summas 2 880 eurot kandis hageja eesmärgil vähendada talle tekitatud kahju suurust. Kui täiendavaid transpordikulusid ei oleks kantud, oleks XXXX kandnud täiendavat kahju 3 487,20 eurot (kahjustatud tagastatud puidu väärtus), millele lisandunuks puidu utiliseerimiskulud. Laborikulud puidu analüüsimisel moodustasid 168 eurot. Lisaks sellele kandis XXXX ka kohtueelseid õigusabikulusid kokku summas 2 067 eurot, arvestusega 13,25 tundi õigusabi hinnaga 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Eeltoodut arvestades on XXXX põhjustanud XXXXile kahju kokku 6 860,74 + 5 520 + 168 + 2 067 = 14 615,74 eurot. Hageja hinnangul muutusid puidu väärtuse vähenemisest ning laboriarvest tekkinud kahju hüvitamise nõuded sissenõutavaks 13. novembril 2014, mil hageja edastas OY XXXX analüüsiraporti kostjale ning teavitas kostjat kahju esialgsest hinnangulisest suurusest. Transpordikuludest ja kohtuvälistest õigusabikuludest tekkinud kahjult nõuab hageja viivist alates hagi esitamisest. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käesoleva hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue moodustab 508,42 eurot. Kostja vastus
2.Kohtule 07.12.2015. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. XXXX ei ole tõendanud, et Prantsusmaale saadetud lauad oli XXXXi poolt immutatud või veelgi enam, et kaup saadeti XXXXile tagasi immutuse puuduste tõttu. Immutatud lauad vastasid hageja poolt tellitud teenusele ehk H3 immutusstandardile, st kostja ei ole lepingut rikkunud. XXXXi hagile lisatud tõenditest nähtuvalt, on hageja tõenäoliselt eksinud tellitud teenuse osas ning püüab kostja arvelt alusetult rikastuda ja oma kahjusid vähendada. Pooled ei vaidle selle üle, et XXXX tellis XXXXilt laudade immutuse teenust, mis vastas H3(UC3) standardile. Nimetatud tellimus on tõendatud hagiavalduse lisaga 1, millest nähtub tellitud teenuse nimetus - H3. Ühtlasi on XXXX14. novembri 2014. a e-kirjas ühemõtteliselt kinnitanud: „me ei räägi NTR-ist“. Järelikult tellis hageja H3 immutust ning mitte NTR-AB immutust. Kostja kinnitab, et tema poolt teostatud immutusteenus vastab H3(UC3) standardile ning XXXX ei ole rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut. Selleks, et hinnata väidetavat lepingu rikkumist, on vaja eelnevalt selgitada puidu immutuse standardite H3 ja NTR-AB erinevust. Käesoleva vastuse lisal 2 tähistab UC 3 „kaetud“ (inglise keeles coated) H3 standardile vastavat soolade tungivust puitu. H3 standardile vastava immutuse korral tungivad soolad halliga märgitud ala ulatuses puitu. Seega hageja poolt tellitud immutus tähendab seda, et soolad tungivad puitu 2-3 mm ulatuses laudadesse. XXXXpoolt XXXXile näidatud laudade näidistelt nähtub, et soolad on tunginud isegi enam kui H3 immutuse korral peaks. Järelikult vastavad XXXXpoolt kostjale esitatud näidised H3 immutuse standardile. Selguse huvides märgib kostja, et juhul, kui proovid võetakse kasvõi vähesel määral lülipuidust (ehk puidu keskosa poolt), siis ongi soolade kontsentratsioon madalam, sest immutuse korral ei tungi soolad lülipuitu. Kui ükskõik milline labor testib puidu näidiste vastavust immutuse standardile H3, siis tuleb immutatud puidust võtta proovid nii, et need võimaldavad hinnata soolade kontsentratsiooni 2-3 mm ulatuses. Teisiti öeldes, mida sügavamalt puidu keskelt proove võetakse, seda madalam soolade kontsentratsioon. Asjatundmatu tellija võib H3 standardile vastava immutuse kergelt segamini ajada NTR AB tellimusega. NTR AB tähendab, et soolad tungivad läbi kogu maltspuidu kihi. NTR AB immutust eristab H3 immutusest teenuse hind, nimelt on NTR AB standardile vastav immutus märkimisväärselt kallim kui H3 standardile vastav immutus. Siinkohal tuleb rõhutada, et NTR AB immutust ei ole võimalik tavapärase vaatluse korral eristada H3 immutusest. Välise vaatluse korral näivad immutatud lauad ühesugused, kuid soolad tungivad NTR-AB immutuse korral sügavamale puitu. Kui laborid testivad näidiste vastavust NTR-AB immutuse standardile, siis võetakse proovid kogu maltspuidu ulatuses juhul, kui maltspuitu on piisavalt Kui maltspuitu ei ole piisavalt, märgitakse see tulemustes ning sellisel juhul on labori analüüsi tulemus küsitav. Hageja esitatud ekspertiisiakt ei tõenda, et laborisse esitatud näidised olid mittenõuetekohaselt immutatud. Hagiavalduse lisa 5 kohaselt on labor testinud Celcure 4 sisaldust ja märgitud on ka AB klassi nõue. Kuna labor on testinud näidiste vastavust AB klassi nõuetele, siis ilmselgelt on hageja laborile kinnitanud, et näidised vastavad AB klassi immutuse nõuetele. Täiendavalt nähtub ekspertiisiaktist, et ekspertiisiks kasutatud näidised koosnesid peaaegu täielikult lülipuidust, millel oli laudade välimistes nurkades väga õhuke säsipuidu (maltspuidu) kiht. Ekspertiisi aktile lisatud märkus: „Puidunäidised kujutasid endast peaaegu täielikult lülipuitu, millel oli laudade välimistes nurkades väga õhuke säsipuidu kiht“ välistab ekspertiisi akti asjakohasuse H3 standardile vastavuse hindamisel. Erinevalt ekspertiisiaktis väidetule, nähtub hageja poolt kostjale esitatud näidistest (vt fotod lisa nr 3), et nendes on maltspuidu osakaal 30-35% puidust. Ekspertiisiks kasutatud väga väikese maltspuidu osakaaluga puidust on proovide võtmine raskendatud (kui mitte võimatu), seda nii H3 kui ka NTR AB klassides. See on ka põhjus, miks on ekspertiisiaktis tehtud märkus maltspuidu osakaalu suhtele. Maltspuidu osakaal peaks olema ca 2-3mm, et analüüside teostamine oleks võimalik. Lisaks ei ole labor väljastanud ametlikku dokumenti proovide võtmisest (fotod, näidistükkide numeratsioon, materjali paksus, materjali laius, südamikpuidu osakaalu protsent, maltspuidu osakaal protsent, puidu niiskus). Sellist ametlikku dokumentatsiooni ei väljastata praktikas tavaliselt siis, kui proovide võtmine on raskendatud ja seetõttu ei ole tulemused usaldusväärsed. Kostja kordab siinkohal, et hageja tellis H3 immutuse ning hageja ei ole tõendanud, et puidu näidiste säsipuidu osas ei vastanud soolade sisaldus
H3 standardile. Arvestades eelnevat on tõendamata, et XXXXi poolt immutatud ja hagejale üleantud puit ei oleks vastanud H3 immutuse standardile. Järelikult on hageja poolt tõendamata ja paljasõnaline väide, et kostja on rikkunud lepingut ja ei ole puitu nõuetekohaselt immutanud. XXXXi poolt laborisse saadetud puidu päritolu on ebaselge. Tõendamata on, et näidised, mis laborisse saadeti on XXXX’i poolt immutatud. Hageja on kohut eksitanud väites, et XXXXpoolt saadetud puidunäidised jõudsid Soome XXXX OY laborisse (hagiavalduse p 1.6). Hageja esindaja käis puidunäidistega kostja juures oktoobris 2014. a selgitamas XXXXi poolt väidetavalt esitatud pretensioone immutuse kohta. Hageja lubas nimetatud näidised saata Soome laborisse testimisse. Pärast seda kui hageja oli puidu näidiseid väidetavalt testinud, siis esitas hageja pretensiooni kostjale. Tuginedes ekspertanalüüsis esitatud märkusele säsipuidu puudumise kohta, tekkis kostja põhjendatud kahtlus, et hageja ei olnud laborisse saatnud näidiseid, mida kostjale tutvustas. Seetõttu taotles XXXX, et hageja seaduslik esindaja kinnitaks, et näidised olid samad, mida kostjale näidati. Pärast mitmeid kirjavahetusi möönis hageja seaduslik esindaja lõpuks, et tegemist ei ole samade näidistega. Kostja tõendab eelnevat XXXX19. novembri 2014. a e-kirjaga, milles hageja seaduslik esindaja on märkinud: „need ei ole samad tk millega ma sinu juures käisin mida testiti. Vaid lõigati uued tükid kindluse mõttes. Oma e-kirjas on hageja ühemõtteliselt omaks võtnud, et tegemist ei ole samade puidu näidistega, mida XXXXile näidati. Laborisse saadeti seega näidised, mida XXXX ei ole näinud ning mille päritolu kohta puuduvad igasugused usaldusväärsed andmed. Ei saa välistada, et näidised on teadlikult võetud viisil, mis välistab soolade kontsentratsiooni mõõtmise säsipuidus ehk immutuse vastavuse hindamise H3 standardile. Hageja on väitnud, et võib kindel olla, et laborisse saadetud näidised pärinevad XXXXi juurest immutatud puidupartiist või et kostja on nimetatud asjaoluga nõustunud (vt hagiavalduse p 2.1.3). Kostja ei saa eelnimetatud väitega nõustuda. Esiteks on XXXX järjepidevalt küsinud XXXXilt kinnitust, kas laborisse saadeti justnimelt need näidised, mida kostjale näidati (vt lisa 6, 18. novembri 2014. a e-kirjad). Siinkohal on oluline, et XXXX ei mööna, et näidised, mida XXXXtalle oktoobris 2014. a näitas, oleksid olnud samad lauad, mida kostja immutas. Käesoleva vastuse lisadega 3, 5 ja 7 on tõendatud, et XXXX ei ole kunagi aktsepteerinud, et näidised mida talle näidati või mis laborisse saadeti on samad lauad, mida XXXX immutas. Ühtlasi on tõendatud, et XXXX ei saatnud laborisse neid näidised, mida ta kostjale tutvumiseks näitas. Teiseks ei tõenda XXXXi poolne näidiste võtmata jätmine kostja nõustumust näidiste päritoluga, vaid hoopis vastupidist. Juhul kui kostja oleks võtnud proovid XXXXi poolt esitletud partiist, siis oleks ta seeläbi möönnud, et tegemist on tema poolt immutatud puiduga. Ometi pärast seda kui puit on XXXXi territooriumilt välja viidud, ei ole enam võimalik tuvastada, kelle laudade või kelle immutusega on tegemist. Välisel vaatlusel näevad immutatud lauad ühesugused välja. Poolte vahel ei saa olla vaidlust, et XXXXi tellimus viidi XXXXi territooriumilt ära mais 2014. a ning näidiseid väidetavalt samast partiist näidati kostjale ca 5 kuud hiljem. Juhul kui soovitakse tuvastada teenuse kvaliteet ja olla samaaegselt veendunud laudade päritolus, siis võetakse proovid enne kui kaup XXXXi territooriumilt lahkub. Võetakse kokku 10 näidist, mis saadetakse laboritesse, mis siis tuvastavad soolade sisalduse neile esitatud näidistes. Üksnes sellisel viisil on XXXXil võimalik kinnitada, et lauad on nende poolt immutatud. Kõigil teistel juhtudel on laudade päritolu ja immutuse osutaja tuvastamatud. Kuna kostja ei võtnud immutatud laudade partiist näidiseid vahetult pärast immutuse osutamist ja enne kauba ära saatmist, siis ei ole Prantsusmaalt tagasi saadetud laudade päritolu võimalik enam tuvastada. XXXX ei mööna ega võta omaks, et lauad, mis saadeti Prantsusmaalt tagasi või näidised, mis saadeti Soome laborisse, oleksid olnud kostja poolt immutatud. Laudade päritolu on tuvastamatu ka seetõttu, AS XXXX kodulehe andmetel on hageja „juhtiv höövel – ja immutusveski, mille kogu tootmismaht on ca 50 000m3 puittooteid aastas.“ See tähendab, et XXXXist tellitud immutatud lauad kogumahus 152 319 tihumeetrit ei ole hageja poolt ainus tellitud töö ega ainsad immutatud lauad. Veelgi enam, tegemist ei saa olla ka ainsa toodanguga, mida hageja on müünud Prantsusmaale.
Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära hageja, kostja ja nende esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel kostja kohustus immutama hageja poolt tarnitud puitu vastavalt klassile H3 ehk UC3. Hageja transportis immutatavat puitu kostja territooriumile immutamiseks kokku mahus 19 351,14 jm (I kd tl 11-12). Pärast immutamist laaditi kostja poolt immutatud puit 26. mail 2014 ja 4. juunil 2014 kostja territooriumilt veoautole ning transporditi hageja lepingupartneri XXXXasukohta Prantsusmaal. 23. juulil 2014 edastas kostja hagejale sertifikaadi, millega kinnitas puidu vastavust klassile H3 (UC3) (I kd tl 13-14). 5.Hagiavalduse kohaselt on kostja immutanud puidu ebakvaliteetselt ja H3 (UC3) standardi nõudeid rikkudes, mida kinnitab XXXX OY poolt läbi viidud analüüs (I kd tl 21-22). Kostja poolt immutatud puit ei vastanud H3 (UC3) standardile, sellega rikkus kostja VÕS § 641 lg 2 p-i 1 ja 2 ning § 77 lg 1 ning tekitas lepingu rikkumisega hagejale otsest varalist kahju. 6.Kostja kinnitab, et tema poolt teostatud immutusteenus vastab H3(UC3) standardile ning kostja ei ole rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut. Hageja esitatud ekspertiisiakt ei tõenda, et laborisse esitatud näidised olid mittenõuetekohaselt immutatud. Tõendamata on, et näidised, mis laborisse saadeti on kostja poolt immutatud. Laborisse saadeti näidised, mida kostja ei ole näinud ning mille päritolu kohta puuduvad igasugused usaldusväärsed andmed. Kostja hinnangul on hageja minetanud oma õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele, kuivõrd hageja ei ole kostjat teavitanud puudustest mõistliku aja jooksul puudustest teadasaamisest (I kd tl 137-145). Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu põhjendamatu.
7.Kohus nõustub kostja vastuväidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma nõuet tõendanud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 26.05.2014. a ja 04.06.2014. a transporditi kostja poolt immutatud puit Prantsusmaale hageja lepingupartneri XXXXasukohta. Immutatud puidupakke enne transporti ei avatud ning nendelt proove ei võetud (II kd tl 69). Hageja esindaja käis esmakordselt puidunäidistega (I kd tl 154) kostja juures oktoobris 2014. a selgitamas XXXXi poolt hageja agendi vahendusel 21.07.2014. a esitatud pretensioone (I kd tl 15-16, 186-187) immutuse kohta. 14. novembri e-kirjas kinnitas hageja kostjale, et laborisse saadeti samad näidised, mida näidati kostjale (I kd tl 150). Kohtuistungil hageja siiski möönab, et XXXX OY-le saadetud näidised ei ole samad, mida näidati kostjale. Laborisse saadeti tükid otse Prantsusmaalt (II kd tl 70). Asjaolu, et tegemist ei olnud kostjale näidatud puidunäidistega on tõendatud ka XXXX19. novembri 2014. a e-kirjaga, milles hageja seaduslik esindaja on märkinud: „need ei ole samad tk millega ma sinu juures käisin mida testiti. Vaid lõigati uued tükid kindluse mõttes.“ (tl II kd tl 158). Kohtu hinnangul puuduvad käesolevas menetluses tõendid selle kohta, et Prantsusmaalt Soome saadeti puidunäidised just kostja poolt immutatud puidupartiist. VÕS § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja on pikaajalise kogemusega seakaater ja immutusveski, kelle majandustegevus on olnud saematerjali tootmine ning väärtustamine ning küttepuude toomine (I kd tl 112). Kohus peab veenvaks hageja selgitusi selle kohta, et hageja on eiranud puidu kvaliteedi kontrollimiseks tavapäraselt läbiviidava kontrolli reegleid. Tavapäraselt võetakse puiduekspertiisiks igale osapoolele kokku kümme näidist, mis saadetakse laborisse. Ühtlasi märgitakse ära näidiste paksus, laius, südamikpuidu osakaalu protsent, maltspuidu osakaalu protsent (I kd tl 140-141, II kd tl 71). Kostja on seda hagejale e-kirja teel ka selgitanud (I kd tl 23,150).
8.Hagiavalduse kohaselt tõendab XXXX OY poolt läbi viidud analüüs, et kostja on immutanud puidu ebakvaliteetselt. Analüüsiraporti kohaselt sisaldas kostja poolt immutatud puit vesilahust Celcure C4 nõutava 10kg/m3 asemel vaid koguses 6,8kg/m3. Kohtu hinnangul ei tõenda XXXX OY analüüsiaruanne kostja poolt teostatud immutuse lepingule mittevastavust. Aruandest nähtub, et selle teostaja kinnitusel kujutasid puidunäidised endast peaaegu täielikult lülipuitu (ingl k heartwood), millel oli laudade välimistes nurkades väga õhuke säsipuidu (ingl k sapwood, eesti k maltspuit, II kd tl 41)) kiht (I kd tl 21, 22). Kostja selgituse kohaselt on märkus tehtud aruandele seetõttu, et maltspuidu osakaal peaks olema ca 2-3 mm, et analüüside teostamine oleks võimalik. Väikese maltspuidu osakaaluga puidust proovide võtmine on raskendatud (kui mitte võimatu) (I kd tl 140). Kohtule on esitatud hageja 24.07.2014. a e-kiri hageja agendile, kus hageja annab teada, et proovitükke võiks olla 10 ja neis peaks olema palju maltspuitu (tl 199). Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et hageja oli tegelikkuses teadlik puidu proovide võtmise reeglitest ning sellest, et lülipuitu analüüsides on tulemused ebausaldusväärsed. Kuivõrd XXXX OY analüüsiaruanne ei tõenda kostja poolt teostatud immutuse lepingule mittevastavust, ei ole kostja hagejale kahju tekitanud. Iseenesest õige on kostja märkus selle kohta, et hageja on asunud paljasõnaliselt väitma, et puit tagastati ebakvaliteetse immutuse tõttu (II kd tl 23, 24). Kostja selgituste kohaselt tegutsevad nii hageja kui kostja oma tegevusalal juba pikka aega ning on üllatav, et Prantsusmaa äriühing tellib H3 standardile vastavat immutust, kuivõrd termiitide tõttu tellitakse Prantsusmaale tavapäraselt NTR-AB immutus (II kd tl 71). Kohtule on esitatud hageja agendi 21.07.2014. a e-kiri hagejale, milles heidetakse ette laudade väga kehva hööveldamiskvaliteeti (II kd tl 186-187) ning 22.09.2014. a e-kiri, mille kohaselt näeb 27x145 mm tooteproov tõesti halb välja. Saadetud proovides pole toote mitmes osas üldse näha immutuse värvi ning üks külgedest on väga kare. Samuti on toote ülemise külje pind mügarlik ja konarlik (I kd tl 197). Kohtuistungil kinnitas hageja, et puidu hööveldamise teostas hageja ise, kuid hageja hinnangul ei puuduta see käesolevat vaidlust (II kd tl 69). Kohus sellise väitega ei nõustu. Laua kõverus, mügarlik pind ning konarused ei ole tarbija jaoks kõrvaldatavad puudused. Kuivõrd käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et puit tagastati just ebapiisava immutuse tõttu, tuleb asuda seisukohale, et see võidi tagastada ka halva hööveldamiskvaliteedi tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele, kuivõrd kostja on oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud ning ei ole hagejale kahju tekitanud.
Menetluskulud
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. 10.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
11.Kostja menetluskulude nimekirja järgi (II kd tl 58-64) moodustavad menetluskulud 2 933 eurot (ei sisalda käibemaksu), millele lisandub kohtuistungil osalemisega seotud kulu 452,66 eurot (II kd tl 79). Hageja peab kostja esindaja töötundide arvu ülepaisutatuks ning leiab, et need ei ole täies mahus põhjendatud (II kd tl 86). Hageja menetluskulud moodustavad 5 330 eurot (ei sisalda käibemaksu) (II kd tl 66), millele lisandub kohtuistungil osalemisega seotud kulu 715 eurot (II kd tl 74).
12.Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindajate tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kostjale osutasid õigusabi vandeadvokaadid Merilin Valdmaa ja Epp Lumiste. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduselt nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 14 tundi ja 13 minutit ning see kulus alljärgnevale: hagiavalduse analüüsimine ja sellele vastuse koostamine, hageja seisukohtade analüüsimine, täiendavate tõendite kogumine ning kostja seisukohtade koostamine (II kd tl 62). Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja kulud õigusabile on põhjendamatult suured ülepaisutatud ajakulu tõttu. Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostja esindajate toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud summas 3 385,66 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 385,66 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.